Kohtulahend

1(6)

Kinnipidamisasutusest Aleksei Jaretsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu on vangistuse jooksul osalenud: 13.09.201017.09.2010 suitsetamisest loobumise nõustamisel; 08.08.2011-15.12.2011 läbis riigikeele A2taseme kursuse, 04.02.2012 sooritas edukalt 62 punktiga A2-taseme eksami, 01.09.201119.06.2013 lõpetas IVKHK keevitaja eriala; 13.01.2012-04.05.2012 läbis riigikeele B-1 taseme kursuse, sooritas eksami edukalt 84 punktiga; 19.01.2014-20.03.2014 läbitud MTÜ Teekond tugigrupp; 15.05.2014-03.07.2014 läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Isik on keeldunud majandustöödest järgnevatel ajavahemikel: 24.01.2011-24.04.2011; 08.06.2011-07.09.2011; 10.10.2013-09.01.2014; 31.03.2014-30.06.2014. Sotsiaalsete oskuste treeningu programm, mis algas 13.10.2011, katkes seoses õppimisega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus asub xxx. Tegemist on võõrutus-ja rehabilitatsioonikeskusega, kuhu kinnipeetaval oleks võimalus asuda kümneks kuuks alkoholi taastumise programmi. Kinnipeetava sõnul on tal peale rehabilitatsioonikeskuse läbimist elukoht olemas, kuhu elama asuda. xxx esitas garantiikirja, milles kinnitatakse, et süüdimõistetu saab vanglast vabanemisel asuda nende juurde elama ajutise elamise teenuses „xxx“. Isik on põhihariduse koos treiali kutsega omandanud Tapa Erikoolis. 19.06.2013 lõpetas keevitaja eriala kutsehariduskeskuses. Enne vangistust oli Töötukassas töötuna arvel, sissetulekuteks olid töötutoetus ja abikaasa sissetulek. Isik ei ole kunagi ametlikult töötanud, ega iseseisvalt elanud, mistõttu puudub kinnipeetaval Viru Vangla hinnangul majandusliku toimetuleku oskus. Isikul on täitmata nõudeid 3139,48 euro eest, vabanemisfondis on xxx eurot. Isik on vangistuses korduvalt määratud majandustöödele koristajana, kuid keeldub töötamast, kuna eelistab keevitaja kohta. Vabanemisel on xxx nõus võtma isiku kandidatuuri läbivaatamiseks keevitajana töötamiseks. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja kaks venda, kellest suhtleb ema ja vennaga. Abikaasast on lahutatud. Vangistuse ajal suhtleb negatiivselt meelestatud gruppidega. Varasemad vägivallakuriteod on isik sooritanud alkoholijoobes, kuid enda sõnul probleeme ei esine. Isikul on vangistuses domineeriv käitumisstiil, käitumine on hetkeimpulsist lähtuv ja sotsiaalseid norme mittearvestav. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36%. Viru Vangla toetab Aleksei Jaretsi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda xxx 10-kuulisele alkoholi- ja narkosõltuvuse taastamise programmi. Vabanemisel on xxx nõus isiku kandidatuuri läbi vaatama keevitaja ametikohale. Lähedastest on isikul ema, kes toetab poega materiaalselt ja moraalselt, samuti kaks venda, kes on kriminaalkorras karistatud. Isik isaga ei suhtle. Vangistuse ajal tutvus xx xx, kuid abielu on lahutatud. Isik on korduvalt (neljal korral) kriminaalkorras karistatud ja viibinud kriminaalhooldusel. Vahistati katseaja teisel kuul, kahtlustatavana kuriteos. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ta ei suutnud pärast eelnimetatud kohtumääruse jõustumist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi ennetähtaegse vabanemisega ning katseaega anti talle selline võimalus. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole antud juhul põhjendatud, kuna isik on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – 8 aastat 5 kuud ja 1 päev vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistusest on ärakandmata veel üle kahe aasta ja üheksa kuu vangistust. Ärakandmata karistusaeg toimepandud kuriteo raskust ja süüdimõistetu isikut arvestades on veel liiga pikk. Ka vanglas ei ole kinnipeetav karistuse kandmisel korralikult käitunud, millest annavad tunnistust neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest 2(6)

ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Aleksei Jarets teatas kohtuistungil, et tema soov vabeneda enne tähtaega. Ta oleks nõus ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja palus arvestada, et prognoosid isiku suhtes on positiivsed, riskid on madalad. Isik on nõus ka sellega, et tema suhtes kohaldatalse elektroonilist järelevalvet. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Aleksei Jarets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu elas vabaduses viibides koos abikaasaga, kellest on tänaseks lahutatud. Põhihariduse koos treiali kutseharidusega omandas Tapa Erikoolis. Enne vangistust oli Töötukassas arvel ja sissetuleku moodustasid töötutoetus ning abikaasa sissetulek. Isik ei ole vabaduses viibides kunagi ametlikult töötanud. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on isikut karistatud võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise; isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimisele kaasaaitamise; avaliku varguse; röövimise; kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimise; üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, salajase varguse, röövimise ja mootorsõiduki ärandamise eest. Isik on olnud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid kolm kuud pärast vabanemist, vahistati kahtlustatavana uue kuriteo toimepanemises. Käesoleval ajal kannab isik karistust Harju Maakohtu 16.12.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt). Kohtuotsusest nähtub (kohtutoimik tl 27), et isikul oli juhtiv roll ca 2,3 kg narkootilise aine, amfetamiini, käitlemisel. Sealjuures pani isik kuriteo toime omakasu motiivil. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod muutunud oma dünaamika poolest ühiskonnaohtlikumaks. Laad ja muster ei ole sarnased varasema käitumisega. Kriminaalne käitumine on mitmekülgne, soodusteguriks on alkohol ja grupi mõju. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Eelmise karistuse kandmisest vabastati isik tingimisi ennetähtaegselt, kuid kolm kuud pärast vabanemist vahistati kahtlustatavana uue kuriteo toimepanemises. Isiku kuriteod on olnud varieeruvad – isikut on karistatud varavastaste kuritegude, isikuvastase kuriteo, dokumendi võltsimisega seotud kuriteo, riigivastase kuriteo ning avaliku korra vastase kuriteo eest. Erinevat laadi kuritegude vältav toimepanemine näitab, et isik ei olegi motiveeritud oma käitumist korrigeerima seaduskuulekamaks ja uute võimaluste tekkimisel eirab isik ühiskonnas kehtestatud reegleid. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Seda enam, et isikul on kehtivad distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et isik ei ole suutnud oma käitumist ka kinnipidamisasutuses korrigeerida. 3(6)

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on kinnipidamisasutuses osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel, läbinud edukalt riigikeel B-1 taseme kursuse, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja xxx ja omandanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala. Samas isik on vangistuse ajal korduvalt, neljal korral karistatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest ja kahel korral reaalselt kartserisse paigutamisega. Kahel korral keeldus süüdimõistetu asuda tööle, kyigi oli sellele määratud. Kohtu arvates näitab see ilmekalt, milline on süüdimõistetu suhtumine töösse ja režiimi järgmise nõuetesse. Korduv distsiplinaarkorras karistamine osutab sellele, et isiku käitumine vajab jätkuvalt korrigeerimist vangla režiimil. Kohtupraktika kohaselt on süüdimõistetu käitumine vaglas oluline faktor, mida kohus arvestab ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 10.08.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus asub xx xxx Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega, mille eesmärk on kaasa aidata süüdimõistetu taasühiskonnastumisele. Tegemist on kinnipeetava vabatahtliku otsusega ühineda programmiga ja keskus ei saa garanteerida, et isik läbib programmi edukalt. Vabanemisel on xxx lubanud isiku kandidatuuri läbi vaadata, mis tähendab, et isikule on garanteeritud töökoht keevitajana. Lähedastest on isikul head suhted ema ja vennaga. xxx esitas garantiikirja, milles kinnitatakse, et süüdimõistetu saab vanglast vabanemisel asuda nende juurde elama ajutise elamise teenuses „xxx“. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ema ja venna näol, garanteeritud töökoht ja võimalus minna rehabilitatsioonikeskusesse ning ajutisse elamiskohta, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades Aleksei Jarets’i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis), korduvaid karistusi (isik on korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal, kui isik oli karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varem kolmel korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ja kes on varem kriminaalhoolduse all viibinud (kuid kes ei suutnud seda edukalt läbida), ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Siinjuures ei ole isiku elektroonilisele järelevalvele aluutamine kaalukaks faktoriks, mis võomaldaks vähendada uue kuriteo toimepanemise tiski olulisel määral. Isikut ei takistanud uue kuriteo toimepanemisel teadmine, et tal on ennetähtaegsest vabastamisest tulenev katseaeg ja uue kuriteo toimepanemisel ähvardab teda reaalselt vangla. Isikut on varasemalt karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta ei suutnud vältida uue kuriteo toimepanemist. Mis veelgi enam – isik vahistati juba kolm kuud pärast vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta Aleksei Jarets’ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud, kuid isik pani sellest hoolimata katseajal toime uue kuriteo. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Isikule oli tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel pandud kohustus mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid viimane kuritegu on toimepandud grupis, kus kõik isikud olid varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seevastu nähtub Viru Vangla 4(6)

iseloomustusest, et isik on olnud motiveeritud õppima ja omandanud kinnipidamisasutuses keevitaja elukutse, riigikeele B-1 taseme ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste omandiõigust. Viimane kuritegu oli ulatuslik rahvatervisevastane kuritegu, mis oli toime pandud omakasu motiivil. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.09.2017, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla kolme aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on sõltuvusainete tarvitamine ja varavastased süüteod. See tähendab, et isik ei arvesta oma tegude tagajärgedega ja suhtub hoolimatult oma tulevikku. Olenemata kindla elukoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Isikule on garanteeritud osalemine rehabilitatsioonikeskuses, kuid selgusetuks jääb, kuhu asub isik pärast programmi läbimist elama. Nii võib isik meelevaldselt katkestada programmis osalemise ja panna toime uusi kuritegusid. Kuna isik on vangistuse jooksul korduvalt keeldunud osalemast tööhõives, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses end tööga hõivata. Asjaolu, et isik soovib teha vaid erialast tööd, ei ole piisav argument töö mittetegemisele, mis on kinnipeetavale üldjuhul kohustuslik. Majandustöödel osalemisega saabki isik näidata, et teda võib usaldada ka suuremat väljakutset pakkuvatele erialadele. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud suuremahulise narkokurite grupis, olles kriminaalkorras korduvalt karistatud. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu Aleksei Jarets’i puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Jarets’i temale Harju Maakohtu 16.12.2009l kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 5(6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.