Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Jaretsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Aleksei Jarets on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 7 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.05.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 1 päev vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 8 aastat 5 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 26.02.2009.

Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla ettepanekuga kinnipeetava katseajaks määrata karistusaja lõpp s.o. 27.07.2017 ja käitumiskontrolli pikkuseks katseaja pikkus koos lisakohustuste täitmisega. Elektroonilise järelevalve kestuseks on vangla hinnangul otstarbekas määrata 9 kuud. Kohtuistung Aleksei Jarets taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et on vangistuses läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, lõpetanud kutsekooli, õppis riigikeelt ja tegi eksami B1 tasemele, seega tahab vabanedes olla konkurentsivõimeline. Tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Selgitab, et narkootikume pole ise kunagi tarvitanud ja suhtub neisse negatiivselt, alkoholiga probleeme ei ole, suhted lähedastega on head ja vabanedes on töökoht xxxx olemas, asub tööle xxxx. Kinnitab, et hakkab elama seadusekuulekat elu ning soovib luua pere. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla koos isiku allutamisega käitumiskontrollile. Kaitsja palub Aleksei Jaretsi vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla ja märgib, et uute kuritegude toimepanemise risk tema puhul ei ole suur ja isik on vangistuses teinud jõupingutusi seaduskuuleka elu suunas läbides erinevaid programme, õppides riigikeelt ja omandades kutsekoolis eriala. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetav on oma karistusest suurema osa ära kandnud, tal on soov muuta oma elu, seega on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et Aleksei Jaretsi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg-le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav Aleksei Jaretsile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema ja kasuisa juures – 2-toalises korteris, mis kuulub kinnipeetava kasuisale. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastusel välja selgitanud, et tingimused sobivad elektrooniliseks valveks ja korteri omanik on valveseadmete paigaldamisega nõus. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, kasuisa ja kaks venda. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Ka suhtleb kinnipeetav iseseisvalt tugiisikuga ning kavatseb peale

vabanemist osaleda rehabilitatsioonikeskuses taasühiskonnastavates tegevustes. Endise kriminaalse sõpruskonnaga väidetavalt enam ei suhtle. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx. Isik on vangistuses omandanud xxxx eriala ning on motiveeritud õppima ning ennast täiendama. Kohus on seisukohal, et eriala omamine aitab kinnipeetaval vabanedes vajadusel edukalt konkureerida tööturul ning seeläbi saavutada majandusliku olukorra stabiilsus ja seda olukorras, kus isik on varasemalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla hinnangul mõistab kinnipeetav tehtud vigu ega soovi neid enam korrata, on seadnud endale tulevikuks reaalsed eesmärgid elada õiguskuulekat elu ja töötada. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 16% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%, mida saab pidada keskmisest madalamaks tõenäosuseks. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik on vangistuses osalenud inglise keele kursustel, suitsetamisest loobumise nõustamisel, omandanud riigikeele B1 tasemel ja keevitaja eriala, osalenud MTÜ Teekond tugigrupis, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, usulistes sotsiaalprogrammides Tee, Usk ja Teadmine (sõltuvusvõõrutusprogramm) ning 12 Sammu ehk Igapäevane valik. Samuti on toimunud vestlused psühholoogi ja kriminaalhooldajaga. Kohus on seisukohal, et Aleksei Jarets on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Samas on oluline, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksei Jarets kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.