Kohtulahend

1 (3)

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 26.02.-27.02.2014. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 11.03.2014. a, millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.03.2014. a ja lõpeb 05.11.2017. a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 08.01.2016. a. 05.01.2016. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Viktor Stepuškini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Viktor Stepuškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et kuna Viktor Stepuškin on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole varasemad karistused soovitud mõju avaldanud. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis ei osunda õiguskuulekale teele asumisele. Samuti ei ole katseajaga kriminaalhooldus tema suhtes olnud tõhusaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel. Viktor Stepuškini on eelnevalt kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mõlemal korral lõpetati kriminaalhooldus seoses uue kuriteo toimepanemisega katseajal. Arvestades asjaolu, et Viktor Stepuškin on narkosõltlane, tema tutvusringkonda kuuluvad narkootikume tarvitavad ning negatiivselt mõjuvad isikud, siis säilib endiselt oht uute kuritegude toimepanekuks. Puudub alus eeldada, et nüüdne karistus on oma eesmärgi täitnud. Neil põhjustel prokuratuur ei toeta Viktor Stepuškini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Viktor Stepuškin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav kahetseb seda, mida on teinud ning leiab, et ta on käesoleva vangistuse ajal muutunud. Väidetavalt on ta nüüdseks mõistnud, et narkootikumide tarvitamine on tema probleemide põhjus ning ta soovib sellest edaspidi hoiduda. Kinnipeetav tunnistas, et vanglas on tal olnud üks rikkumine- ta tegi kääritatud vedelikku eesmärgiga teha kodujuustu piimast. Kinnipeetava sõnul on suhted perega on pärast tema lapse sündi paranenud. Suhted kriminaalkorras karistatud isikutega on lõpetatud. Varasemast keskkonnast pääsemiseks plaanib Viktor Stepuškin vahetada elukohta ja asuda elama isa korterisse Suigu valda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Viktor Stepuškin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Viktor Stepuškini vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava isale xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnipeetava isa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Viktor Stepuškini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

2 (3)

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Stepuškin kannab liitkaristust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ning süstemaatilise varguse eest. Kuritegusid soodustavaks teguriks on Viktor Stepuškini puhul olnud narkootikumide tarvitamine. Kuriteoriskide maandamiseks on Viktor Stepuškin vangistuse ajal läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „12 sammu“ ning riigikeeleõpe B2 tasemel. Ta on osalenud tagasilanguse tugigrupis ning majandusabitöödel. Toetava tegevusena on osalenud joogas ja vabastavas hingamises. Hinnang Viktor Stepuškinile on üldiselt positiivne, märgata on motivatsiooni muutusteks. Distsipliini rikkumise eest on Viktor Stepuškinil üks kehtiv karistus- noomitus 06.03.2015. a kääritatud vedeliku eest. Vabanemisel soovib Viktor Stepuškin vahetada senist keskkonda ja asuda elama isale kuuluvasse korterisse koos abikaasa ja lastega. Peresuhted on karistuse kandmise ajal muutunud lähedasemaks. Töötamisse suhtub Viktor Stepuškin samuti positiivselt. Garanteeritud töökoht küll puudub, kuid Viktor Stepuškin usub, et töö leidmine ei ole probleemiks, ka kinnipeetava isa on valmis poega majanduslikult abistama. Samas on Viktor Stepuškin kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamiseks, mistõttu suurendab sissetuleku puudumine ning tegevusetus riski uuteks kuritegudeks. Võimalike töökohtade valik ei ole suur ka isiku vabanemisjärgses elukoha läheduses. Vaatamata sellele, et Viktor Stepuškini puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (individuaalses täitmiskavas ettenähtu läbimine, elukoht ja pere toetus), mis võiksid toetada tema vabastamist, leiab kohus siiski, et Viktor Stepuškini vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Positiivsed muutused, millele ka Viktor Stepuškin viitab, on väidetavalt toimunud alles käesoleva vangistuse jooksul, millest Viktor Stepuškinil on kantud veidi üle poole. Kohtu hinnangul ei ole ärakantud karistus piisav, et olla veendunud, et muutused suhtumises ja mõtlemises sel korral ka püsivad võiksid olla. Viktor Stepuškin on ka varasemalt lubanud narkootikumide tarvitamise jätta, kuid suutis seda lühiajaliselt. Ka elukoha ja pere olemasolu ei hoidnud teda tagasi uute kuritegude toimepanemiselt. Kohtu hinnangul tuleb Viktor Stepuškinil karistust edasi kanda ning käituda edaspidi ka rikkumisi toimepanemata. Alles seejärel saab kohus otsustada, kas Viktor Stepuškini vabastamine ennetähtaegselt võiks põhjendatud olla. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Viktor Stepuškin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.