Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
H.B süüdistuses KarS §209 lg 2 p 1, 3 – 22 lg 2; § 209 lg 2 p 1; § 345 lg 1 – 22 lg 2 ja § 349 järgi ning D.R-i süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi.
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava kaitsja adv Natalia Lausmaa
Prokurör
Vallo Kariler
Süüdistatav
H.B isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht XXX XXX XXX, varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, viimati 15.01.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ja 349 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga.
Kaitsja
Adv Natalia Lausmaa
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2012. a otsus osas, millega rahuldati OÜ Eurex Finants tsiviilhagi H.B vastu. Teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ Eurex Finants tsiviilhagi rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse
kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 31. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati H.B süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 22 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu; KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi vangistuse 4 kuu ja KarS § 349 järgi 3 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus H.B-le liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha 6 kuud eelvangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus H.B karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes H.B-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega rahuldati täielikult või osaliselt kannatanute tsiviilhagid ja mõisteti H.B-lt välja 1) 901 eurot 18 senti SMS Laen AS kasuks; 2) 784 eurot 86 senti Raha24 OÜ kasuks; 3) 234 eurot 88 senti Placet Group OÜ kasuks; 4) 225 eurot 30 senti Ferratum Estonia OÜ kasuks; 5) 127 eurot 82 senti Krediidikassa AS kasuks; 6) 242 eurot 23 senti Monetti AS kasuks; 7) 441 eurot MCB Finance Estonia kasuks; 8) 127 eurot 82 senti AR Partnerid OÜ kasuks; 9) 191 eurot 74 senti Mobile Credit Estonia OÜ kasuks; 10) 3156 eurot 67 senti AS Q Ratsanikud PP (endise ärinimega AS Reval Credit) (pankrotis) kasuks ning 11) 4023 eurot 65 senti OÜ Eurex Finants kasuks.
2.Harju maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.B kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja leidis, et H.B süü ei ole tõendatud, kritiseerides maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Apellant asus ka seisukohale, et kannatanute tsiviilhagid on aegunud.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata.
4.H.B kaitsja esitas Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotles nii ringkonna- kui ka maakohtu otsuse tühistamist, H.B õigeksmõistmist ja tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Kassaator oli seisukohal, et H.B süü süüdistuses nimetatud kuritegude sooritamises ei ole tõendatud, mistõttu tuleks süüdistatav õigeks mõista. Samuti leidis kaitsja, et ringkonnakohus on ebaõigesti märkinud, et õigusvastaselt tekitatud kahjust tuleneva nõude esitamise aegumistähtaja arvestamisel peab tuginema TsÜS § 150 lgle 3. Tegelikult tuleb sellise nõude aegumistähtaja arvestamisel lähtuda TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastasest aegumistähtajast. Vähemalt osa tsiviilhagidest on esitatud kohtule hiljem kui kolm aastat pärast seda, kui kannatanud - laene andnud firmad - oma kahjust teada said. Laenud anti 2007. a jaanuarist oktoobrini. Kriminaalmenetlust alustati samuti 2007. aastal, kuid paljud tsiviilhagid esitati kohtule alles 2012. a jaanuaris esimesel kohtuistungil. Järelikult on need tsiviilnõuded, mis esitati kohtule alles 2012. a jaanuaris, aegunud.
5.Riigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt. Esiteks tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a ja Harju Maakohtu
31.jaanuari 2012. a otsused osas, millega H.B tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 pde 1 ja 3 - § 22 lg 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi karistuseks vangistus 4 kuud ning rahuldati osaliselt F OÜ ja C OÜ tsiviilhagid ning mõisteti H.B-lt välja F OÜ kasuks 441 eurot ning C OÜ kasuks 191 eurot 74 senti. Riigikohus luges KarS § 63 lg 1 alusel H.B karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. H.B-le KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristused jättis Riigikohus muutmata. MCB Finance Estonia OÜ tsiviilhagi jättis Riigikohus läbi vaatamata. Samuti tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse rahuldada OÜ Eurex Finants ja AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) tsiviilhagid. OÜ Eurex Finants ja AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) tsiviilhagide lahendamist puudutavas osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Seoses OÜ Eurex Finants ja AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) tsiviilhagidega, mille osas saatis Riigikohus kriminaalasja ringkonnakohtule lahendamiseks teises kohtukoosseisus, märkis Riigikohus järgmist. Vaatamata sellele, et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ja OÜ Eurex Finants võimalikud nõuded H.B vastu ei ole aegunud, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus nende tsiviilhagide rahuldamist puudutavas osas tühistada, sest kohtud pole kohaselt tuvastanud kannatanute kahju ja selle ulatust. Sõltumata sellest, kas käsitada H.B tegu V. D pettusele kihutamisel ja talle võltsitud kontoväljavõtte andmisel õigusvastasena VÕS § 1045 lg 1 p 8 või § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja KarS § 209 ning § 22 lg 2 alusel, ei saa kannatanud H.B-lt nõuda laenulepingutest tulenevate kõrvalnõuete hüvitamist. Lisaks leidis Riigikohus, et lugedes AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ja OÜ Eurex Finants poolt V. D välja makstud tagastamata laenusummad automaatselt H.B poolt kannatanutele tekitatud kahjuks, jätsid kohtud tähelepanuta, et mõlemal kannatanul on V. D vastu nende samade summade tasumisele suunatud nõue. Kannatanute selline nõue tuleneb kas laenulepingust koostoimes VÕS § 108 lg-ga 1 (kui leping kehtib) või alusetu rikastumise sätetest (kui laenuandja on lepingu pettuse tõttu tühistanud) või VÕS § 399 lg-st 1 (kui laenuandja on laenulepingu võlgnevuse tõttu erakorraliselt üles öelnud). Kannatanute nõuded V. D vastu ei välista küll seda, et H.B on kannatanutele kahju põhjustanud, kuid sellised nõuded on olulised kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel. H.B tekitatud kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa V. D väljastatud tagastamata laenusummadest, mida AS-l Q Ratsanikud PP (pankrotis) või OÜ-l Eurex Finants ei ole enam reaalselt võimalik V. D nõuda. Järelikult tuleb kahju olemasolu tuvastamiseks kindlaks teha, et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) või OÜ Eurex Finants nõuded V. D vastu on osaliselt või täielikult väärtusetud. Kõnealuste nõuete väärtus sõltub seejuures esmajoones V. D maksevõimest. Erandina saaks jätta AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) või OÜ Eurex Finants nõude olemasolu ja väärtuse H.B-lt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse tuvastamisel arvestamata, kui kannatanud loovutaks oma võimaliku nõude V. D vastu H.B-le (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-41-11, p 20). Nimelt on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et kahjustatud isik saab kahju tekitamise tagajärjel kasu saamist vältida sel teel, et ta loovutab alusetust rikastumisest tuleneva nõude kahju tekitajale (VÕS § 164 jj). Tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6) peab kahju tekitamise eest vastutav isik, kes väidab, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust
rikastumisest tulenev nõue omab väärtust, nõustuma nõude loovutamisega. Kui ta sellest keeldub, tuleb eeldada, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 2007. a otsus asjas nr 3-2-1-49-07, p 16). Selleks, et kannatanud saaksid H.B-lt nõuda V. D poolt tagastamata laenusummade kahjuna hüvitamist, peaksid nad tuginema muu hulgas asjaolule, et nende nõuded V. D vastu on muutunud täielikult või osaliselt väärtusetuks. AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ja OÜ Eurex Finants tsiviilhagides sellist asjaolu esitatud ei ole ja see fakt ei tulene ka H.B-le esitatud süüdistuse sisust. Samas see, kui kannatanu tsiviilhagi ei sisalda kõiki süüdistusest hõlmamata faktilisi asjaolusid, mis on kannatanu nõude lahendamise seisukohalt olulised, või kui kannatanu nõue on ebaselge, ei tähenda, et kohus saaks jätta tsiviilhagi automaatselt TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või rahuldamata. Tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohtul ka kriminaalmenetluses selgitada kohtumenetluse pooltele, missuguseid asjaolusid peavad pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama ja milline on nende asjaolude tõendamise koormus. Käesolevas asjas ei ole kohtud juhtinud AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ja OÜ Eurex Finants tähelepanu sellele, et nõudmaks V. D väljastatud laenusummade kahjuna hüvitamist H.B-lt, tuleb kannatanutel tsiviilhagisid täpsustada ja näidata, et nende nõuded V. D vastu on osaliselt või täielikult väärtusetud.
6.Vastavalt Riigikohtu suunistele määras Tallinna Ringkonnakohus 18.04.2013. a määrusega OÜ-le Eurex Finants ja AS-le Q Ratsanikud PP (pankrotis) tsiviilhagide täpsustamiseks tähtaja, milleks oli 09.06.2013. a. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et kui kannatanud selleks tähtajaks oma tsiviilhagisid ei täienda, võib kohus jätta hagid TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või rahuldamata. Ühtlasi selgitas ringkonnakohus määruses koos viitega Riigikohtu otsuse konkreetsetele punktidele, milles selgitati asjaolusid, mis vajavad tuvastamist, et kannatanud peavad selleks, et nad saaksid H.B-lt nõuda V. D poolt tagastamata laenusummade kahjuna hüvitamist, tuginema muu hulgas asjaolule, et nende nõuded V. D vastu on muutunud täielikult või osaliselt väärtusetuks. Tähtaegselt esitas oma seisukohad („tsiviilnõude täienduse“) OÜ Eurex Finants. Hageja märkis, et tema andmetel kannab V. D Türgis vanglakaristust, mis on määratud 10 aastaks. Sellest tulenevalt oleks kannatanul võimalik V. D vastu tsiviilhagi esitada alles 10 aasta möödudes ning selleks ajaks oleks kannatanu tsiviilhagi V. D vastu aegunud. Kannatanu nõue V. D vastu on muutunud väärtusetuks ka tulenevalt asjaolust, et kriminaalasjas nr 07230100151 lõpetati kriminaalmenetlus V. D suhtes otstarbekuse kaalutlustel ja kannatanul ei ole võimalik tsiviilhagi V. D vastu esitada kriminaalmenetluse raames.
7.28.10.2013. a määrusega jättis ringkonnakohus AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) tsiviilhagi läbi vaatamata, kuna kannatanu, olles saanud ringkonnakohtu määruse kätte, oma tsiviilhagi ei täiendanud. Ühtlasi andis kohus H.B-le ja tema kaitsjale tähtaja seisukohtade esitamiseks OÜ Eurex Finants argumentide kohta. H.B kaitsja teatas, et ei soovi seisukohta avaldada ja jätab tsiviilhagi küsimuse kohtu lahendada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Eurex Finants esitatud „tsiviilnõude täiendusest“ ei nähtu selliseid asjaolusid, millest saaks väita, et nende nõue V. D vastu on väärtusetu. Riigikohus selgitas otsuses, et eelkõige sõltub nõuete väärtus V. D maksevõimest. Ühtegi argumenti, mis puudutaks V. D maksevõimet, hageja esitatud seisukohtadest ei nähtu. Ka ei kasutanud hageja
Riigikohtu otsuse punktis 58 (millele ringkonnakohus viitas oma määruses) nimetatud võimalust loovutada oma nõue V. D vastu vastu H.B-le. Kannatanu argumendid on seotud sellega, miks tema hinnangul on tsiviilhagi esitamine V. D vastu menetluslikult raskendatud, kui mitte välistatud. Hageja seisukoha kohaselt muudab nõude V. D vastu väärtusetuks see, et viimane kannab Türgi Vabariigis 10-aastast vangistust ning tema vangistusest vabanemise ajaks on nõue tema vastu aegunud. Samuti leiab kannatanu, et nõue on väärtusetu põhjusel, et kriminaalasi V. D vastu lõpetati otstarbekuse kaalutlusel ja tsiviilhagi tema vastu ei ole võimalik esitada kriminaalmenetluse raames. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tähenda kindlasti nõude väärtusetust see, et kriminaalasi V. D vastu lõpetati otstarbekuse kaalutlusel. Kuigi kannatanul ei ole võimalik seetõttu esitada V. D vastu tsiviilhagi kriminaalmenetluses, ei ole tal takistatud tsiviilhagi esitamine tsiviilkohtumenetluse korras. Samuti ei muuda tsiviilhagi väärtusetuks see, et V. D kannab Türgi Vabariigis pikaajalist karistust. Apellant leiab, et sellest tulenevalt on tal võimalik esitada tsiviilhagi alles 10 aasta pärast, kui nõue oleks aegunud. Selline seisukoht on ekslik – see, et V. D kannab vangistust, kusjuures karistuse kandmise koht ei ole Eesti Vabariik, ei tähenda, et tema suhtes ei tohiks esitada tsiviilhagi enne kui ta on vabanenud. Seejuures ei ole tulenevalt TsMS § 79 lg 1 (hoolimata sellest, et isik kannab karistust välisriigis, ei ole välistatud elukoha omamine Eestis) või § 94 välistatud tsiviilhagi esitamine Eesti kohtusse. Arvestades Riigikohtu otsuses esitatud selgitust, et esmajoones sõltub nõuete väärtus V. D maksevõimest, märgib ringkonnakohus, et V. D pikaajaline vangistus ei võimalda automaatselt teha järeldust, et ta ei ole võimeline nõuet tasuma, kuivõrd vastav võime ei sõltu ainult sissetulekust, vaid ka vara olemasolust. Tõendeid selle kohta, et V. D puuduks vara, mille arvelt nõudeid tasuda, esitatud ei ole. Seega ei ole kannatanu tõendanud ära seda, et tema nõue V. D vastu on väärtusetu, mistõttu ei ole võimalik nõuda kahju hüvitamist H.B-lt.
9.Eelnevast tulenevalt tuleb KrMS § 337 lg 1 4, KrMS § 338 p 2 ja TsMS § 438 lg-st 1 tulenevalt tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega rahuldati OÜ Eurex Finants tsiviilhagi H.B vastu, ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Eurex Finants tsiviilhagi rahuldamata.
Sten Lind
Meelika Aava
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.