Kohtulahend

1-13-9630 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.11.2013 otsusega nr 1-13-9630 tunnistati U.Z süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 määrati, et mõistetud 2-aastast vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.Z ei pane 36-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. U.Z kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust. Kohtuotsus jõustus 03.12.2013. 06.01.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne ettepanekuga määrata U.Z-ile täiendav kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.01.2015 kohtumäärusega määrati U.Z-ile Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.11.2013 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-139630 täiendav kohustus - osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. 24.03.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne U.Z-i suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune U.Z kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

ei allu

19.03.2015 kirjutas kriminaalhooldusalune U.Z seletuses, et tulles töölt enne sotsiaalprogrammi minekut, jõi ta ära pool liitrit õlut, kuigi teadis, et on alkoholi tarbimise keeld. Esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus kriminaalhooldustalituses 18.12.2013, mille käigus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti üle lisakohustuse tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega, peale mida U.Z kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. 08.09.2014 registreerimisel kriminaalhooldustalituses ning vestluses kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume U.Z ütles, et ta ei tarvita alkoholi, kuna läbis alkoholi võõrutusravi Esperal. Hooldusaluse sõnul ta on teadlik, mis võib juhtuda, kui ta võtab alkoholi. 06.01.2015 esitati kohtule erakorraline ettekanne nr 8-2/753-1, kuna U.Z rikkus kohtu poolt määratud kohustust, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 08.01.2015 Viru Maakohtu kohtumäärusega määrati U.Z-ile kohustus, osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Sotsiaalprogramm Eluviisitreening alustas tööd 08.01.2015. U.Z puudus esimesest kohtumisest, 15.01.2015 teisel kokkusaamisel osales, kuid 22.01.2015 U.Z jälle puudus. Hooldusalune ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku ega programmi juhendajaid oma puudumise kohta eelnevalt ega vahetult peale programmi toimumist, seega loeti tema puudumist põhjendamatuks. Kuna ta puudus kaks korda programmitööst, siis oli ta välja arvatud grupist. 26.02.2015 alustas uus grupp kriminaalhooldusaluseid tööd sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kuigi hooldusalune lubas osaleda programmis, esimesest kohtumisest 26.02.2015 puudus. 05.03.2015 ja 12.03.2015 ta osales Eluviisitreeningus. 19.03.2015 U.Z tuli kohale, tuvastati joove, saadetud ära ning grupist välja arvatud. Kriminaalhooldusalune U.Z asus ametlikult tööle ASis NORWES Metall lukksepana katseajaga 4 kuud alates 20.06.2014. Kuid 28.11.2014 teatas kriminaalhooldusalune, et ta on töötu. 02.03.2015 on U.Z

1-13-9630 võetud arvele Töötukassas. Alates 16.03.2015 kuni 12.06.2015 on Töötukassa kaudu sõlmitud tööpraktika leping firmaga xxx, mis asub aadressil: Sillamäe, Tallinna mnt 19, mille kohaselt U.Z on seal autoremondilukksepa praktikal. Ettepaneku tegemisel on lähtutud asjaolust, et U.Z on kaks korda arvatud välja sotsiaalprogrammist Eluviisitreening, mis on temale kohtu poolt lisakohustusena määratud. Lisaks hooldusalune rikkus korduvalt lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Hooldusaluse sõnul ta läbis alkoholi võõrutusravi ning on teadlik, mis võib juhtuda, kui ta võtab alkoholi. U.Z ei tohi peale alkoholisõltuvuse võõrutuskuuri läbimist, aasta jooksul mingil juhul tarvitada alkoholi, ning vaatamata sellele 19.12.2014 tuvastati U.Z alkoholi joove 0,095 mg/l ning 19.03.2015 alkoholi joove 0,778 mg/l. Oma taolise käitumisega on U.Z näidanud, et ta ei hooli temale kohtu poolt pandud kohustusest – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata U.Z-ile mõistetud karistust täitmisele KarS § 74 p 4 alusel. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 02.04.2015 kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata U.Z-ile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune U.Z seletas kohtuistungil, et ta tarvitas alkoholi lootuses, et see aitab tal vähendada kõnehäirest tulenevat takistust suhtlemisel. Sotsiaalprogrammis peab pidevalt vastama küsimustele ning teised osalejad naersid tema rääkimisviisi üle. Tänaseks on ta mõistnud, et alkoholi tarbimine ei lahenda ega paranda kõnealust probleemi ning peale neuroloogi külastust ei ole ta rohkem alkoholi tarbinud. Ta palub karistust täitmisele mitte pöörata ning anda talle võimalus käia tööl ja kasvatada last. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek U.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et juhul, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune U.Z rikkus kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 19.12.2014 tuvastati U.Z alkoholi joove 0,095 mg/l ning 19.03.2015 alkoholi joove 0,778 mg/l. Samuti on U.Z jätnud kahel korral läbimata talle määratud sotsiaalprogrammi. Kohtuistungil U.Z tunnistas, et ta tarvitas teadlikult alkoholi. Seega on tuvastatud rikkumised, mis annavad formaalselt aluse karistuse täitmisele pööramiseks.

U.Z ise põhjendas rikkumisi sellega, et kõnehäire tõttu oli tal ebamugav sotsiaalprogrammis osaleda ning ta lootis alkoholi abil saavutada seisundi, mis võimaldab tal soravamalt kõnelda.

1-13-9630 Kuigi nimetatud rikkumiste põhjused võivad mingil tasandil olla mõistetavad, ei saa kohus pidada neid mõjuvaiks. Samas kohtuistungil isik mõistis, et tema taoline käitumine ei ole aktsepteeritav ning lubas end parandada ja edaspidi kontrollnõudeid korralikult täita. Ta saab aru, et kohustuste täitmata jätmisel pööratakse talle mõistetud vangistus täitmisele. Neil asjaoludel leiab kohus, et U.Z-ile tuleb anda veelkord võimalus oma käitumise parandamiseks ning katseaja korrektseks läbimiseks. Nimetatust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata taotluse pöörata U.Z-ile mõistetud karistus täitmisele. Arvestades aga siinkohal asjaolu, et U.Z on siiski korduvalt rikkunud kohtuotsusega pandud käitumiskontrolli nõudeid, peab kohus toimunud rikkumiste raskusest lähtuvalt vajalikuks pikendada U.Z-ile määratud katseaega kahe kuu võrra. Olles kohtuistungil kuulanud U.Z-i selgitusi, on ilmne, et sotsiaalprogrammi läbimine põhjustab talle ülemäärast ebamugavust, mis ei ole programmi läbimisest saadava kasuga võrreldes proportsionaalne. Seetõttu tühistab kohus varasema kohtumäärusega U.Z-ile pandud kohustuse läbida sotsiaalprogramm. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.