1-13-9630/42 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

saabumise aeg. Kui süüdimõistetu G.B ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista G.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 20.11.2015 kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 24 (kakskümmend neli) eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9630 tunnistati G.B KarS § 422 lg 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 2 (kaks) aastat. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jäeti ärakandmata vangistus G.B suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ärakandmata 2-aastast vangistust ei pöörata täitmisele kui G.B 36 (kolmekümne kuue) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrati G.B katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 1. elama oma alalises elukohas xxx 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

24.03.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne G.B suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.04.2015 kohtumäärusega jäeti rahuldamata Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Natalja Kalviku erakorraline ettekanne nr 8-2/10560-1 G.B suhtes karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 75 lg 3 alusel tühistati G.B-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.01.2015 kohtumäärusega määratud täiendav kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 74 lg 4 alusel pikendati G.B-le Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-9630 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o. kuni 14.01.2017. Kohtumäärus jõustus 18.04.2015. 03.11.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne G.B suhtes ettepanekuga pöörata G.B-le mõistetud karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Rikkumine seisneb selles, et 07.10.2015 kriminaalhooldusametnik sai teate Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonnast, millest selgus, et 25.09.2015 kell 20:25 sai politsei väljakutse aadressil xxx linn selle kohta, et G.B tekitas kodus skandaali pereliikme suhtes, käitus agressiivselt ning tal tuvastati politseiosakonnas kell 22.01 alkomeetri abil alkoholijoove 1,07 mg/l kohta. Samuti 20.10.2015 kell 08.16 registreerimise ajal Sillamäe esinduses aadressil: Pavlovi 4, Sillamäe kontrolliti kriminaalhooldusalusel G.B alkoholijoovet. Kontrolli käigus tuvastati G.B alkomeetri ALCOVISOR Mark X2 SN: 111672 abil (järgmise kalibreerimise aeg 31.11.2015) alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,236 mg/L kohta. 19.08.2015 G.B ei ilmunud määratud ajal ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele. 26.08.2015 antud kirjalikus seletuses G.B selgitab, et 19.08.2015 ei ilmunud ta registreerimisele, kuna kaotas registreerimiskaardi ning ei teadnud, millal peab tulema. 20.10.2015 antud kirjalikus seletuses G.B selgitab registreerimisele alkoholijoobes ilmumist sellega, et 19.10.2015 jõi õlut. Samas seletuses kirjutas 25.09.2015 aadressil xxx toimunud intsidendi kohta, et 25.09.2015 viibis ta kodus ja tüli käigus isaga oli kohale kutsutud politsei. Esmakohtumise ajal 18.12.2013 G.B-le selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. G.B kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused on veelkord üle korratud 23.09.2015. G.B kinnitas oma allkirjaga, et need on talle arusaadavad. Katseajal G.B on juba kahel korral rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esimesel korral taotles kriminaalhooldusametnik lisakohustuse määramist läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kohus rahuldas ametniku taotluse. Seoses 19.03.2015 alkoholijoobes sotsiaalprogrammi ilmumisega koostas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande ja taotles G.B-le määratud karistus pöörata täitmisele. Kohus jättis rahuldamata ametniku erakorraline ettekanne ning tühistas määratud kohustuse – osaleda sotsiaalprogrammis. Registreerimisel on ametnik viinud G.B-ga läbi vestlusi seoses alkoholi tarvitamisega ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. G.B on kinnitanud, et mõistab ohte mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Vaatamata korduvatele sekkumistele G.B jätkab alkoholi tarvitamist katseajal, ilmudes registreerimisele alkoholijoobes ning tarvitades seda ka kodus, kuigi teab, et see on talle kohtu poolt keelatud.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette esitatud erakorralise ettekande ning palus pöörata G.B-le mõistetud karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusalune G.B palus jätta karistus täimisele pööramata. Ta seletas, et erakorralises ettekandes mainitud asjaolud vastavad tõele, ta tõepoolest tarvitas kaks korda alkoholi ning ei ilmunud registreerimisele. Aga ta ei saa vangi minna kuna ta on invaliid, tal on alaealine laps ning varsti hakkab ta asuma tööle. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek G.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune G.B rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi rikkudes seega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud nõudeid. G.B enda ütlustega ning samuti 25.09.2015 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (lk 73,74), lähisuhtevägivalla infolehega (lk 75,76) ning alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolliga (lk 77,78) on tõendatud, et 25.09.2015 kell 20:25 sai politsei väljakutse aadressil xxx linn selle kohta, et G.B tekitas kodus skandaali pereliikme suhtes, käitus agressiivselt ning tal tuvastati politseiosakonnas kell 22.01 alkomeetri abil alkoholijoove 1,07 mg/l kohta. Samuti 20.10.2015 kell 08.16 registreerimise ajal Sillamäe esinduses aadressil: Pavlovi 4, Sillamäe kontrolliti kriminaalhooldusalusel G.B alkoholijoovet. Samuti 19.08.2015 G.B ei ilmunud määratud ajal ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele. Kohtu hinnangul näitavad nimetatud asjaolud, et kriminaalhooldusalune rikkus teadlikult kohtu määratud katseaja tingimusi ning mingeid mõjuvaid põhjuseid tal selleks ei olnud. Tal ei olnud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Kohtu hinnangul näitavad nimetatud asjaolud, et kriminaalhooldusalune rikkus teadlikult kohtu määratud katseaja tingimusi ning mingeid mõjuvaid põhjuseid tal selleks ei olnud. Tal ei olnud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja G.B seletusi, on kohus veendunud, et G.B tahtlikult ning regulaarselt rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Arvestades, et tegemist on süstemaatiliste rikkumistega