Kohtulahend

-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 15.12.2008. a otsusega on Mikk Seger süüdi tunnistatud KarS § 422 lg 2 ja § 424 järgi ning karistatud KarS § 63 lg 1 alusel 7 aasta 6 kuu vangistusega, 11.12.2005. a toimepandud kuriteo eest KarS § 424 järgi ja karistatud 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõistetud karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Mikk Segeril karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.10.2006. a kuni 05.04.2007. a, s.o. 6 kuud vangistust. Mikk Segeril kohtuotsuse kuulutamise seisuga ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 7 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2009. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 15.12.2008. a otsus osas, millega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagid jäeti KrMS § 310 lg 3 alusel lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kriminaalasi saadeti tsiviilhagide osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Riigikohtu 19.10.2009. a otsusega (kriminaalasi nr 3-1-1-83-09) tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2009. a ja Harju Maakohtu 15.12.2008. a otsused osaliselt. Mikk Seger mõisteti KarS § 424 järgi õigeks. Mikk Seger mõisteti KarS § 422 lg 2 järgi õigeks mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimises. Mikk Segerile KarS § 422 lg 2 järgi mõistetud karistus ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristus jäeti muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Mikk Segerile KarS § 422 lg 2 alusel mõistetud 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse hulka eelvangistusaeg

6 kuud ning loeti Mikk Segeri ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat vangistust alates karistuse kandmisele asumisest. Muus osas jäeti kohtuotsused muutmata. Pärnu Maakohtu 21.07.2010. a otsusega rahuldati xxxxxxxxxxxxxx hagi osaliselt ning mõisteti Mikk Segerilt välja lapse surmaga põhjustatud moraalse kahju hüvitisena 200 000 krooni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Lisaks rahuldati xxxxxxxxxxxxxx hagi osaliselt ning mõisteti Mikk Segerilt välja kahe lapse surmaga põhjustatud moraalse kahju hüvitisena 400 000 krooni xxxxxxxxxxxxxx kasuks. xxxxxxxxxxxxxa hagi Mikk Segeri vastu materiaalse kahju 26 215,30 krooni nõudes jäeti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2010. a otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 21.07.2010.a otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 07.04.2011. a otsusega (kriminaalasi nr 3-1-1-11-11) tühistati täies ulatuses Pärnu Maakohtu 21.07.2010. a ja Tallinn Ringkonnakohtu 09.11.2010. a otsused, millega lahendati kriminaalasjas Mikk Segeri süüdistuses KarS § 422 lg 2 järgi esitatud tsiviilhagisid ja saadeti kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohtu 20.01.2012. a määrusega võeti vastu kannatanute hagist loobumine ja lõpetati kriminaalasjas nr 1-07-3684 menetlus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt esitatud tsiviilhagide suhtes. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.11.2009. a ja lõppeb 23.11.2016. a. Vangla toetab Mikk Segeri vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Mikk Segeri tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Mikk Segeri tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Mikk Seger selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Mikk Segerit on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Mikk Seger kannab käesoleval ajal esmakordselt karistusena täitmisele pööratud vangistust. Mikk Segerit on varasemalt karistatud väärteokorras liiklusseaduse rikkumiste eest. Kohtu hinnangul on Mikk Segeri poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. Mikk Seger kannab karistust mootorsõiduki juhina tahtlike liiklusnõuete rikkumise eest – ületas suurimat lubatud sõidukiirust ja sõitis vastassuunavööndis – mille tagajärjel toimus raske avarii, milles suri 3 inimest ja 1 inimesel (Mikk Segeri kaassõitja) olid rasked tervisekahjustused. Raskeid tervisekahjustusi sai ka Mikk Seger ise. Kohtu arvates on märkimisväärne, et Mikk Seger juhtis sõidukit väga suure kiirusega vastassuunavööndis, s.o 212 km/h. Kokkupõrge toimus ristmikku ületava sõidukiga, mille juht ei saanud ega pidanud ette nägema, et Mikk Segeri juhitud sõiduauto liigub sedavõrd suurel kiirusel. Kohtu arvates on oluline, et enne toimunud kokkupõrget (13.08.2006. a) oli Mikk Segerit korduvalt karistatud liiklusnõuete eiramise eest väärteokorras. Ka 3 päeva enne (10.08.2006. a) on Mikk Seger ületanud sõidukiirust rohkem kui 40 km/h. Veelgi enam, Mikk Seger on jätkanud liikluses lubatud sõidukiiruse ületamist ka pärast raskete tagajärgedega liiklusõnnetust (18.05.2007. a ületanud sõidukiirust rohkem kui 40 km/h). Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et Mikk Seger on impulsiivne ja hoolimatu käitumisega, seda ennekõike liikluses osalemisel. Samas peab kohus oluliseks, et Mikk Seger on kahetsenud juhtunut, tunneb ennast süüdi, on hüvitanud kannatanutele kahjud täies ulatuses ja soovib edasiselt võtta tarvitusele kõik meetmed selleks, et samalaadseid olukordi enam aset ei leiaks. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda Mikk Segeri kahetsuse siiruses ja selles, et ta on aru saanud ja teadvustanud täielikult toimepandud kuritegu ja selle tagajärgi ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist kuritegude toimepanemist. Seega Mikk Segeri puhul on alust arvata, et karistus on täitnud eripreventiivsed eesmärgid. 3.2 Mikk Seger on karistuse kandmise ajal läbinud tegevused, mis on ette nähtud individuaalses täitmiskavas, v.a vabanemiseelne nõustamine ja vestlused sotsiaalprogrammis õpitu kinnistamiseks. Mikk Seger on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja omandanud keevituse ning väikeettevõtluse eriala. Mikk Seger on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Käesoleval ajal osaleb Mikk Seger taasühiskonnastavatel vestlustel. Vaatamata eelkirjeldatule ei saa Mikk Segeri käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna positiivseks. Seda põhjusel, et Mikk Segeril on käesoleval ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust – ei allunud ametniku korraldusele panna kinni jaki nööbi ja käitus ebaviisakalt ning solvavalt ja ei olnud väljaspool elukambrit nõuetekohaselt riietatud. Siiski peab kohus vajalikuks ja võimalikuks hinnata distsipliinirikkumiste aluseks olnud asjaolusid, rikkumiste aega ja määratud karistusliiki. Siinkohal on kohtu arvates oluline, et Mikk Segeri rikkumised ei ole sedavõrd rasked, mõlemal korral on määratud karistuseks noomitus ja mõlemad rikkumised on toime pandud augustis 2015.a. Lisaks on kohtu arvates oluline seegi, et kogu karistuse kandmise aja jooksul (rohkem kui 6 aastat vangistust) on Mikk Segerit distsiplinaarkorras kokku karistatud kolmel korral, mis näitab, et vanglas kehtivate reeglite eiramine ei ole Mikk Segeri puhul tavapäraseks käitumiseks. 3.3 Kohus leiab, et Mikk Segeri vabanemisjärgsed elutingimused on head. Mikk Segeril on vabanemisel kindel elukoht oma vanemate juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja lähedaste igakülgne toetus. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on Mikk Segeril kindel töökoht AS-is OG Elektra. Töökoha olemasolu võimaldab olla hõivatud, teenida regulaarset sissetulekut ja seeläbi tagada ka igapäevast toimetulekut. Samuti peab kohus positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on Mikk Segeril vabanemisfondis 1170 eurot (mis võimaldab esialgset ja lühiajalist äraelamist), aga

ka seda, et Mikk Seger on täies ulatuses hüvitanud temalt kannatanute kasuks välja mõistetud kahjud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.