Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2016.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-124 (16267000017)
Kohtunik
Rubo Kikerpill
Kohtuistungi sekretär
Jaanika Lusti
Prokurör
Abiprokurör Liisa Nuut
Kriminaalasi
V.Z süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras
Süüdistatav
V.Z Isikukood või sünniaeg:
XXX
Karistatus:
kriminaalkorras karistatud ühel korral:
- Pärnu Maakohtu 23.04.2012. a otsusega KarS § 424 alusel 5 kuud vangistust, KarS § 74 lg 1 alusel katseajaga 18 kuud (katseaeg 23.04.2012. a kuni 22.10.2013. a) Ei ole kohaldatud
Tõkend: Kaitsja
Vandeadvokaat Avo Pärmann
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada V.Z KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui V.Z ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 (4)
5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.Z ́ile kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata V.Z ́ile kohustuseks kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
osaleda
Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada V.Z ́ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 5 lg 2 alusel riigituludesse sundraha Välja mõista V.Z-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 322,50 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 120 eurot, kokku 442,50 eurot.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS -is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700001640. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
2 (4)
V.Z-i süüdistatakse selles, et tema, 08.01.2016. a kella 06.40 ajal, juhtis alkoholijoobe seisundis X linnas X 17 juures mootorsõidukit Citröen Berlingo, riikliku registreerimismärgiga X. V.Z-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger ALCOTEST 7110 EST nr. ARDM0085 tuvastati V.Z-i ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulem 0,78 mg/l alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. V.Z rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1. Seega V.Z mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles V.Z-i süüdi tunnistamist ning talle karistuseks 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui V.Z ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena V.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
3 (4)
Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 322,50 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 120 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.