Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
2-22-135199 10.01.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (endine AS) hagi A. Š. vastu 7885,53 EUR nõudes 9101,44 eurot Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja: A. Š. (isikukood XXX) Istungil 08.10.2024, edasi kirjalik menetlus kohtu määramisel (TsMS § 404 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja, Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474) hagi kostja, A. Š.-i (isikukood XXX) vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2726,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1660,68 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (2726,90 eurot) tasumata osalt 0,06% päevas alates 10.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
5.Jätta maakohtu menetluskulud 41% ulatuses kostja kanda ja 59% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 1936,60 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 794,01 eurot.
8.Kohustada kostjat tasuma punktis 7 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse
Tsiviilasi nr 2-22-135199 avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 13.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 7885,53 euro saamiseks. Kohus tegi 16.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 09.11.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 8158,30 eurot, millest laenu põhiosa on 4306,57 eurot, intress 3200,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 651,15 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise määraga 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 2726,90 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.04.2022 kuni võlgnevuse 2726,90 euro tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.08.12.2022 hagiavalduse (täiendatud 10.02.2023 ja 10.03.2023) kohaselt C AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid Interneti vahendusel 18.12.2017 lepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit 5000 eurot ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja on taotlenud laenu kümme korda ja esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale kümme laenumakset, kokku 4995 eurot: 22.12.2017 – 340 eurot, 26.02.2018 – 150 eurot, 04.06.2018 – 230 eurot, 23.07.2018 – 425 eurot, 07.08.2018 – 500 eurot, 25.09.2018 –1150 eurot, 23.10.2018 – 300 eurot, 26.11.2018 – 650 eurot, 13.12.2018 – 1050 eurot, 22.02.2019 – 200 eurot. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja 22.02.2019 ja esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse 22.02.2019, misjärel jäi kostja laenupõhisumma jäägiks 4567,57 eurot. Kostja esitas laenutaotluse antud summa kasutamiseks 1080 päevaks ehk kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 30.03.2022. Kostja isik on tuvastatud peale laenulepingu sõlmimist ja esimese laenutaotluse esitamist AS Eesti Posti postkontoris kostja dokumendi alusel. Peale kostjale laenude ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuiste
Tsiviilasi nr 2-22-135199 maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust. Kostja ei tasunud esialgsele võlausaldajale laenu tagasi vastavalt kokkuleppele, mistõttu esialgne võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Poolte kokkuleppe kohaselt oli aastane intressimäär 45,30% ja krediidikulukuse määr 55,99%.
4.07.11.2023 esitas hageja kohtu nõudel ümberarvestuse. Kostja arveldusarvele on kantud 4995 eurot ning arvestades kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhisumma katteks on tagastamata laenu jääk 2726,90 eurot. Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,06% päevas perioodi eest 01.04.2022-08.12.2022 summas 412,31 eurot ning edasiulatuva viivise määraga 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
6.Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva nõude ja alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude.
7.Kohus hindab esmalt laenulepingust tulenevat nõuet. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning 18.12.2017. a kliendilepingu alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
8.Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.12.2017. a kliendilepingu, mille järgi avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ning esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Selle tõendamiseks on esitanud hageja kliendilepingu koopia (dtl 42-52), kust nähtuvad poolte andmed, lepingu kuupäev, kuid nimetatud leping allkirjastatud pole. Hageja on esitanud ka faili, millega on hageja soovinud tõendada lepingu tingimustega nõustumist (dtl 53), kuid kohtul ei ole võimalik selle alusel eeltoodut tuvastada, kuna seal on üksnes veebiaadress ja kuupäevad, kellaajad. Ilmselt on tegemist väljavõttega esialgse võlausaldaja süsteemist, kuid süsteemivälisel isikul ei ole võimalik sellest järeldust teha, et isik on tingimustega nõustunud. Iseenesest on hageja tõendanud, et kostja isik on esialgse laenuandja poolt 21.12.2017 tuvastatud Eesti Posti kaudu, kuna on esitatud kostja poolt allkirjastatud ankeet, kuhu on lisatud ka tema dokumendi koopia (dtl 87-88), kuid üksnes tuvastamise faktist ei saa lugeda, et isik on andnud kohustuste võtmiseks nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1), sh peab tahteavaldus sisaldama VÕS § 404 lg-s 2 sisalduvaid andmeid. VÕS § 408 lg 2 kohaselt, VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on iseenesest tõendanud, et kostjale on krediidiandja poolt üle kantud perioodil 22.12.2017 – 22.02.2019 summasid 10 korda kokku 4995 eurot: 1) 22.12.2017 summas 340 eurot; 2) 26.02.2018 summas 150 eurot; 3) 04.06.2018 summas 230 eurot; 4) 23.07.2018 summas 425 eurot; 5) 07.08.2018 summas 500 eurot; 6) 25.09.2018.a summas 1150 eurot; 7) 23.10.2018 summas 300 eurot; 8) 26.11.2018 summas 650 eurot; 9) 13.12.2018 summas 1050 eurot; 10)
Tsiviilasi nr 2-22-135199 22.02.2019 summas 200 eurot (dtl 54-63). Hageja on ka tõendanud, et kostjale on koostatud ja saadetud arved ja tarbijakrediidi infolehed väljastatud summade ja VÕS § 404 lg 2 andmete osas (dtl 183-257; dtl 67-68). Seega saab kohus tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping.
9.Hageja tõi välja, et kostja esitas 22.02.2019 laenutaotluse 4567,57 euro kasutamiseks ja peale 22.02.2019 laenuosa ülekandmist 22.02.2019 kostja arveldusarvele jäi kostja laenupõhisummaks 4567,57 eurot (see nähtub ka viimasena kostjale edastatud tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, dtl 257). Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et krediidi kulukuse määr oli 22.02.2019. a taotluse alusel 55,99%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406 2 lg 1) ning on kehtiv.
10.Kostja kohustus eeltoodud laenulepingu alusel saadud laenu tagastama. Hageja on selgitanud, et kohustus kostja 4567,57 eurot tagastama C AS-le 36 kuulise laenuperioodi jooksul 36 kuumaksega, mis nähtub ka viimasena saadetud tabrijakrediidi infolehest (dtl 8186). Laenusumma ja laenuintressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud kostjale esitatud arves (dtl 255-256). Hageja on märkinud, et kostja on põhivõlgnevuse tagasimaksena tasunud hageja enda arvutustel 261 eurot, kuid kui kõiki tagasimakseid arvestada põhisumma katteks, on hageja välja toonud, et võlgnevus on 2726,90 eurot. Hageja on ka välja toonud, et pärast lepingu lõppemist ei ole teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd väljastatud laen oli 4567,57 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav. Täpne põhinõude suurus sõltub sellest, kas on järgitud vastutustundlikku laenamise põhimõtet, mida kohus kontrollib järgnevalt.
11.Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi. Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
12.Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), st hageja peab kohtu ette tooma nii konkreetsed faktid kui ka tõendid, mis muudavad kohtu jaoks usutavaks väidetu.
13.Kohus selgitas 10.01.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
Tsiviilasi nr 2-22-135199 vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 95). Kohus palus seda hagejal täiendavalt selgitada ka kohtu saadetud 28.02.2023. a kirjas (dtl 165) ning samuti andis kohus kohtuistungil hagejale võimaluse esitada kohtule täiendavaid seisukohti vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas (dtl 561).
14.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii 10.02.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 108-111), 10.03.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl 180-182), 07.11.2023 seisukohas (dtl 354-363) kui ka 21.10.2024 seisukohas (dtl 564-574).
15.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: -
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
16.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). Krediidiandja võib tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel (KAVS § 49 lg 4). See veendumus ei saa olla kujundatud valikuliselt selekteeritud andmetest või andmete kontrollimata jätmise tõttu. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt
Tsiviilasi nr 2-22-135199 esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet märgitud vastuolu osas.
17.Hageja märkis, et krediidiandja on arvestanud kostja poolt ankeedis märgitud andmeid (dtl 147 jj), mh seda, et tal on kehtiv töökoht keevitajana M OÜ-s, ta on antud ettevõttes läbinud katseaja, ta soovib laenu kasutada sünnipäeva pidamiseks, tema igakuine netosissetulek on töötasu näol 1300 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 400 eurot kehtivate laenumaksete näol ja samuti igakuised kulutused söögile ja majapidamisele on kokku 200 eurot, ehk kokku kõik kulutused kokku 600 eurot. Samuti on kostja täidetud küsimustikus kinnitanud, et tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud maksed ja talle ei ole viimase kahe kuu jooksul keeldutud laenu andmast. Samuti on kostja täidetud küsimustiku neljandas punktis kinnitanud: (a) kostja majanduslik olukord võimaldab lepingut nõuetekohaselt täita; (b) kostjal ei esine sõltuvussuhet, mis sunniks laenuvõtjat laenu võtma; (c) kostja kasutab laenu ainult tarbimiseks, mitte erakorralise olukorra või vajaduste rahuldamiseks; (d) kostja on teadlik ning vajadusel konsulteerinud finantsnõustajaga laenu võtmisega kaasnevatest kohustustest, mis võivad negatiivselt mõjutada laenuvõtja majanduslikku olukorda; (e) kostja on teadlik, et krediidiasutuste tarbimislaenude krediidi kulukuse määr võib olla väiksem laenuandjalt võetava laenu krediidi kulukuse määrast, kuid laenuvõtja soovib siiski vabatahtlikult võtta laenu laenuandjalt; (f) küsitluskulu on laenuvõtja hinnangul mõistlik ja vastab turutingimustele; (g) laenuandja ei ole sundinud laenuvõtjat laenu võtma ning on minu soovil selgitanud lepingu sõlmimisega kaasnevaid kohustusi ja vastanud kõigile minu küsimustele seoses lepinguga; (h) kostja ei pea lepingu tingimusi enda jaoks äärmiselt ebasoodsaks; (i) kostja on esitanud laenuandjale kogu tõese teabe enda majandusliku seisukorra ning laenu kasutamise eesmärkide kohta; (j) kostja omab piisavaid sissetulekuid ja sääste, mis võimaldavad tal töökoha kaotamisel lepingut täita; (k) laenuvõtja teavitab küsimustikus nimetatud asjaolude muutumisel laenuandjat 5 tööpäeva jooksul muutuse toimumisest; (l) küsimustikus nimetatud asjaolud ei ole muutunud, välja arvatud krediidikohustuste vähenemine. Eelnimetatud tõendamiseks on hageja esitanud ka tõendi (dtl 147-150 ja al dtl 536), kust nähtub eeltoodu, v.a et elukoha tüübina on märgitud „vanemate/tuttavate juures“, mitte vanemate juures ning hageja viidatud arvud töötasu, väljaminekute kehtivate finantskohustuste ja majapidamiskulude suuruse osas.
18.Hageja on lisaks toonud välja, et krediidiandja tegi kostjaga ka kõne, millega kontrolliti kostja sissetulekute ja väljaminekute andmeid ja kus kostja kinnitas nii oma sissetulekuid kui ka väljaminekuid (esitatud venekeelne salvestus). Hageja esitas ka eestikeelse väljavõtte (dtl 577 jj), kus on kinnitatud põhilist informatsiooni (töökoht, laenu võtmise eesmärk, sissetulek, kulud). Täiendavat või täpsustavat informatsiooni eestikeelsest kõnestenogrammist ei nähtu. Isikult samade andmete üleküsimine ei oma täiendavat tähendust andmete küsimisele. Kui isiku esitatud andmed on vastuolulised, on asjakohane üleküsimine. Käesoleval juhul on küsimus aga selles, kas krediidiandja kontrollis kostja esitatut üle ka objektiivsetest andmekogudest ja pangakonto väljavõttest. Hageja on ise kinnitanud, et kõnes kostjale küsiti üle üksnes kostja enda poolt küsimustikus märgitud andmed. Seega ei anna see asja lahendamisele tõendina väärtust juurde.
19.Iseenesest on kohtu hinnangul krediidiandja piisavalt kontrollinud maksehäirete olemasolu (dtl 144) ja avalike teadaannete olemasolu (dtl 146) ning õigesti järeldanud, et nimetatu krediidivõimelisust ei mõjutanud.
Tsiviilasi nr 2-22-135199
20.Seega on krediidiandja iseenesest küsinud andmeid tarbijalt ja teinud päringu maksehäirete ja avalike teadaannete kohta. Kui selleks, et järeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on täidetud, peab krediidiandja olema täitnud kõik tingimused, kogunud ja hinnanud ja kontrollinud kõike teavet. Isegi kui üks KAVS § 49 lg-s 1 märgitud näitaja on jäänud piisavalt arvestamata, ei saa kohus järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Muuhulgas tuleb selleks küsida ka tarbijalt tema pangakonto väljavõtte, mis on üks objektiivne allikas, mille alusel kontrollida esitatud andmete tõelevastavust. Krediidiandja on käesoleval juhul küsinud tarbijalt konto väljavõtteid (perioodide 18.06.2017-18.12.2017 (dtl 370-508), 01.06.2018-13.12.2018 (dtl 511-532) osas) ning teinud nende pealt ka analüüsi (dtl 509-510), kuid seda üksnes sissetuleku ja laenukohustuste osas. Ei nähtu, et konto väljavõtte vm teabe põhjal oleks kontrollitud ja analüüsitud kostja igakuist majapidamiskulude suurust, s.o igakuiseid vältimatuid püsikulutusi toidule, eluasemele, sidele, transpordile jms.
21.Hageja on selgitanud, et krediidiandja on arvestanud kostja poolt märgitud majapidamiskuludega 200 eurot. Hoolimata sellest, on krediidiandjal lisaks teabe kogumisele tarbijalt endalt kohustus ka kontrollida nimetatud teavet. Krediidiandjal oli ka see võimalus, kuna pangakonto väljavõtted tarbija poolt esitati ja sealt nähtuvad igakuised püsikulud erinevate igakuiste majapidamiskulude osas, sh sidele (Elisa Eesti), transpordile (Circle K, Alexela, Olerex, Neste), hasartmängudele (Eesti Loto), toidupoodidele (Rimi, Grossi, Selver, Maxima, Konsum), alkoholile (Araxes, Lime, Regalia), kindlustuseks (Xxxx kindlustusmakse, kaardikasko), ülekanded sugulasele/hõimlasele T. Š.-i ja ka igakuised sularaha väljavõtmised.
22.Kohus on kohtuistungil palunud hagejal täpsustada ja esitada kohtule kostja konto väljavõtte analüüs majapidamiskulude osas kululiikide kaupa (dtl 559) ning andnud mõista, et tabelitest (dtl 509-510), kus majapidamiskuludeks on märgitud kostja enda poolt välja toodud majapidamiskulude suurus, ei saa järeldada analüüsi ega kontrollnõuete täitmist. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole hageja kohtule vastavat analüüsi esitanud. Hageja on küll märkinud, et elamiskulude puudumise info kontrolliti üle kostja kontoväljavõtte põhjal (dtl 566) ning et kostjal puudusid kulutused elukohale nagu küte, vesi, elekter, kommunaalkulud, üüritasu ja varakindlustusmaksed (dtl 569), kuid nii suurtes summades sularaha väljamõistmised peaksid andma alust arvata, et nende kannetega võidakse tasuda elukoha ja/või ülalpidamise kulusid või muid igakuiseid püsikulusid. Viimasest pangakonto väljavõttest nähtub, et juunis on võetud välja sularaha 620 eurot, juulis 1430 eurot, augustis 490 eurot, septembris 1215 eurot, oktoobris 245 eurot ja novembris 960 eurot, s.o keskmiselt 743 eurot kuus. Nii suurtes summades sularaha väljavõtmine peaks tekitama kahtlust, millele see kulub. Seda aga üle küsitud isikult ei ole.
23.Samuti nähtuvad peaaegu igakuiselt ülekanded sama perekonnanimega isikule, T. Š.ile kokku 6 kuu jooksul summas 876 eurot (19.07.2018 250 eurot, 14.08.2018 26 eurot, 26.09.2018 600 eurot) ehk mis 6 kuu keskmise igakuise kuluna teeb 146 eurot, mis võib samuti olla kas elamiskulud või ülalpidamine.
24.Krediidiandja esindaja on märkinud, et kogutud tõendite põhjal koostas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse kohta analüüsi, mille tulemusena krediidiandja selgitas välja, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli 1804,39 eurot ja 6 kuu keskmised finantskohustused olid 647,82 eurot, kuid esitatud analüüsitabelist ei nähtu, et oleks arvestatud juunikuu kohustusi ning detsembrit on arvestatud poolikuna (nt detsembri osas on arvestatud üksnes I AS osalise
Tsiviilasi nr 2-22-135199 kohustusega), kuigi pangakonto väljavõttest nähtub, et juunis oli isikul samuti u 665 euro ulatuses laenukohustusi. Pangakonto väljavõtte on olemas terve juuni osas, aga detsembrikuu osas poolikult, mistõttu oleks krediidiandja pidanud arvestama juuni-novembri andmetega. Konto väljavõttest nähtu, et keskmiselt oli perioodil juuni – november 2018 isikul finantskohustusi igakuiselt 775,90 eurot: Finantskohustused
(EUR)
Intress: xxxx Põhiosa: xxxx Intress: xxxx Põhiosa: xxxx Intress: xxxx Xxxx I xxxx I xxxx I xxxx Xxxx Xxxx Xxxx
25.Eeltoodust tulenevalt ei ole tegelikult kontrollitud piisava põhjalikkusega KAVS § 49 lg 1 p-des 2 ja 4 toodud näitajaid. Seega ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja on üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 403 4 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa tarbija pangakontolt nähtuvatest väljaminekutest saab pidada laenutaotleja püsikulutusteks. Samasugune analüüs puudub ka 2017. a pangakonto väljavõtte alusel. Kui sedastada, et üksnes isikult andmete küsimine ja pangakonto väljavõtte küsimine on piisav ning andmeid pangakonto väljavõtte alusel reaalselt kontrollima ei pea, siis muutuks VÕS § 403 4 lg 1 p 2 ja VÕS § 4034 lg 4, KAVS § 50 lg-d 3-4 sisutühjaks.
26.Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja regulaarsete majapidamiskulude kohta, kuigi krediidiandja käsutuses oli selleks kostja pangakonto väljavõte. Krediidiandja pole korrektselt tuvastanud ka tegelikku finantskohustuste suurust.
27.Täiendavalt ei nähtu asjaolusid ega tõendeid, kuidas on kontrollitud, et isikul puuduvad ülalpeetavad. Krediidiandja oleks saanud nt paluda esitada Rahvastikuregistri väljavõtte isikul endal. Hageja on märkinud, et seda et kostjal oleksid ülalpeetavad ei näidanud ka kostja kontoväljavõte, sest kostjal puudusid kulutused lasteasutustele ja kulutused laste kauplustes jne (dtl 566). Kohtu hinnangul oleks krediidiandjal pidanud tekkima ka kahtlus konto väljavõttes sissetuleku kande alusel, millega on Sotsiaalkindlustusamet iga kuu kandnud üle sotsiaaltoetuse A. S. eest. Krediidiandja on sotsiaaltoetuse arvestanud analüüsist nähtuvalt isiku sissetulekuks, kuid samas arvestamata, et isikul võib olla ülalpeetav.
Tsiviilasi nr 2-22-135199
28.Samuti ei kõrvalda vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise puuduseid see, kui isik varasematest lepingutest tulenevaid kohustusi on täitnud. Krediidiandja töötaja kinnitused, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on täidetud (dtl 152 ja dtl 264-265), ei oma ka tõendina asja lahendamisel tähendust, st kohtul on vaja objektiivseid tõendeid, mille alusel saaks kohus järeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet täideti. Isiku tunnistajana ülekuulamine samade asjaolude osas ei annaks asja lahendamisele midagi juurde. Kohus ei nõustu, et seda, et krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tõendab lisaks ka asjaolu, et kui kostja tegi laenutaotlusi üle kostjale väljastatud krediidilimiidi, siis kostja keeldus kostjale antud summas täiendavalt laenu andmast ja jättis kostja laenutaotlused rahuldamata (dtl 153).
29.Hageja on tuginenud asjaolule, et isikule jäi iga kuu lõpus vaba raha kätte. Samas nähtub esitatud konto väljavõttest, et isiku pangakontole laekub laenusummasid Xxxx (6 kuu perioodil kokku 1254 eurot, sh 24.08.2018, 30.08.2018, 08.09.2018, 09.09.2018, 10.11.2018) ja ka C AS-ilt (6 kuu perioodil summas 3255 eurot, sh 04.06.2018, 23.07.2018, 07.08.2018, 25.09.2018, 23.10.2018, 26.11.2018) umbes keskmiselt 751,50 eurot kuus (6 kuu peale arvestatult).
30.Kokkuvõtvalt rõhutab kohus, et olukorras, kus küll pangakonto väljavõte küsitakse, kuid kontroll selle alusel on puudulik või formaalne, ei saa järeldada, et krediidiandja on enda kohustused mõistlikus ulatuses täitnud.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal ei saa jõuda järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet oleks järgitud.
32.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
33.Eeltoodust lähtuvalt on hageja esitanud enda nõuete ümberarvestused (dtl 363-365), mille kohaselt kasutas kostja lepingu alusel krediiti kokku 4995 eurot ja mille kasutamine oli määratud 36 kuuks (dtl 81) alates 2019. a veebruar ehk käesoleval hetkel on nõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Hageja on välja toonud, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed tuleb arvestada põhiosa katteks, siis on nõue 2726,90 eurot. Kohus saab võtta selle aluseks, kuivõrd seda saab hageja igal juhul tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
34.Hageja on esitanud ka viivise nõude lepingujärgses määras 0,06%. Esitatud tõendite pealt saab kohus tuvastada, et pooltel oli kokkulepe viivisemääras 0,06% päevas (dtl 258259). Hageja on välja toonud, et kostjaga oli kokkulepe, et kostjal on õigus kasutada laenusummat 1080 päeva, st perioodil 22.02.2019-30.03.2022. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhivõla (2726,90) tasumata osalt alates 01.04.2022. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi
Tsiviilasi nr 2-22-135199 protsendina põhivõlalt kuni tasumiseni määraga 0,06% päevas. Otsuse tegemiseni on viivise summa 1660,68 eurot (perioodi eest 01.04.2022-09.01.2025).
35.Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud laenulepingust tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 64-65), mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.
36.Eeltoodust tulenevalt ei asu kohus analüüsima hageja alusetu rikastumise alusel esitatud alternatiivset nõuet. Alusetu rikastumise ehk lepinguvälise võlasuhte sätted tulevad kohaldamisele alles siis, kui lepingulist võlasuhet ei ole. Antud juhul kohus tuvastas, et kehtiv leping oli sõlmitud, kuid tühine oli üksnes intressi ja muude tasude kokkulepe vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Menetluskulude kindlaksmääramine
37.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 9101,44 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 3734,76 eurot (põhivõlg 2726,90 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutav viivis 410,67 eurot ja edasiulatuva viivisena arvestatuna ühe aasta eest hagihinna mõttes 597,19 eurot). Seega on hagi rahuldamise protsent 41%, mis jääb kostja kanda ja hagi rahuldamata jätmise protsent 59%, mis jääb hageja enda kanda.
38.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 770 eurot ning õigusabikulu summas 1366,66 eurot.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 770 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 13 tundi ja 40 minutit (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: tutvumine maksekäsukiirmenetluse dokumentidega tsiviilasjas nr 2-22-135199, tutvumine hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 08.12.2022.a – 1 tund; Harju Maakohtu 10.01.2023.a kohtumäärusega tutvumine ja hageja täiendavate selgituste lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hageja täiendavate selgituste koostamine ja esitamine kohtule 10.02.2023.a – 2 tundi; Harju Maakohtu 28.02.2023.a kohtukirjaga tutvumine, hageja 10.03.2023.a täiendavate selgituste aluseks olevata dokumentidega tutvumine, hageja täiendavate selgituste lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hageja täiendavate selgituste koostamine ja esitamine kohtule 10.03.2023.a – 3 tundi; Harju
Tsiviilasi nr 2-22-135199 Maakohtu 16.10.2023.a kohtunõudega tutvumine ja hageja 30.10.2023.a taotluse koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 tundi; Hageja 07.11.2023.a kohtunõudele vastuse koostamise aluseks olevate dokumentidega tutvumine, hageja täiendavate selgituste lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hageja täiendavate selgituste koostamine ja esitamine kohtule 07.11.2023.a – 3 tundi; Kohtuistungiks ettevalmistamine 07.10.2024.a – 1 tund; Osalemine 08.10.2024. kohtuistungil – 40 minutit; Hageja 21.10.2024.a seisukoha koostamise aluseks olevate dokumentidega tutvumine, hageja täiendavate selgituste lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hageja täiendavate selgituste koostamine ja esitamine kohtule 21.10.2024.a – 2 tundi; Hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 tundi.
41.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul tuleb vähendada toimingutele kulunud aega, mis seondusid hageja lepingulisel esindajal 07.11.2023 kohtunõudele vastuse koostamisega (3 tundi) ja 21.10.2024 seisukoha (2 tundi) esitamisega. Hinnates viidatud menetlusdokumente leiab kohus, et nende koostamiseks saab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 2 tundi. Kohus märgib, et hageja poolt 07.11.2023 esitatud menetlusdokument sisaldab olulises osas kordusi hageja poolt esitatud selgitustest vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, mida hageja on juba 10.02.2023 menetlusdokumendis kohtule esitanud. Hageja poolt 21.10.2024 esitatud menetlusdokument on olulises osas 07.11.2023 esitatud menetlusdokumendi kordus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nende toimingute eest on 3 tundi. Seega hageja õigusabikulud on põhjendatud kokku 1166,60 eurot (11 t 40 min*100).
42.Eeltoodust tulenevalt on hageja käesolevas menetluses kokku kandnud põhjendatud menetluskulusid 1936,60 eurot (770 +1166,60), millest tuleb kostjal hüvitada menetluskulude jaotuse järgi tema kanda jäänud osa, s.o 794,01 eurot (1936,60*41%).
43.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
44.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud;
Tsiviilasi nr 2-22-135199 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.