Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
28.09.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-9941
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Daniel Tarve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
DANIEL TARVE, isikukood 39103040339, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistusaja algus 01.06.2010, karistusaja lõpp 01.04.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
15.09.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada Daniel Tarve tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 07.03.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni talle määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 01.04.2016, millest esimeseks neljaks (4) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata teda katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada katseaja jooksul Daniel Tarve suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 9 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; 4) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Daniel Tarve vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Daniel Tarvele ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 27.08.2015 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava Daniel Tarve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Daniel Tarve on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 07.03.2011 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 183 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, millega mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele täies ulatuses Harju Maakohtu 08.06.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus kaks aastat ja kümme kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 10 kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 01.06.2010. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab reaalset vanglakaristust teist korda ning teda on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses ning suurtes kogustes ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasem kuritegu oli isikuvastane, vägivalla komponentidega. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles Daniel Tarve enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on hakanud aru saama, mis on õige ja mis mitte. Ta on vanglas töötanud. Soovib näha oma lapse kasvamist. Kuriteo pani toime rahalisel eesmärgil. Vabanemisel on tal olemas töökoht isa juures. Kinnipeetava sõnul ei ole tal vaja enam sellist elu, mis ta vanglas viis aastat on pidanud taluma. Väljas on tal vanemad ja õde ning vend, kes teda toetavad. Samuti ootab teda tema
väike tütar. Kui vaadata ebaseaduslike esemete omamist, siis selleks oli kalender seinal. Liikumisreegli rikkumine oli see, kui ta läks teise isiku kambrisse. Kinnipeetav soovib minna tööle ja oma tütrega kohtuda. Tal ei ole ametit, kuid ta on isa juures väiksest peale toimetanud ja sellepärast ta isa võtabki ta sinna tööle. Kooselu elukaaslasega on lõppenud, kuid sellegipoolest nad suhtlevad. Kinnipeetav avaldab, et tal ei ole mingit isu tekkinud narkootikumide järgi. See kõik oli 7 aastat tagasi, kui ta narkootikume proovis. Ta on lõpetanud suhtlemise nende inimestega, kellega varem kohtus. Tal on jäänud vangis olla veel 6 kuud. Kinnipeetav on valmis, et talle määratakse kontrollnõuded ja ta hakkab käima kriminaalhooldaja juures. Samuti on ta isegi valmis pikemalt jalavõru kandma. Prokurör ei toetanud Daniel Tarve tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on kohtu poolt kahel korral karistatud ning on toime pannud kuriteod ka katseajal. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 08.06.2009 kohtuotsusega antud võimalust suuremat osa karistusest vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi rahvatervisevastaseid kuritegusid. Pärnu Maakohtu 07.03.2011 kohtuotsusest nr 110-9941 on jälgitav tema tegude osakaal. Tal ei olnud ühte episoodi, vaid mitu. Tegemist oli grupilise narkokuriteoga, kus aine suures ulatuses tuli just nimelt kinnipeetavalt endalt. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust. Peab arvestama ka seda, et hoolimata varasemast nn šokivangistusest ja tingimisi mõistetud karistusest, ei ole need pannud teda hoiduma uute kuriteo toimepanemisest. Seega võib järeldada, et nimetatud kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Seetõttu leiab prokurör, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna Daniel Tarve on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vähemalt viis kehtivat ja kaks kustunud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ülaltoodust nähtub, et antud kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles käituda seaduskuulekalt. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes pooleli kriminaalasi nr 14922700018 (KarS § 121), mis on ühendatud ühiseks menetluseks kriminaalasjaga nr 15922700072 (KarS § 121 lg 1). Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu leiab prokurör, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Daniel Tarvet saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et kinnipeetav on teinud oma järelduse ning talle saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav on läbinud ajavahemikel 28.10.2011 – 30.12.2011 ja 18.01.2012 – 11.04.2012 sotsiaalprogrammi „Eluviisi treening“, mille läbis positiivselt ning mille raames õppis tagajärgedele ette mõtlemist, mõtlemisvigade parandamist, viha juhtimise tehnikaid ning vastutusrikast mõtlemist ja käitumist kaaslaste abistamise kaudu. Lisaks osales sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“ ja programmis 12 sammu ehk „igapäevane valik“ ning läbis sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Peale selle lõpetas kinnipeetav 12.klassi. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama xxxx koos vanemate, õe ja vennaga aadressil xxxx. Kriminaalhoolduse teostatud elukoha kontrolli põhjal on tegemist kõigi mugavustega eramajaga, mis kuulub kinnipeetava isale. Nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on antud. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Isik jätkas õpinguid Tallinna Polütehnikumis tööstus- ja soojusautomaatika süsteemide erialal, kuid kool jäi pooleli seoses vangistusega. Vabanemisel jätkas õpinguid Väike-Õismäe Gümnaasiumi 10. klassis, mis jäi pooleli. Viru Vanglas omandas keskhariduse 2014. aastal ning vabaduses soovib asuda õppima kõrgkooli. Enne vangistust oli kinnipeetav vanemate ülalpidamisel ning seetõttu ametlik töökoguemus ning tööoskused puuduvad. Sissetulekuteks oli kuritegelikul viisil saadud tulud. K-Raha andmetel võlgnevused puuduvad, sest ta on kõik rahalised nõuded vangistuse jooksul ära tasunud. Vanglas toetavad rahaliselt teda lähedased. Vabanedes on isikul kindel töökoht isa juures. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja vend ning suhted on positiivsed ja toetavad. Kinnipeetaval on xxxx tütar, kellega ta suhtleb regulaarselt. Vabanemisel soovib tütart toetada ning osaleda tema kasvatamisel. Kinnipeetav avaldab, et suhted kriminaalse taustaga isikutega on katkestatud ning suhtlemist pole plaanis taastada. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et Daniel Tarve kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.