Kohtulahend

kaitsjale,

Vangla Ida-Harju

KrMS § 180 alusel mõista K.R-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgituse: „K.R , kohtuasi nr 1-09-18287, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.R ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsuse alusel mõisteti K.R süüdi ja karistati KarS § 209 lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1,3 - § 22 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 349 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele Pärnu Maakohtu 15.01.2007.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus - 3 aasta 4 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Ringkonnakohtu 02.05.2012.a otsusega jäeti Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsus muutmata. Riigikohtu 22.02.2013.a otsusega tühistati Ringkonnakohtu 02.05.2012.a ja Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsused osas, millega K.R tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3 - § 22 lg 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 345 lg 1-§ 22 lg 2 järgi karistuseks vangistus 4 kuud. KarS § 63 lg 1 alusel luges Riigikohus K.R-i karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1-§ 22 lg 2 järgi vangistuse 1 aastaks ja 6 kuuks. K.R-ile KarS § 64 lg 1; § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristused jäeti muutmata. Samuti tühistas Riigikohus Ringkonnakohtu 02.05.2012. a otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse rahuldada OÜ XXX ja AS XXX (pankrotis) tsiviilhagid ja saatis tsiviilhagide lahendamist puudutavas osas kriminaalasja uueks arutamiseks Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. K.R-i osas jõustus kohtuotsus Ringkonnakohtu 03.12.2013.a otsusega. Harju Maakohtu 26.01.2015.a määrusega vabastati K.R Pärnu Maakohtu 15.01.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1 ja KarS § 349 järgi mõistetud karistustest. Pärnu Maakohtu 15.01.2007.a otsusega mõistetud liitkaristus jäeti kohaldamata ning K.R-ile mõisteti KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi uueks karistuseks 3 aasta pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (17.07.2005;14.12.2004-16.12.2004; 20.12.2006-15.01.2007) 31 päeva ning mõisteti uueks lõplikuks karistuseks 2 aasta 10 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Määrus jõustus 27.04.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 14.02.2014.a ja lõpp on 12.01.2018.a. K.R-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras üheksal korral karistatud, kehtivaid karistusi on neli. Kinnipeetav osaleb tööhõives, sooritas riikliku eesti keele B1 taseme eksami. Kinnipeetaval on 4 distsiplinaarkaristust. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. K.R-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht XXX, s, elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Korteri omanik on kinnipeetava ema, korteris elab kinnipeetava elukaaslane, kes mõlemad andsid nõusoleku valveseadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda

tööle OÜ-s XXX, tööandja kinnitas, et K.R võib asuda peale vabanemist tööle osaühingusse abitöölise ametikohale. K.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalve ja lisakohustustega. Elama asub elukaaslae juurde, aadressil XXX, s. Kaitsja taotleb kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vangla ja prokurör toetavad tema vabastamist. Kinnipeetaval on olemas kindel elu -ja töökoht ning toetav perekond. Riskid saab maandada käitumiskontrolli lisakohustustega, seetõttu oleks tema tingimisi enne tähtaega vabastamine efektiivsem kui lõpuni karistuse kandmine. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab K.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Dmitri Krasnovit on kriminaalkorras karistatud 9 korda, praegu kannab karistust kelmuste toimepanemise eest, karistusest on kantud 2 aastat ja kanda on jäänud veel 2 aastat. Taunitav on varasemate distsiplinaarkaristuste olemasolu karistuse kandmise ajal, vangla iseloomustusest nähtub, et viimane distsiplinaarkaristus oli 21.10.2015 - noomitus. Positiivne asjaolu on töötamine vangistuse ajal. Vabaduses on garanteeritud töökoht XXXOÜ-s ja perekonna toetus. Vabaduses asub elama XXX asuvasse korterisse koos elukaaslase ja lapsega, eluase on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja omaniku nõusolek olemas. Juhul kui kohus otsustab K.R-i vabastada ennetähtaegselt, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja taotletud kohustustega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et K.R-i võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.R-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes K.R 29.01.2016.a. Kohus arvestab, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja riigikeele kursustel. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud K.R-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.R ingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi

teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.R-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on K.R olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.R, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.