Kohtulahend

2.1 Süüdimõistetut on kahel korral kriminaalkorras karistatud. D. Tarve kannab teist vangistust, uue narkokuriteo pani ta toime katseajal. 2.2 Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et D. Tarvel on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2.3 Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud õppetöös ja sotsiaalprogrammides vangistuse ajal. 2.4 Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist on süüdimõistetul elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus asuda tööle OÜ-s xxx. Vanemad on nõus D. Tarvet vabanemise korral toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. 2.5 Maakohus märkis, et kuna kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.04.2016, kuulub ärakandmisele veel üle 2 aasta 10 kuu, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks seetõttu kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Arvestades eeltoodut, märgib ringkonnakohus järgmist. D. Tarvet on kahel korral kriminaalkorras karistatud vangistusega - 2009. aastal KarS § 209 lg 2 p 1, § 349, § 263 p-de 1,4, § 136 lg 2 ja § 200 lg 2 p 7 järgi, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäeti ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat ja 10 kuud, tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Vaatamata sellele jätkas D. Tarve kuritegude toimepanemist ning kannab käesolevat karistust kohtuotsuste kogumis raskete rahvatervisevastase kuritegude eest. Tegemist ei ole üheepisoodiliste kuritegudega, vaid kuritegudega, kus narkootiline aine tuli suures osas D. Tarvelt. Katseajal toime pandud kuritegu näitab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik D. Tarve puhul saavutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumist, mistõttu puudub veendumus, et ta suudab sel korral katseaja probleemivabalt läbida. Lisaks on D. Tarvel ka vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad D. Tarve tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega. 5.2 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et D. Tarve iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on tal olemas elukoht, toetavad lähedased, garanteeritud töökoht, ta on käinud koolis ja soovib ka tuleviku siduda õpingute jätkamise ning lähedaste toetamise ja tütre kasvatamisega. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (protokoll, tlk 38). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus, kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses ja karistusaja lõpuni jääv pikk aeg ei võimalda D. Tarve ennetähtaegset vabastamist, kuna selline samm ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.