Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
14.01.2016, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-12769
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Artur Pärnoja (kokkuleppel)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Baumeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
SERGEI BAUMER, i.k. 37905112217, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.04.2010 ja lõpp 29.04.2021.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Sergei Baumer vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Sergei Baumerile, tema kaitsjale ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 30.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Baumeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Sergei Baumer on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.03.2011 otsusega KarS § 114 p 5, § 418 lg 1, § 420 lg 1, § 201 lg 1 järgi ja karistuseks mõistis kohus 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 29.04.2009. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung Sergei Baumer taotles enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et kahetseb oma tegu ning saab aru, et on ära rikkunud oma elu kõigepealt tehes halba kannatanutele ja kaotades seejärel ise kõik, millest hoolis – töö, spordi ning lapsed. Kinnipeetav seletas, et tal on vanglas tekkinud tõsised probleemid tervisega ja ravi vanglas ei saa. Samuti on tal seoses oma kriminaalasjaga suured tsiviilhagid, mida ei ole võimalik vanglas viibides tasuda, kuid vabanedes on tal olemas töökoht ja ta saab hakata võlgnevusi likvideerima. Kuritegu tehes olid tal suured rahalised raskused ja isik kahetseb, et ta vanematelt abi ei palunud ja võlgadest neile ei rääkinud. Prokurör Enn Pustak asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Prokurör märgib oma seisukohas, et tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa prokuratuur karistuspoliitiliselt aktsepteerida isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata, sest vastasel juhul saaks kannatanute, nende lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob kaasa endaga tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kaitsja on seisukohal, et Sergei Baumer vastab tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimustele, tal on elektroonilise järelevalve jaoks sobiv elukoht, toetavad lähedased, garanteeritud töökoht, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval on olnud aega oma teo üle järele mõelda ja teha omad järeldused. Kaitsja on veendunud, et Sergei Baumer järgib kriminaalhoolduse nõudeid, hakkab elama seaduskuulekat elu ning ei ole ohtlik ühiskonnale. Samuti märgib kaitsja, et riigile on majanduslikult kasulikum, kui kinnipeetav viibib vabaduses ja töötab, sest siis ta maksab makse ja likvideerib oma võlgasid. Kaitsja palub Sergei Baumer vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Sergei Baumer on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja vanglas viibib esimest korda. Varasemad kuriteod isikul puuduvad. Väärteokorras on teda karistatud viiel korral (liiklusalase väärteo eest 3 korda, varavastase väärteo eest 1 kord ja relvaseadusalase väärteo eest 1 kord). Käesolevat karistust kannab röövmõrva, tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omastamise ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama talle endale kuuluvasse korterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kodukülastuse käigus on kindlaks tehtud, et korter on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik. Kinnipeetava vanemad elavad kõrvalkorteris. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, riigikeele B2 ja C1 taseme õpped, kutseharidusõppe keevitaja erialal, on olnud hõivatud majandustöödel ning vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik vanemate näol. Vabanemisjärgselt on Sergei Baumerile garanteeritud ka töökoht OÜ’s xxxx tehnik-tarnijana netopalgaga 500 eurot kuus. Sergei Baumeri käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav üldiselt tunnistab oma probleeme, kuid kuritegu toime pannes ei näinud alternatiivi, tegutses impulsiivselt, ei mõelnud tagajärgedele. Isik ei suuda mõista kannatanu lähedastele tekitatud kahju suurust, õigustab tapmist sellega, et ohver oli ise süüdi. Kuritegu toime pannes lähtus kinnipeetav eelkõige omakasust. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik ja ohustatud on konkreetsed isikud, kelle peale tuleb nö tellimus, aga samuti ka isikud, kes usaldavad talle oma vara. Oht seisneb relva ebaseaduslikus kasutamises, võõra vara ebaseaduslikus omastamises ja oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on rahalised probleemid. Rahaliste probleemide saabumine vabaduses võib olla kohtu hinnangul aga küllaltki tõenäoline, kuna kinnipeetaval on täitmata nõudeid summas 9644,77 eurot. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on22 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21 %. Kohus on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Sergei Baumeri vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, töökoha garanteeritus, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine senise vangistuse jooksul ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus on seisukohal, et isikut, kes kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo (mõrva), tulirelva ja laskemoonaga seotud ning omandivastase kuriteo toimepanemise eest, pole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Mõrvale õigustust ei ole ning
tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Samuti väärib märkimist, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale on mõistetud karistus KarS § 64 lg 1 alusel (kohus luges kergema karistuse kaetuks raskeimaga), siis ärakandmisele kuuluv liitkaristus on KarS § 114 ettenähtud sanktsioonist alla keskmise ning karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega taotletud mahus ei oleks kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendatud ega õiglane. Ka ei ole karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) Sergei Baumeri puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja vara kaitseks – põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.