Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-6705
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Tõlk
Natalia Tselikova
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Rasmus Antonsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, Aleksandr Nikiforovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, Viktor Stepuškini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Menetlustoiming
süüdimõistetu Viktor Stepuškini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Viktor Stepuškin isikukood 39010160225; elukoht vabanemisel XXXX
Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello
Vabastada Viktor Stepuškin temale Harju Maakohtu 08.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6705 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Viktor Stepuškinile katseaeg kuni 05.11.2017. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Viktor Stepuškini katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Viktor Stepuškini alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile, mis kestab kuni 05.11.2017. Käitumiskontrolli ajal on Viktor Stepuškin kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud:
Harju Maakohtu 08.10.204 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6705 tunnistati Viktor Stepuškin süüdi KarS § 184 lg 2p1 ja § 199 lg 2p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõisteti temale mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.11.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 27 päeva vangistust
võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti temale 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.02.2014, s.o 2 päeva ja alates 11.03.2014 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 11.03.2014, millest alates kuulus kandmisele vangistus 3 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.10.2014. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 11.03.2014 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 05.11.2017. Tartu Maakohtu 04.02.2016 määrusega jäeti Viktor Stepuškin vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohus leidis, et Viktor Stepuškini poolt toime pandud kuritegude asjaolud ei võimalda kinnipeetavat veel vabastada. Samuti ei olnud kohus veendunud, et Viktor Stepuškin suudab läbida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja. Kohtumäärus jõustus 26.02.2016. 26.08.2016 esitas Tartu Vangla kohtule materjalid Viktor Stepuškini vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Viktor Stepuškini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör esitas Viktor Stepuškini tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vanglaga. Kuigi isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud vangistuses ja isikule varasemalt määratud katseaeg on ebaõnnestunud, võiks siiski isiku puhul kohaldada tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, lisakohustused maandavad riske. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Viktor Stepuškini puhul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Tuginedes välja toodud positiivsetele asjaoludele ja korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab prokurör Viktor Stepuškini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Välja toodud positiivsed asjaolud ja Tartu vangla poolt antud hinnang annab alust eelduseks, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik korrigeerida Viktor Stepuškini käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks tulemuslik. Seetõttu toetab prokurör Viktor Stepuškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu Viktor Stepuškin avaldas kohtus, et ta soovib vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Ta arvab, et on palju teinud ja liikunud edasi positiivses suunas. On läbinud palju programme, sest see huvitas teda ja meeldis väga ning soovib ka edaspidi neid läbida, sest sealt sai palju kasulikku. Praegu on uued sihid ja ta ei taha suhelda nende inimestega, kellega varem suhtles. On kriminaalhooldajaga vestelnud ja teab, millised tingimused vabanemisel. Kaitsja leidis, et isikul on motivatsioon, et vabaneda enne tähtaega. Isikul ei ole distsiplinaarkaristusi, ta viibib avavanglas, on saanud loa teha kodu- ja poekülastusi ja käib vabalt tööl. Loodetavasti kohus vabastab ta ennetähtaegselt ja tema töö ja eraelu saavad korda ning isik ei satu enam vanglasse.
Viktor Stepuškin kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viktor Stepuškin temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Stepuškini on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Enne käesolevat vangistust kohaldati talle karistusena tingimuslikku vangistust. Selle karistuse raames toimunud kriminaalhoolduse ajal rikkus Viktor Stepuškin registreerimiskohustust. Lisaks pani Viktor Stepuškin sel ajal toime uued kuriteod. Seega ei ole varasemad karistused Viktor Stepuškini osas oma eesmärki täitnud ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. Tema kuritegude toimepanemise ajendiks oli sõltuvus narkootikumidest ning soodusteguriks puudulik probleemilahendamise oskus. Praegu Viktor Stepuškin kinnitab, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, ei saa seda välistada. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaaskinnipeetavatega ega vanglateenistujatega ei ole tal probleeme olnud. Ta on vangistuse jooksul läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, sh programmi „Eluviisitreening“ ning vestelnud psühholoogiga. Alates 09.03.2016 viibib kinnipeetav Tartu Vangla avavanglas. Seal oleku ajal on ta korduvalt ilma järelevalveta viibinud väljaspool vangla territooriumit: on külastanud kauplust ja kodu ning käinud kirikus. Samuti on Viktor Stepuškin käinud avavanglas viibides väljaspool vanglat tööl – alates 05.05.2016 töötab ta XXXX. Ka tööl on ta käinud ilma vanglapoolse järelevalveta. Järelevalveta liikumise ajal mingeid vahejuhtumeid olnud ei ole. Eelnevast võib järeldada, et kantud karistus on tema puhul praeguseks oma eesmärgi täitnud. Head on ka Viktor Stepuškini taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht aadressil XXXX. Kinnipeetava isa ja tema elukaaslane on nõus kinnipeetava sinna elama asumisega, et mitte kokku puutuda endiste tuttavatega. Viktor Stepuškinil on lähedased suhted nii oma isa kui ka emaga. Järelikult on tal olemas lähedased isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata ja toetada ning kes saab tema üle teostada täiendavat sotsiaalset kontrolli. Ka on Viktor Stepuškini isa valmis talle majanduslikku abi pakkuma. Hinnanud eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et Viktor Stepuškini saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab Viktor Stepuškini katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 05.11.2017. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni 24 kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb Viktor Stepuškin allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 05.11.2017. Selline aeg võimaldab isikut piisavalt pikalt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest.
Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Viktor Stepuškinile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Samal eesmärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 7 järgsed kohustused mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda teadvalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Samuti tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kuna Viktor Stepuškini kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli sõltuvus alkoholist, siis selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Viktor Stepuškinile käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Viktor Stepuškinile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Viktor Stepuškinil.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.