Kohtulahend

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ruslan Kerge on Viru Maakohtu 29.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-784 süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu poolt 03.12.2013. a otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 09.01.2013. a. Kohtuotsus jõustus 14.02.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.01.2013. a ja lõpeb 07.12.2016. a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 23.08.2015. a. 19.08.2015. a edastas vangla kohtule materjalid Ruslan Kerge ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Ruslan Kerge vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Ruslan Kerge ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga. Ruslan Kerge avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on karistuse kandmise ajal palju muutunud. Ta on aru saanud, mida on valesti teinud. Distsiplinaarkaristuste asjaolusid kinnipeetav selgitas. Vanglas on Ruslan Kerge õppinud, käinud nõustaja ja psühholoogi juures, läbinud erinevaid programme ning osalenud majandustöödel. Ka vabaduses on ta motiveeritud ennast harima, jätkama psühholoogi juures käimist ning vajadusel läbima alkoholiravi. Vabaduses toetavad Ruslan Kerget perekond- ema, isa, naine laps, keda Ruslan Kerge soovib vabanemise korral toetada. Kaitsja leiab, et kinnipeetava iseloomustus on võrreldes eelmise korraga läinud paremaks. Ruslan Kerge on osalenud programmides, saanud sealt abi ja on väga motiveeritud õiguskuulekalt jätkama. Distsiplinaarkaristusi on olnud kolm, kuid nende puhul ei ole tegemist suure ühiskonnaohtlikkusega, ühtegi vägivalla kuritegu kinnipeetav vangis toime pannud ei ole. Kaitsja toob välja, et Ruslan Kergel on kasvamas väike tütar, kes vajab ülalpidamist. Ruslan Kergel on vabaduses töökoht. Vanglas on kinnipeetav osalenud majandustöödel, kuid õppimisega seoses on neist praegu vabastatud. Kaitsja esitas kohtule dokumendid Ruslan Kerge majandustöödel osalemise kohta, mis põhjusel on nendest vabastatud ja iseloomustuse Ruslan Kerge tööandjalt, kus ta enne vangistust töötas. Kaitsja leiab, et elukaaslase näol on Ruslan Kergel tugiisik, kes võiks soodustada Ruslan Kerge õiguskuulekat käitumist. Kokkuvõttes kaitsja toetab kaitsealuse taotlust enne tähtaega vabastamiseks. Juhul kui kohus ei rahulda seda taotlust, siis palub kaitsja vastavalt KrMS § 426 lg 2 võimaldada uuesti ennetähtaegset vabastamist arutada 6 kuu pärast.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ruslan Kerge temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ruslan Kergel on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Ruslan Kerge tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

2 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Ruslan Kerge vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole ka käesolevalt põhjendatud. Kuigi Ruslan Kerge vabanemisjärgsed tingimused on head, tal on elu- ja töökoht ning toetav lähedaste ring, ei võimalda tema vabastamist senine elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal. Ruslan Kerge on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest ja ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud nii isiku-, varavastaste- kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab taas isikuvastase kuriteo- kehalise väärkohtlemise eest, mille eest mõistetud vangistus loeti kaetuks varasema narkokuriteo eest mõistetud pikema vangistusega. Seega sisuliselt kannab Ruslan Kerge käesolevalt karistust erinevate kuritegude eest ja muuhulgas ka narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest isikute grupis isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Ruslan Kerge on läbinud vanglas koostatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja sotsiaalprogrammid. Istungil selgitas kinnipeetav, et need on talle olnud väga kasulikud, ta on teinud omad järeldused ning väga palju muutunud. Samuti on ta jätkanud nõustamist omal soovil, et kindlustada parem toimetulek pärast vangist vabanemist. Vaatamata sellele ei ole Ruslan Kerge käitumine tegelikult paremuse poole muutunud. Eelmisel korral, s.o 09.02.2015.a jättis kohus Ruslan Kerge tingimisi enne tähtaega vabastamata tuues oluliseks mittevabastamist tingivaks asjaoluks just tema käitumise karistuse kandmise ajal. Peale kõnealuse määruse tegemist on Ruslan Kerget taaskord olnud põhjus kolmel korral distsiplinaarkorras karistada, sealhulgas ka ametnike korralduste eiramise eest. 03.03.2015. a paigutati kinnipeetav kartserisse 10 päevaks, sest ta ei allunud korraldusele lõpetada karjumine. 03.03.2015. a määrati veel teinegi karistus kolme kuulise katseajaga, sest kinnipeetav soovis, et tema suhtes lõpetataks distsiplinaarmenetlus või piirdutaks vestlusega, sest vastasel juhul rikutakse tal ennetähtaegne vabanemine. Viimati määrati 11.05.2015.a distsiplinaarkaristusena noomitus, sest kinnipeetav kaldus kõrvale marsruudilt. Nii kinnipeetav ise, kui ka tema kaitsja ei pea rikkumisi olulisteks ning vähendavad nende tähtsust. Kohus ei jaga seda seisukohta ja märgib taaskord, et isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks ka enese käitumisega vangistuses tõestama, et tema soov muutuda ei ole paljasõnaline ning, et ta on valmis edasiselt jätkama õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul puudub tulenevalt süüdimõistetu objektiivsest käitumisest hetkel võimalus selliseid järeldusi teha. Ruslan Kerge on küll sõnades oma hoiakuid ja suhtumist kehtivasse korda muutnud, kuid tema teod seda ei kinnita. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Ruslan Kerge tuleb jätta taaskord tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kaitsja taotles istungil, et kohus tulenevalt KrMS § 426 lg 2 määraks vangistusseaduse § 76 lg 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast lühema tähtaja, millal Ruslan Kerge vabastamise küsimust uuesti arutada. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Selleks, et Ruslan Kergel oleks võimalus veel enne karistuse täies ulatuses ärakandmist enda tingimisi enne tähtaega vabastamist taotleda, määrab kohus, et vanglateenistus võib esitada kohtule materjalid Ruslan Kerge tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti kuue kuu möödumisel käesoleva tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Menetluskulud Ruslan Kerge tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.09.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen. Kaitsja esitas 14.09.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

3 (4)

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 115,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 115,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ruslan Kergelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.