lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-106794/55

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-106794/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5843
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Holm Bank AS14080830(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-23-106794

Tsiviilasi

Holm Bank AS-i hagi X vastu võla, viivise, intressi, kulude, lepingutasu nõudes

Tsiviilasja hind

3607,34 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830, Posti tn 30, Haapsalu, Lääne maakond) Esindaja: Sarmi Värv, e-post: xxx Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, E-post: xxx) Esindaja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Natalia Lausmaa [email protected]

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, varasemalt suuline menetlus, kohtuistungid 19.02.2024, 04.09.2024, Tallinn, osalesid S. Värv ja v.adv N. Lausmaa

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Xlt Holm Bank AS-i kasuks: 2.1 lepingu nr 52202070043 järgi osaliselt laenuvõlga 1088,59 ja alates 05.02.2025 sissenõutavaks muutuvat ülejäänud laenuvõlga 50,52 eurot ning jätta rahuldamata intressi 66,51 eurot, viivise 22,71 eurot, lepingutasu 0,67 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise kulu 15 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas) viivise saamiseks tasumata põhivõlalt (1256,43 eurot) kuni põhivõla tasumiseni; 2.2 lepingu nr 52208170055 järgi osaliselt laenuvõlga 1756,69 eurot ning jätta rahuldamata intressi 102,20 eurot, viivise 30,04 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise kulu 15 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas) viivise saamiseks tasumata põhivõlalt (1779,96 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Jätta hageja menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12%

ulatuses hageja kanda.

4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse, sealjuures riigile hüvitatavate võimalike kulude suuruse, kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused (24.03.2023, dtl 26, 16.06.2023, dtl 82, 05.10.2023, dtl 199, 11.04.2024, dtl 255, 15.10.2024, dtl 306) I Laenuleping nr 522020700431 (leping 1) Pooled sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu nr 52202070043 lõpptähtajaga 05.02.2025. Hageja andis kostjale laenu 1500 eurot (edaspidi leping nr 1, lisa 1). Intressimäär oli 7,9% aastas. Kostja pidi tagastama laenu, intresse ja lepingutasu graafiku alusel 05.03.2022 kuni 05.01.2025. Osamakse summa oli 51,57 eurot ja 05.02.2025 osamaksena summas 51,23 eurot (lisa 1). Hageja kontrollis kostja krediidivõimet: kostja enda antud teave, päringud kolmandate isikute peetavatesse andmekogudesse. Kostja esitas laenutaotluse, milles märkis igakuiseks sissetulekuks 500,00 eurot ja kohustusteks 0,00 eurot (lisa 2). Hageja kontrollis kostja esitatud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Hageja tegi päringu maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti (lisa 23) ja OÜ-le Krediidiregister (lisa 24). Kostjal ei olnud maksehäired. Lisaks kontrollis hageja kostja sissetulekuid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (lisa 25). Kostja märkis enda sissetulekuks 500,00 eurot, kuid Maksu- ja Tolliametist saadud andmete kohaselt oli kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek 498,00 eurot. Hageja küsis kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena selgus, et kostja sissetulekuks oli 498,00 eurot, igakuiseks kohustuseks 221,00 eurot (lisa 3). Kuna Maksu- ja Tolliameti päringust nähtav summa oli suurem kui konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud summa, arvestas hageja kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 498,00 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel enda igakuiseks kohustuseks 0,00 eurot, mis on väiksem kui kontoväljavõtte analüüsi tulemusena saadud summa. Eeltoodu alusel võttis hageja arvesse kostja kohustusena 221,00 eurot. Kostja oli laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisaval maksevõimeline. Lepingu nr 1 sõlmimisega ei läinud pank vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud

krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja on järginud lepingu nr 1 sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei täinud lepingust 1 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt: kostja maksis osamakseid kuni 05.09.2022 ja alates 05.10.2023 jättis kõik ülejäänud graafikujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Lepingu p 13 sätestab, et kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, siis on iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta tehtud meeldetuletuskirja saatmise eest õigus nõuda 5 eurot. Hageja saatis kostjale 6 teadet: 08.10.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 0 eurot (lisa 6). 20.10.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 5 eurot (lisa 7). 07.11.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 0 eurot (lisa 8). 21.11.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 5 eurot (lisa 9). 06.12.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 0 eurot (lisa 10). 21.12.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 5 eurot (lisa 11). Hageja nõudis 15 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja saatis 13.01.2023 kostjale saatnud lepingu nr 1 kohta kirjaliku ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 2 -nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 27.01.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Leping on üles öeldud 27.01.2023. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja nõudis võla tasumist ning andis veelkord täiendav tähtaja võla tasumiseks, võlg on 1346,05 eurot. Kostja lepingust nr 1 tulenev põhivõlg on 1256,43 eurot, intressivõlg (7,9% aastas) on perioodi 06.09.2022 kuni 26.01.2023.a (lepingu ülesütlemiseni) eest on 66,51 €. Viivis on arvestatud 8 % aastas perioodi 06.10.2022-31.12.2022 eest ja 01.01.2023 – 24.04.2023 (hagi koostamiseni) 10,5% aastas põhiosa võlgnevustelt ja viivis on kokku 22,71 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist edaspidi kuni võla tasumiseni. Lisaks on kostja võlgu lepingu tasu 0,67 eurot. Lepingu tasu on p 2 järgi 1 eurot, mis oli jagatud 367 graafikujärgsete makse peale. Perioodil 05.03.2022 kuni 05.07.2022 (graafiku 1. - 5. osamakse) on lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 5 senti; perioodil 05.08.2022 kuni 05.03.2023 (graafiku 6. - 13. osamakse) on lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 4 senti; perioodil 05.04.2023 kuni 05.11.2023 (graafiku 14. - 21. osamakse) on lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 3 senti; perioodil 05.12.2023 kuni 05.05.2024 (graafiku 22. - 27. osamakse) on lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 2 senti; perioodil 05.06.2024 kuni 05.12.2024 (graafiku

28.- 34. osamakse) on lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 1 sent; perioodil 05.01.2025 kuni 05.02.2025 (graafiku 35. - 36. osamakse) lepingutasu nõuet ei ole. Kostjal on lepingu nr 1 graafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasutud kuni 05.09.2022. Alates 05.10.2022 jättis kostja kõik ülejäänud lepingu nr 1 lepingutasu osamaksed tasumata (lisa 1). Samuti on kostja võlgu kirjade saatmise eest 15 eurot. Hageja tegi pärast kostja vastuse saamist ümberarvestuse ning graafikujärgne makse ei sisalda muid tasusid, kui üksnes põhivõlg (graafik, dtl 200, esialgne graafik lepingus, dtl 42). Hageja väitis, et kostja laenulepingu nr 52202070043 järgne põhivõla jääk on 24.03.2023 seisuga 1139,01 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja on põhiosa katteks kokku tasunud 360,99 eurot. Kostjal on lepingu nr 1 põhiosa maksed tasutud kuni 05.12.2022. 05.01.2023 osamakse on tasutud osaliselt summas 6,63 eurot. Alates 05.02.2023 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses tasumata (16.08.2023 esitatud hagiavalduse lisa nr

1). Kuna kostja on tasunud 360,99 eurot, on lepingust nr 1 tulenev võlgnevus on kogusummas 1139,01 eurot Ümberarvestused on tehtud juhuks kui kohus leiab, et vastutustundlikku laenamist on rikutud (11.04.24, dtl 255). II Laenuleping nr 522081700552 (leping 2) Poole sõlmisid 17.08.2022 laenulepingu nr 52208170055 lõpptähtajaga 10.08.2027. Kostja sai laenu 1800 eurot, mis kanti tema kontole lepingu sõlmimisel (edaspidi leping nr 2, lisa 10). Intressimäär on lepingu järgi 8,9% aastas, krediidikulukuse määr 16,83%. Lepingu sõlmimise tasu oli 1 euro. Tagasimakse kogusumma oli 2599,37 eurot. Kostja pidi maksma laenu, intresse ja lepingutasu graafiku alusel 17.08.2022. kuni 10.07.2027. Osamakse suurus oli 43,31 eurot ja 10.08.2027.a. osamakse suurus oli 43,08 eurot (lisa 10,12). Hageja kontrollis kostja krediidivõimekust. Hageja küsis kostjalt endalt andmeid ja tegi kostja öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja edastas laenutaotluse, milles märkis igakuiseks sissetulekuteks 520,00 eurot ja kohustusteks 0,00 eurot (lisa 13). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu nr 2 sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti (lisa 23) ja OÜ-le Krediidiregister (lisa 24). Kostjal ei olnud maksehäired. Lisaks kontrollis kostja öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (lisa 26). Kostja märkis sissetulekuks 520,00 eurot, kuid Maksu- ja Tolliameti päringutest sai hageja teada, et kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek oli 519,27 eurot. Kuna Maksu- ja Tolliameti päringust nähtav summa oli väiksem, arvestas hageja kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 519,27 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel enda igakuiseks kohustuseks 0,00 eurot, mis on väiksem kui laenutaotluse hetkel kehtiv elatusmiinimum. Eeltoodu alusel võttis hageja arvesse kostja kohustuseks sõlmitud lepingu nr 2 igakuise osamakse summas 51,57 eurot ja liitis sellele lisaks arvestusliku elatusmiinimumi 234,00 eurot ja sai kostja minimaalseks võimalikuks igakuiseks kohustuseks 285,57 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav (limiidi otsuse andmed, lisa 13). Lepingu nr 2 sõlmimisega ei läinud pank vastuollu oma siseeeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Panga siseeeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja on järginud lepingu nr 2 sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei täinud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt: kostja maksis osamakseid kuni 10.09.2022 ja alates 10.10.2022 jättis kõik ülejäänud graafikujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Lepingu p 13 sätestab, et kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, siis on iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta tehtud meeldetuletuskirja saatmise eest õigus nõuda 5 eurot. Hageja saatis kostjale 6 teadet: 13.10.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 0 eurot (lisa 16). 20.10.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 5 eurot (lisa 17). 13.11.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 0 eurot (lisa 18) 21.11.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 5 eurot (lisa 19). 12.12.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 0 eurot (lisa 20).

21.12.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 5 eurot (lisa 21). Hageja nõudis 15 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja saatis 13.01.2023 kostjale saatnud lepingu nr 2 kirjaliku ülesütlemise hoiatuse (lisa 11) milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 27.01.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Leping 2 on üles öeldud 27.01.2023 (lisa 12). Hageja saatis ülesütlemise teavituse ja nõudis võla tasumist ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Põhivõlg on 1779,96 eurot, intressivõlg (8,9% aastas) on perioodi 11.09.2022-26.01.23 (lepingu ülesütlemiseni) eest 102,20 €. Viivis on arvestatud perioodi eest 11.10.22-31.12.22 8,9 % aastas ja perioodi 01.01.2023 – 24.03.2023 (hagi esitamiseni) 10,5% aastas põhiosa võlgnevustelt. Viivis on kokku 30,04 €. Lisaks on kostja võlgu kirjade saatmise eest 15 eurot. Kostja võlgneb lepingu 2 järgi põhivõlga 1779,96 eurot, intressi 102,20 eurot, viivist 30,04 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot ja edaspidi nõuab kostjalt viivist kuni võla tasumiseni. Hageja tegi pärast kostja vastuse saamist ümberarvestuse, mis sisaldab vaid põhivõlga (arvestuse graafik dtl 202-203, lepingu järgne graafik, dtl 57). Kostja lepingu nr 2 järgne tagastamata põhivõla jääk on 24.03.2023 seisuga on 1756,69 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja on lepingu nr 2 põhiosa katteks kokku tasunud 43,31 eurot. Kostjal on lepingu nr 2 põhiosa maksed tasutud kuni 10.10.2022. 10.11.2022 osamakse on tasutud osaliselt summas 2,97 eurot. Kostja jättis alates 10.12.2022 kõik ülejäänud graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses tasumata (16.08.2023 esitatud hagiavalduse lisa nr 12). Kostja on tasunud kokku 43,31 eurot ja kogu lepingust tulenev võlg on 1756,69 eurot. III Ümberarvestused on tehtud juhuks kui kohus leiab, et vastutustundlikku laenamist on rikutud (11.04.24, dtl 255). Hageja jäi esialgsete nõuete juurde, täpsustas kohtu nõudel viivisenõuet 11.04.24 (dtl 256). IV Oma 15.10.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja (vastuseks kohtu küsimustele) järgmist. Hageja on teinud 05.10.2023 edastatud seisukohas nõuete ümberarvestused, arvestades kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosade katteks ja jättis viivisenõuded esitamata, juhuks kui kohus peaks otsustama, et hageja ei ole järginud laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt oleks kehtivalt üles öeldud laenuleping nr 52208170055 (leping nr 2). Kui kohus leiab, et juhul kui pole kehtivalt üles öeldud laenuleping nr 52202070043 (leping 1), siis selle lepingu osas on hageja küsinud kostjalt konto väljavõtet ja on veendunud, et on järginid on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Juhul kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, on laenulepingu nr 52202070043 (leping 1) osas sissenõutavaks muutunud 939,10 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutav võlanõue on summas 199,91 eurot. Viivise osas hageja ümberarvestatud kujul nõuet ei esita. V Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks (11.04.2024, dtl 255-256) 1) poolte vahel 07.02.2022 sõlmitud lepingu nr 1 järgi põhivõlga 1256,43 eurot, intressi 66,51 eurot, viivist 22,71 eurot, lepingutasu 0,67 eurot ja meeldetuletuskirjade saamise kulu 15,00 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt (1256,43 eurot) kuni põhivõla tasumiseni;

2) poolte vahel 17.08.2022 sõlmitud lepingu nr 2 järgi põhivõla 1779,96 eurot, intressi 102,20 eurot, viivist 30,04 eurot ja meeldetuletuskirjade saamise kulu 15,00 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt (1779,96 eurot) kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on lõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kostja kanda. VI Hageja vastus kostja väidetele (dtl 199, 05.10.2023) Kostja pidi ise esitama tõeseid andmeid teise lepingu sõlmimisel. Kui kostja väidab, et tal oli rahalisi kohustusi teiste laenuandjate ees 221 €, siis esitas ta teise lepingu sõlmimisel valeinfot, kuna märkis 0 eurot. (16.05.23, lisa 13). Kostja kinnitas laenuandjale, et maksab Polina Boroznova eest IPF laenu. Hageja teavitas kostjat riskidest. Edastades tutvumiseks laenulepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (16.08.2023 esitatud hagiavalduse lisa nr 1 ja 12), millega tutvumist on kinnitanud kostja laenulepingu punktiga 14 nõustudes. Lisaks on lepingueelne teave saadavalt hageja kodulehel (https://www.holmbank.ee/et/eraklient/tingimused). Tarbijale selgituste andmise eesmärk on asetada tarbija positsiooni, kus ta võiks langetada kaalutletud otsuse, sest tarbija peab oma varalise seisundi ja pakutava lepingu pinnalt aru saama, kas lepingu sõlmine on talle vajalik ja kasulik või mitte. Hageja täitis laenuandja kohustusi ja oli vastutustundlik laenaja. VII Kostja vastuväited hagile (05.09.2023, dtl 188, 23.03.204, dtl 231, 24.04.24, dtl 259, 29.10.2024, dtl 336) Esimeses vastuses tunnistas esimese laenulepinguga seotud nõuet. Kostja vastas, et kui ta sõlmis selle esimese lepingu 2022. veebruaris, siis vastas too tema krediidivõimekusele. Kostja suutis oma lepingulisi kohustusi täita pensionist, mille suurus oli 498 eurot, kuigi juba sellel ajal oli tal rahalisi kohustusi teiste laenuandjate ees (SMSRAHA jms) kokku 221 eurot, nagu hageja oma hagiavalduses õigesti märgib .Kui varasematele kohustustele lisandus rahaline kohustus hageja ees igakuulise osamaksena 51,57 eurot, siis kasvas igakuuliste rahaliste kohustuste summa kuni 272,57 euroni, mis jättis kostjale siiski alles peaaegu elatusmiinimumi (mis on 234 eurot) summas (498272,57 =225,43 eurot). hageja oli järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid kuigi napilt. 24.04.2024 vastuses ei nõustunud ka esimesest laenulepingust tuleneva nõudega, kuna pank oli laenulepingut sõlmimisel rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtteid. Kui esimese laenulepingu sõlmimise ajal olemasolevaid andmeid aluseks võttes ja arvestades kostja pensioni suurust 498 eurot ja juba olemasolevaid laenukohustusi 221 eurot, millele lisandub laenukohustus hageja ees 51,57 eurot, siis jääks hageja tehtud arvestuste kohaselt kostjale alles vähem kui elatusmiinimumi jagu rahalisi vahendeid ehk 225,43 eurot. Sellesse arvestusesse on jäänud lisamata kostjale eluks vajalikud eluaseme hoolduskulud, mis moodustasid juba laenulepingu sõlmimise ajal olulise osa kostja kulutustest ja mis just laenulepingute sõlmimise ajal olid tõusuteel. Pooled sõlmisid teise laenuleping nr 52208170055 2022.a. augustis ja kostja laenukohustus pidi tõusma veel igakuulise osamakse 43,31 euro võrra. See leping on sõlmitud vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõtetega, mis on sätestatud Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3-1 Kostja rahalised kohustused kasvasid igakuuliselt kuni summani 315,88 eurot, mis kahtlematult ületasid tema krediidivõimekuse piirid. Arvestades selleks ajaks suurenenud pensioni 520 eurot kuus, jäi kostjale pärast kõigi kohustuste täitmist kätte elatusmiinimumist (234 eurot) oluliselt väiksem summa (520 – 315,88 =204 eurot ).

Krediidikulukuse määr ei ületanud lepingutes Eesti Panga poolt avaldatud vastavat määra, kuid sellest hoolimata pidi hageja kui pank aru saama, et teise lepingu alusel laenu andmisel ei ole kostja laenuvõimeline. Teine leping on vastuolus heade kommetega ja tühine ja kostja teisest lepingust tulenevaid nõudeid ei tunnista. 24.04.2024 vastuses muutis kostja väiteid ega tunnistanud kummagi lepingu järgi hagi, leides, et ka esimese lepingu puhul pole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai raha teistelt füüsilistelt isikutelt, mis nähtub konto väljavõttest ning saadud raha kulub kuu lõpuks ära. Kostja sissetulekuid, kulud, mis nähtuksid pangakonto väljavõtteist, ei võimaldanud laenu võtta kummagi lepingu järgi ja lepingud on tühised. VIII Kohtu põhjendused A Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist. B Vaidlustamata asjaolud Pooled sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu nr 52202070043 lõpptähtajaga 05.02.2025. Hageja andis kostjale laenu 1500 eurot (edaspidi leping 1), milles laenu intressimäär oli 7,9% aastas. Kostja pidi tagastama laenu, intresse ja lepingutasu graafiku alusel 05.03.2022.a. kuni 05.01.2025.a. Osamakse summa oli 51,57 eurot ja 05.02.2025.a. osamakse summas oli 51,23 eurot. 1), krediidikulukuse määr on 15,49%. Viidatut tõendab ka esitatud laenuleping (dtl 40, hagi lisa 1), Kostja pole vaidlustanud asjaolu, et ta on hagejale tasunud kokku 360,99 eurot. Pooled sõlmisid 17.08.2022 laenulepingu nr 52208170055 lõpptähtajaga 10.08.2027.a (leping 2). Kostja sai laenu 1800 eurot, mis kanti tema kontole lepingu sõlmimisel. Intressimäär on lepingu järgi 8,9% aastas ja krediidikulukuse määr 16,83%. Lepingu sõlmimise tasu oli 1 euro. Kogu tagasimakse summa oli 2599,37 eurot. Viidatud asjaolud on tõendatud ka esitatud lepinguga (hagi lisa 2, 10 dtl 46, 55). Kostja pole vaidlustanud seda, et ta maksis osamakseid kuni 10.09.2022.a ja alates 10.10.2022 jättis kõik ülejäänud graafikujärgsed maksed täies ulatuses tasumata ning kokku on ta hagejale tasunud 43,21 eurot. Kuna kostja on füüsiline isik ehk tarbija ja hageja on majandus-kaitsetegevuses tegutsev laenuandja, kostja sai lepingute 1, 2 alusel laenu ja pidi seda tagasi maksma lepingus kokkulepitud

tähtajaks osamaksetega ning lisaks maksma saadud laenudelt intressi, siis on poolte vahel sõlmitud lepingud 1, 2 tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 järgi. C Vaidlus

1.Kohus kontrollib omal algatusel krediidikulukuse määra. VÕS § 406.2 lg 2 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Esitatud lepingu nr 1 järgi oli krediidikulukuse määr 15,49% ning lepingu nr 2 puhul 16,83 %. Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli lepingute sõlmimise ajal 16,30%. Seega ei ületa lepingutes krediidikulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud määra 3-kordset määra. Lepingud ei ole vastuolus VÕS § 406.2 lg 1 sätestatuga ja on kehtivad.
2.Hageja väitis, et mõlema lepingu puhul on järgitud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Kostja vaidles sellele vastu. Ehkki hageja on selgitanud, et panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel, ei pruugi märgitu tähendada seda, et laenu andmine oli kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. VÕS § 403. 4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust, lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403.4 lg 6 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 403.4 lg 7 I lause sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenuleping 1 Hageja esitas päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ja Maksu -ja Tolliametile, millest nähtuvalt ei olnud kostjal maksehäired. Hageja esitas kohtule kostja laenutaotluse, millest nähtuvalt oli kostja sissetulek 500 eurot kuus, finantskohustusi polnud, kostja oli pensionär, ülalpeetavaid pole. Hageja kontrollis andmeid ja selle tulemusel võttis arvesse igakuiseid kohustused 221 eurot ja jõudis järeldusele, et krediit võib olla 1500 eurot (dtl 104, 105). Esitatud on ka kostja konto osaline väljavõte (dtl 106), mis oli aluseks laenulepingu 1 sõlmimisel ja millest nähtub, et sissetulek on 498 eurot, kohustused 221 eurot. Menetluse käigus esitas konto väljavõtte perioodi 01.08.2021-06.02.2022 kohta (dtl 309jj). Lepingu 1 puhul oli hageja arvetanud kostja igakuiseks sissetulekuks 498 eurot (lisa 23, 24, 35, dtl 134-135, 136). Kostja ei vaidlustanud seda, et tal oli teisi igakuiseid rahalisi kohustusi 221 eurot kuus, mis kajastus hageja arvestuse andmetes (kohustustes). Lepingu 1 järgi pidi kostja hakkama tasuma igakuiselt 51,57 eurot (lepingu maksegraafik, dtl 42). Kostja kohustuste ulatus suurenes seega kuus 272,57 euroni. Arvestades lepinguga 1 võetud kohustuste igakuist suurust, kostja igakuist sissetulekut ja teisi kohustusi (221 eurot), jäi kostjale pärast mahaarvamisi järgi kuus 225,43 eurot (498-272,57 =225,43), mis on vähem kui kostja väidetud elatusmiinimum. Hageja pole väitnud, et elatusmiinimum oleks olnud 2022.a. väiksem. Statistikaameti andmeil oli 2022.a. arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot (avalikud andmed). Kohtu hinnangul ei ole hageja laenulepingut (leping 1) 1500 eurole sõlmides piisavalt kontrollinud VÕS § 403.4 lg 1, 2, 6 järgi kostja krediidivõimekust ja sõlmis lepingu 1 kostjaga olukorras, kus kostja polnud krediidivõimeline. Nimelt jättis hageja arvestamata selle, et kõikide kohustuste summa, mis sisaldab ka igakuist lepingujärgset makset, ei vasta tegelikule kostja toimetulekule ja krediidivõimelisusele. Viimast näitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et juba sama aasta augustis ehk pool aastat hiljem soovis kostja saada uut laenu (1800 eurot, taotlus 17.08.22, dtl 122). Hageja on teinud lepingu 1 järgi ümberarvestuse (dtl 200) VÕS 403.4 lg 7 I lause alusel 05.10.2023, milles hageja ei ole nõudnud seadusjärgset intressi, vaid arvestanud põhivõlga ning tasutud summasid. Selle tulemusel on põhivõla jääk 24.03.2023 seisuga 1139,01 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta tasus laenu katteks kokku 360,99 eurot. hageja arvestuse kohaselt on kostjal lepingu nr 1 põhiosa maksed tasutud kuni 05.12.2022. 05.01.2023 osamakse on tasutud osaliselt summas 6,63 eurot. Alates 05.02.2023 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses tasumata (16.08.2023 esitatud hagiavalduse lisa nr 1). Seda pole kostja vaidlustanud. Kuna kostja on tasunud 360,99 eurot, on lepingust nr 1 tulenev laenuvõlgnevus 1139,01 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaliku avaldusega, et saatis 13.01.2023 kostjale lepingu nr 1 kirjaliku ülesütlemise hoiatuse (dtl 107), milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 27.01.2023.a. olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja võlgnevust ära ei tasunud, selles vaidlus ka puudus. Hageja on tõendanud kohtule esitatud avaldusega, et ütles kostjale lepingi 1 üles 27.01.2023 (dtl 108, lisa 5) ja nõudis võla tasumist. Kostja ei ole vaidlustanud teadete ja ülesütlemise avalduse saamist. Hageja ümberarvestuse järgi tuli kostjal tasuda graafikujärgseid makseid perioodil 05.03.2022-05.02.2025. Kostja jäi hageja väidetel ja ümberarvestuse järgi lepingu 1 alusel võlgu osamakse tasumisega osaliselt 05.01.2023 ja täielikult alates 05.02.2023, mistõttu ei ole leping kehtivalt üles öeldud, sest

ülesütlemise eelduseks on VÕS § 416 lg 1 järgi kas täielikult või osaliselt viivituses olemine vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega on leping kehtiv kuni 05.02.2025. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtul puudub alus arvata, et kostja tasub järgnevaid osamakseid, arvestades seda, et ta pole makseid tasunud alates 05.02.2023. Otsuse tegemise ajaks ei ole muutnud sissenõutavaks ümberarvestuse järgset 05.02.2025 tasumisele kuuluvat makset 50,62 eurot, ja kostjal on VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 401, 3, § 402 lg 1, kohustus maksta see 50,52 eurot alles 05.02.2025. Seega on käesolevaks hetkeks muutunud lepingu 1 järgi sissenõutavaks kostja laenulepingu 1 järgi võlg 1088,59 eurot (1139,01-50,62) ja ülejäänud 50,52 eurot muutub sissenõutavaks 05.02.2025. Kostja pole kordagi väitnud, et ta on midagi ära maksnud sellest 1088,59 -eurosest võlast või et ta kavatseb maksta ära 05.02.2025 osamakse eelmärgitud kuupäeval. Seega on õige hageja väide, et lepingu 1 järgi on sissenõutavaks muutunud hageja tollele hetkel (15.10.2024) esitatud avalduse järgi 939,10 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks 199,91 eurot, mis teeb kokku 1139,01 eurot. Hageja ongi nõudnud sellise võla 1139,01 euro väljamõistmist kostjalt juhuks, kui kohus leiab, et leping 1 pole kehtivalt üles öeldud ja vastutustundeliku laenamist pole järgitud. Hageja ei esitanud ümberarvustatud nõude puhul viivisenõuet (15.10.2024 avaldus, dtl 144). Nii asub kohus järeldusele, et kostja on rikkunud VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 401, 3, § 402 lg 1 järgi laenulepingust 1 tulenevat ümberarvestatud laenu maksmise kohustust ja puudub alus eeldada, et ta seda edaspidi täidaks. Seega on hageja hagi laenulepingu 1 järgi osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja seda ümberarvestatud nõude osas. Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa hageja nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 403.4 lg 7 järgi lepingu sõlmimise tasu 0,67 eurot ja muu tasuna ka lepingu p 13 järgi meeldetuletuskirjade saamise tasu kokku 15,00 eurot. Hageja ei nõudnud ümberarvestuse tegemise korral põhivõlalt viivist (15.10.2024 dokument, dtl 307), mistõttu ei ole põhjendatud hageja algses hagiavalduses nõutud viivisenõue VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras ehk lepingulises määras 10,5% aastas (0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt 22,71 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt (1256,43 eurot) kuni põhivõla tasumiseni; lepinguline intress 66,51 euro. Hageja ei ole nõudnud seadusjärgset intressi. Seega kuulub hagi lepingu 1 osas osaliselt rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 401, 3, § 402 lg 1, TsMS § 369 järgi ja hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud võlga 1088,59 ja alates 05.02.2025 sissenõutavaks muutuvat ka ülejäänud võlga 50,52 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlga 1088,59 ja alates 05.02.2025 sissenõutavaks muutuvat ka ülejäänud võlga 50,52 eurot. Hageja nõue lepingu 1 järgi lepingujärgse intressi, lepingujärgse meeldetuletuskirjade, lepingujärgse viivise ja lepingutasu nõudes jääb rahuldamata. Laenuleping nr 2 Hageja esitas päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ja Maksu -ja Tolliametile, millest nähtuvalt ei olnud kostjal maksehäired (dtl 134-137). Hageja esitas kohtule kostja laenutaotluse (dtl 122), millest nähtuvalt oli kostja sissetulek 520 eurot kuus, finantskohustusi polnud (0), kostja oli pensionär, ülalpeetavaid pole. Hageja kontrollis andmeid ja selle tulemusel võttis arvesse igakuiseid kohustused 285,57 eurot ja jõudis järeldusele, et krediit võib olla 1292,48 eurot, arvestades ka varasemat krediidilepingut ja kohustusi (krediidiandja otsus, dtl 123). Viidatud laenulepingu 2 sõlmimisele eelnevalt ei ole hageja kontrollinud kostja 6 kuu konto väljavõtet, sest see kostja konto osaline väljavõte (dtl 106) on laenulepingu 1 kohta ja menetluse käigus esitatud väljavõte kajastab perioodi, mis eelnes laenulepingu 1 sõlmimisele (dtl 144, periood 01.08.2110

06.02.2022). Hageja pole esitanud kostja 6 kuu konto väljavõtet perioodi kohta, millest nähtuks kostja sissetulekud, väljaminekud, kulutuste sisu, mis eelnes lepingu 2 sõlmimisele (17.08.2022). Lepingu 2 puhul oli hageja arvetanud kostja igakuiseks sissetulekuks 519, 27 eurot (dtl 123). Lepingu 2 järgi pidi kostja hakkama tasuma igakuiselt 43,31 eurot ja viimane makse pidi olema 43,08 eurot (vt lepingu 2 maksegraafik, dtl 118-119). Kostja kohustuste ulatus suurenes laenulepinguga 2 kuus 353,45 euroni (igakuised keskmised kulutused 285,57 eurot + varasem laenukohustus kuus 51,57 eurot + uue laenu kohustus kuus 43,31 eurot). Arvestades lepinguga 2 võetud kohustuste igakuist suurust, kostja igakuist sissetulekut ja teisi kohustusi, jäi kostjale pärast mahaarvamisi järgi kuus 165,82 eurot (519,27 – 353,45 =165,82), mis on vähem kui hageja enda arvestatud elatusmiinimum 234 eurot (dtl 123). Hageja pole väitnud, et elatusmiinimum oleks olnud 2022.a. väiksem. Statistikaameti andmeil oli 2022.a. arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot (avalikud andmed). Kohtu hinnangul ei ole hageja laenulepingut 2 1800 eurole sõlmides piisavalt kontrollinud VÕS § 403.4 lg 1, 2, 6 järgi kostja krediidivõimekust ja sõlmis lepingu 2 kostjaga olukorras, kus kostja polnud krediidivõimeline. Nimelt jättis hageja arvestamata selle, et kõikide kohustuste summa, mis sisaldab ka igakuist varasema ja uue lepingujärgset makset, ei vasta tegelikule kostja toimetulekule ja krediidivõimelisusele. Hageja on teinud lepingu 2 järgi uue ümberarvestuse (dtl 201) VÕS 403.4 lg 7 I lause järgi 05.10.2023. milles hageja ei ole nõudnud seadusjärgset intressi, vaid arvestanud põhivõlga ning tasutud summasid. Selle tulemusel on kostjal lepingu nr 2 põhiosa maksed tasutud hageja arvestuse järgi kuni 10.10.2022. 10.11.2022 osamakse on tasutud osaliselt summas 2,97 eurot ja alates 10.12.2022 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses tasumata. Seda pole kostja vaidlustanud. Kostja on tasunud 43,31 eurot, mida kostja pole vaidlustanud. Nii on lepingust 2 tulenev laenuvõlg kokku 1756,69 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse suurust 1756,69 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaliku avaldusega, et saatis 13.01.2023 kostjale lepingu nr 2 kirjaliku ülesütlemise hoiatuse (dtl 124), milles andis kostjale 2 -nädalase tähtaja võlgnevuse õ tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 27.01.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud, selles vaidlus ka puudus. Hageja on tõendanud kohtule esitatud avaldusega, et ütles kostjale lepingu 2 üles 27.01.2023 (dtl 125) ja nõudis võla tasumist. Kostja ei ole vaidlustanud teadete ja ülesütlemise avalduse saamist. Hageja ümberarvestuse järgi tuli kostjal tasuda graafikujärgseid makseid perioodil 17.08.202210.08.2027 (dtl 201). Kostja jäi hageja väidetel ja ümberarvestuse järgi lepingu 2 alusel võlgu osamakse tasumisega järgmiselt: 10.11.2022 osamakse on tasutud osaliselt summas 2,97 eurot ja alates 10.12.2022 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses tasumata. Ümberarvestuse järgi tuli makse tasuda iga kuu 10. kuupäeval (VÕS § 82 lg 1). Hageja ütles lepingu üles 27.01.2023 alates, milliseks ajaks oli kostja osaliselt võlgu 10.11.2022 maksega, täielikult 10.12.2022 maksega ja täielikult 10.01.2023 maksega. Kostja pole väitnud, et ta oleks hagejale ümberarvestatud laenuvõla 1756,69 eurot hagejale ära tasunud. Nii leiab kohus, et kostja on rikkunud VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 401, 3, § 402 lg 1 järgi laenulepingust 2 tulenevat ümberarvestatud laenu maksmise kohustust. Hageja on õigustatult kostjale lepingu 2 kehtivalt üles öelnud VÕS § 416 lg 1, § 101 lg 1 p 4, § 399 lg 1 p 1 järgi, sest ülesütlemise eelduseks on VÕS § 416 lg 1 järgi kas täielikult või osaliselt viivituses olemine vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Hageja hagi laenulepingu 2 järgi on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja seda ümberarvestatud nõude osas. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 401, 3, § 402 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgu oleva laenuvõla 1756,69 eurot tasumist. Kostjalt tuleb seega välja mõista laenulepingu 2 järgi laenuvõlga 1756,69 eurot. Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa hageja nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 403.4 lg 7 järgi lepingu sõlmimise tasu 0,67 eurot ja muu tasuna ka

lepingu 2 p 13 järgi meeldetuletuskirjade saamise tasu kokku 15,00 eurot. Hageja ei nõudnud ümberarvestuse tegemise korral põhivõlalt viivist (15.10.2024 dokument, dtl 307), mistõttu ei ole põhjendatud hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras ehk lepingulises määras 30,04 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks ei saa hageja nõuda lepingulist intressi 102,20 eurot. Hageja nõue lepingu 2 järgi lepingulise intressi, lepingulise meeldetuletuskirjade tasu, lepingulise viivise ja lepingutasu nõudes jääb rahuldamata.

3.Kokkuvõte Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu nr 52202070043 järgi laenuvõlga 1088,59 ja alates 05.02.2025 sissenõutavaks muutuvat ülejäänud võlga 50,52 eurot ning lepingu nr 52208170055 järgi laenuvõlga 1756,69 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata,
4.Muud väited, tõendid Kostja väitis, et lepingud on tühised, kuna rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis pole õige ega kooskõlas ülalviidatud VÕS § 403.4 lg 7, kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa lepingu tühisust. Asjaolusid, mis viitaksid TsÜS § 86 lg 2 p 1-2, lg 3 tulenevale olukorrale (erakorraline sõltuvussuhe lepingu sõlmimisel ja vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas, tehing on tehtud kostja jaoks äärmistel soodsatel tingimustel), ei ole kostja esile toonud. Kuna hagi kuulus eeltoodud motiividel ja tõendite alusel osalisele rahuldamisel, ei hinda kohus muid tõendeid VII Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis kostjalt saada kokku 3288,72 eurot (arvestamata protsendina edasiulatuvat viivis) ja kohus mõistis kostjalt välja 2896,8 eurot. Hagi kuulus seega rahuldamisele 88 %. Kohus jätab hageja menetluskulud 88 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12 % ulatuses hageja kanda. Kostjat esindas menetlusabi korras advokaat, mistõttu selguvad lõplikud kulud asja menetluse lõppedes. Seetõttu määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja vajadusel riigile hüvitatavate kulude suuruse pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1, 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja