Liiklussüüteod

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult P.J-ilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas (72) seitsekümmend kaks eurot kaitsja osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (645) kuussada nelikümmend viis eurot, kokku (717) seitsesada seitseteist eurot.

1-16-2140

Välja mõistetud summad tasuda (12) kaheteist kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada P.J-i tasuma menetluskulu 717 eurot ositi (12) kaheteist kuu jooksul (12) kaheteistkümnes osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui (59.75) viiskümmend üheksa eurot ja 75 senti kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS -is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700020498. Selgituseks märkida: P.J , 1-162140, menetluskulud Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud P.J-i süüdistatakse selles, et olles 04.11.2014.a (tegu 10.10.2014.a) karistatud PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna poolt LS § 201 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja 07.10.2015.a (tegu 30.08.2015.a) karistatud Pärnu maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 201 lg 2 järgi ning olles seega KarS § 4231 täheldatud isik, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 23.11.2015.a kella 15.30 ajal Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Pootsi külas Audru-Tõstamaa-Nurmsi maantee ja Peerni tee ristmikul mootorsõidukit X registreerimismärgiga X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega pani P.J toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. P.J-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt

on P.J-ile KarS § 423 järgi kohaldatavaks karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui P.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud nõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

1-16-2140 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

järgi territooriumi viibimiseks. P.J tunnistas end kohtuistungil süüdistuses KarS § 423 süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi istungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. P.J tuleb süüdi tunnistada KarS §4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendeid ega tsiviilhagi ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppele kohaselt tuleb P.J-ilt välja mõista riigi tuludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 72 eurot kaitsja osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot, kokku 717 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt süüdimõistetu taotlusele kuuluvad välja mõistetud summad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada P.J-i tasuma menetluskulu 717 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 59.75 eurot kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.