Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-11493

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Deniss Šabalovi (Šabalov) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Deniss Šabalovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 03.09.2012 määrusega jäeti Deniss Šabalov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D. Šabalov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistatud 5-aastase vangistusega. D. Šabalovi karistuse kandmise algus on 26.02.2009 ja lõpp 26.02.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.06.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetaval on kanda veel 1 aasta 6 kuud

talle mõistetud 5-aastasest vangistusest. Arvestades kinnipeetava isikut ja toimepandud kuritegu, leiab maakohus, et tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja riivab ühiskonna õiglustunnet. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudus igasugune veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja selle lõpuni läbida seaduskuulekalt ja ilma rikkumisteta. Kuigi formaalsed alused kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks olid olemas, tuli maakohtu arvates arvestada ka seda, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on erand ja vangistuse ärakandmine reegel. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist põhjust, mis annaks alust erandi kohaldamiseks. Kuna kinnipeetava karistuse lõpuni on veel aega, on tal võimalik näidata positiivseid muudatusi enda elus ning neid kinnistada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D. Šabalov, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esmalt märgib D. Šabalov, et tegelik võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla tekkis tal 26.08.2011, mitte 07.07.2012 ja oli läbi vaadatud 17.11.2011. Selle vea tõttu ei vaadatud läbi tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist 2/3 karistusaja ärakandmise järgselt, s.o alates 26.06.2012. Nimetatud vigadest teavitas D. Šabalov kohut ka enne istungit, kuid see jäeti tähelepanuta. Kinnipeetav selgitab, et 2011. aastal individuaalse täitmiskava koostamisel teavitati teda, et ta võib kas läbida XXXX kursuse või üritada asuda tööle. D. Šabalov valis XXXX ja teavitas sellest vangla töötajaid, kuid keelekursuse asemel pandi kavasse punkt töölemääramise kohta. Tööpakkumisele kirjutas D. Šabalov avalduse asendada pakutud töö XXXX kursustega. Eeltoodut hinnati kui keeldumist tööst ja talle määrati karistus. Hiljem asendati tööleasumine individuaalses täitmiskavas XXXX . 2012. aastal pakuti talle taas tööleasumise võimalust, kuid tööd talle ei võimaldatudki. Väär on iseloomustuses esitatud väide, et ta on korduvalt tööst keeldunud. Samuti selgitab D. Šabalov, et seoses oma XXXX XXXX olukorraga ei saa ta suud iga kontrolli ajal näidata. Selleks, et võimaldada vangla töötajatele võimalust veenduda, et ta võtab ravimeid, lahustas ta need vees ja jõi ära. Töötajate õigusvastased nõudmised lõppesid pärast seda, kui vanemvalvur viibis ühel kontrollil ja kinnitas, et tema tegevus vastab vangla sisekorraeeskirjadele. Eelnevate juhtumite ajal ei olnud tema käitumine jäme ega väljakutsuv, vaatamata sellele, et tema XXXXX oli XXXX pideva magamatuse ning XXXX XXXX tõttu