Kohtulahend

Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Janek

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 04.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Linnu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 07.03.2011.a kohtuotsusega tunnistati Janek Lind süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 5 aasta 9 kuu ja 29-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 15.04.2010.a ja lõpp on 13.02.2016.a. Janek Lind kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, teine reaalne vangistus, kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Vangistuse ajal on kinnipeetav täitnud täitmiskavasid rahuldavalt, sest on vanglas olnud järjepidevalt hõivatud kasulike tegevustega. Lõpetas Vanglas 12-nda klassi, läbis sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening, läbis elektrikute kursuse, omandas puidupingitöölise eriala, läbis sotsiaalprogrammi Equip, töötab järelevalveta väljaspool avavanglat XXXOÜ-s s, alates jaanuarist 2014 osaleb täitmiskavas kavandatud programmis Õige hetk. Distsiplinaarkaristusi ei ole kohaldatud.. Vabanemise korral asub elama oma tädi juurde aadressil XXX. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht XXXOÜ-s, kus isik töötab ka avavanglas viibimise ajal. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. Janek Lind kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema, isa ja noorem vend. Väga head suhted on ka tädi ja tema perega. Vanemad suhtlevad pojaga ka tema vangistuse ajal ja toetavad teda. Ema usub, et poeg sai nüüd omale õppetunni ja edaspidi oskab oma elu hinnata. Perekonna teised liikmed on õiguskuulekad. vanglas lõpetas 12-nda klassi ning omandas kutsehariduse - puidutööpingi eriala. Kinnipeetavaga peetud vabanemiseelsete vestluste põhjal tundub, et Janek Lind on saanud hea õppetunni, kasutanud karistust oma hariduse ja tööoskuste tõstmiseks. Peab seda enda jaoks kasulikuks ja usub, et ega vist muidu ei oleks oma tegude üle mõtlema hakanud ja uusi sihte seadnud. Negatiivseid sõpru s ei ole. Kinnipeetaval on võimalus asuda elama , kuid lähedaste

ühise otsuse põhjal asub siiski elama ema õe juurde XXX. Elades tädi juures on ka kontroll Janek Linnu käitumise üle tugevam. Tädi ja Janek Linnu omavahelised suhted on väga kokkuhoidvad ja toetavad ning üksteisega arvestavad. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalus jätkata töötamist samas firmas, kus töötab ka hetkel. Firma XXXOÜ on kantud äriregistrisse ja võlad puuduvad. Firma juhataja sõnul on tegemist väga tööka ja tubli töömehega ja soovib töösuhet jätkata ka peale vabanemist. Materiaalne kindlustatus on hea, olemas oma raha ja sissetulekud, lähedaste igakülgne toetus, turvaline elukoht. Kriminaalhooldajana leiab, et antud juhtumi puhul annaks kriminaalhooldus head tulemust ja ühiskond saaks tubli ja tööka inimese. Tegemist on liialt noore inimesega ja uue võimaluse andmine võib päästa palju. Janek Lind taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Kairi Kaldoja edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Janek Lind’i ennetähtaegset vabanemist. Janek Lind on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude iseloom muutunud poole, tegemist on narkootikumidega seotud kuritegudega. Viimase kohtuotsuse tegemise juures olnud prokuröri sõnul eitas isik oma tegu kogu menetluse jooksul ning takistas tõe tuvastamist, mis näitab, et Janek Lind ei saanud lõpuni aru oma tegevuse keelatusest ning ei avaldunud tehtu suhtes kahetsust. Seega on isik ühiskonnas kehtivate normide suhtes ükskõikne ja lugupidamatu. Janek Lind’i suhtes on varasemalt kriminaalhooldust kohaldatud ning ta on katseajal korduvalt lubanud kriminaalhooldajale, et hakkab korralikuks, kuid tegudeni pole jõudnud. Ka praegust karistust kannab isik muuhulgas seetõttu, et pani uued kuriteod toime katseajal. Ka nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta kordab oma kuritegusid ega ole õppinud eelnevast karistusest. Kuivõrd isik pole varasemalt suutnud kriminaalhooldusele alluda ning on katseajal pannud toime uued kuriteod, siis näitab see tema suhtumist õiguskorda ja seda, et kriminaalhooldus ega tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei hoiaks isikut seadusekuulekalt käituma. Ennetähtaegne vabastamine pole reegel, mida tuleks kohaldada iga kinnipeetava suhtes, vaid erand, mis peaks tulema kohaldamisele juhul, kui isik on suutnud talle mõistetud karistusest teha õiged järeldused ning näidata oma käitumisega valmidust õiguskuulekalt elama. Isiku puhul, kelle suhtes riik juba ühel korral on katseaega kohaldanud, ent kes on seda usaldust kuritarvitanud, ei tuleks ennetähtaegset vabastamist kohaldada. Seega leiab, et tegemist ei ole isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud J. Linnu arvamuse, leiab, et J. Linnu võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Linnu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning praegust karistust kannab ta liitkaristusena narkootikumidega seotud süütegude eest. Võib eeldada, et J. Linnu kui noore isiku käitumine ei ole lõplikult välja kujunenud ning praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud ta aru saama, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab siinjuures ka kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitut, mille kohaselt leiab kriminaalhooldaja, et antud juhtumi puhul annaks kriminaalhooldus head tulemust ja ühiskond saaks kinnipeetava näol tubli ja tööka inimese, J. Lind on liialt noor inimene ja uue võimaluse andmine võib päästa palju. Kohus nõustub sellise arvamusega, võttes arvesse, et vangistuse ajal

ei ole kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud. Normikohane käitumine vanglas näitab, et kinnipeetav on asunud paranemise teele ning ta püüdleb õiguskuuleka elu poole, on valmis käituma vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele ja aktsepteeritud tavadele ning soovib oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – J. Lind lõpetas Vanglas 12-nda klassi, läbis sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening ja sotsiaalprogrammi Equip, samuti läbis elektrikute kursuse, omandas puidupingitöölise eriala, töötab järelevalveta väljaspool avavanglat XXXOÜ-s s ning alates jaanuarist 2014 osaleb täitmiskavas kavandatud programmis Õige hetk. Vangla on märkinud, et läbitud sekkumisprogrammid vähendavad kuritegelikust hoiakust tulenevat riski, on aidanud muuta isiku hoiakuid paremaks. Kohtu hinnangul võimaldab J. Linnu tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga kuni 13.02.2016 kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J. Linnule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on J. Linnul olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J. Lind, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa J. Linnu edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, hinnates uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul 26 %, mis on madal näitaja. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on seadnud endale vabanemiseks reaalsed täidetavad eesmärgid, milleks on seaduskuulekas elu, head suhted lähedastega, töötamine ja hariduse täiendamine, oma sõnadel on nüüdseks saanud õppetunni, mis aitab edaspidi kuritegudest hoiduda, riski võivad vähendada läbitud sekkumised. Arvestades, et kinnipeetaval on vabaduses olemas tugev ja seaduskuulekat eluviisi toetav lähivõrgustik, usub kohus, et kinnipeetava eesmärgid õiguskuulekaks eluks on reaalsed. Tuge jätkata oma elu õiguskuulekalt saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.