Kohtulahend

toetama. Elukaaslasega (K T) läbisaamises on olnud erimeelsusi, kuid väidetavalt nüüdseks on head suhted taastatud. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on mõjutatav juhul, kui planeeritav tegevus võib osutuda tema jaoks kasulikuks. Isiku elustiil on olnud riskeeriv/hoolimatu ning kuritegelik käitumine on olnud peamiseks elatusallikaks. Isiku sõnul probleemid seoses alkoholiga puuduvad, kuna tarvitas alkoholi harva ja vähe, samas 1998.a vägivallakuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Esimest korda proovis isik narkootikume 17-aastaselt sõprade õhutusel. Vabaduses tarvitas isik amfetamiini nii süstides kui suukaudselt. Väärteokorras on isikut karistatud NPALS rikkumise eest 14 korda. Kuriteod on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil narkootiliste ainete soetamiseks. 2006.-2007. aastal Ämari Vanglas olles tarvitas isik korduvalt narkootilisi aineid. Käesolevalt on motiveeritud elus muudatusi tegema, loobuma narkootikumidest. Kinnipeetav on andnud nõusoleku osaleda sõltuvusravil xxxx, mis asub aadressil xxxx. Tervise risk on seotud narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav on oma ebaõnnestumistes süüdistanud teisi. Kinnipeetav võib käituda agressiivselt, arvestades varasemalt toimepandud kuritegusid. Tulevikueesmärgid on seotud korraliku töö leidmisega ning elukaaslasega pere loomises. Kuritegelikele hoiakutele viitavad isiku puhul korduvad seadusevastased teod. Arvestades isiku varasemat elustiili ja kriminaalseid tutvusi, on säilinud risk edaspidisteks seaduserikkumisteks. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas. Kinnipeetava puhul seisneb oht rahvatervise ohtu panemises ning võimalikus vägivalla kasutamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 24% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla Roman Lebedevi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 01.10.2017 ja tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 21,4,5,7,9 sätestatud kohustused. Roman Lebedev on ise taotlenud elektroonilise järelevalve kohaldamist, mille pikkuseks oleks otstarbekas määrata 7 kuud. Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et kinnipeetava lähedased on ema J L, tädi O N ja vanaema Z A. Kasvatanud, toetanud ja hoolitsenud on isikut peamiselt tädi ja vanaema. Roman Lebedevi lähedased on valmis teda esialgselt materiaalselt toetama. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Roman Lebedevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 22.05.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Roman Lebedevi isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetava puhul tuleb negatiivsena märkida, et olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole tema suhtes kohaldatud õigusjärelmid positiivset toimet omanud. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ning nende tagajärgedest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarvitamisega (karistatud KarS § 331 järgi, diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on R. Lebedevi puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32%, mis ei ole madal risk. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub

igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 31.10.2017, st karistusaja lõpuni suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad nimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kinnipeetava iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud (mh distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse jooksul) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja ühe kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et distsiplinaarrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Roman Lebedev kannab karistust mh I astme rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest, mistõttu saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses pooleli kriminaalasi nr 15922500009, milles alustati menetlust 13.02.2015 KarS § 331 tunnustel selles, et 23.01.2015 kella 21.15 paiku teostati Tallinna Vangla Maardu üksuses kinnipeetav Roman Lebedevilt uriiniproovi võtmine narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tuvastamiseks ja saadeti ekspertiisi. 04.02.2015 EKEI uuringuga kinnitati, et R. Lebedevi uriinis leidus narkootilist ainet amfetamiini. R. Lebedevile süüdistuse esitamine näitab, et ta ei ole karistustest ja vanglas veedetud ajast vajalikke järeldusi teinud ega ole võimeline õiguskuulekalt elama. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 6 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust - ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute (varguste episoodides) õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, korteripuutumatuse ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Roman Lebedevi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Roman Lebedev ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on varem olnud mitmeid kordi kohtu poolt karistatud. Kõik probleemid on tulnud narkootikumide tarvitamisest. Vangistuse ajal ei ole tal rikkumisi olnud. Neli aastat ei ole ta juba suitsetanud. Ta on läbinud kõik programmid ja kursused, mis olid selleks, et end muuta. Kui ta oli avavanglas ja kodus puhkusel, siis tarvitas ta alkoholi ja narkootikume, kuna teised temaga koos olevad inimesed tarvitasid neid. Kinnipeetav on algatatud kriminaalmenetluse teemal vestelnud prokuröriga, kes ütles, et kui kohus ta vabastab, siis on tal võimalik saada karistuseks rahatrahv või üldkasulik töö. Kinnipeetava väitel käib ta vabatahtlikult psühholoogi vastuvõtul, sest soovib lahendada probleemi, mis on seotud narkootikumidega. Tal on vabanedes garanteeritud töökoht ja võimalus vahetada suhtlusringi. Kinnipeetav lubab vanade tuttavatega enam mitte suhelda. Roman Lebedev palub kohtul anda talle võimalus ja vabastada ta elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kaitsja leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Roman Lebedevi on küll mitu korda karistatud ja ta kannab reaalset vangistust, kuid see ei välista seda, et karistuse tulemus ei oleks saavutatud. Vangla iseloomustusest on nähtav, et ta osales suitsetamisest loobumise nõustamises ja praegu ta enam ei suitseta. See räägib seda, et on võimalik vabaneda ka narkosõltuvusest. Positiivne on ka sotsiaalprogrammides osalemine. Ta õppis eesti keelt B2 tasemel, osales tööhõives, kus ta näitas end kohusetundliku ja probleemideta inimesena. Kinnipeetav küll tarvitas üks kord vanglas narkootikume, kuid ta kahetses seda ja on vabatahtlikult rehabilitatsiooni osakonnas. Vangla materjalidest tulenevalt on tuvastatud, et tal on olemas elukoht. Samuti on tal olemas tädi ja vanaema, mistõttu on tal tagatud ka lähedaste toetus. Vangla arvab, et töö ja majandusliku toimetuleku osas on tal risk olemas. Kaitsja sellega ei nõustu, kuna isikul on vabanemise korral tagatud töökoht. Asjaolu, et tema vastu on esitatud hagisid enam kui 9000 eurot, aga vabanemisefondis on ainult 1000 eurot, pole oluline, kuna enne vanglasse minekut tasus ta kannatanutele ligikaudu 8000 eurot. Kinnipeetav on nõus osalema sotsiaalprogrammides, mis on seotud alkoholisõltuvuse välistamisega. Samuti on kinnipeetav ise leidnud endale asutuse, mis võiks teda abistada narkosõltuvusest vabaneda. Kaitsja arvas ka, et agressiivne käitumine on praktiliselt välistatud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Varasemalt on tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus jäetud rahuldamata, praeguse iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk oluliselt vähenenud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Lebedev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, s.h korduvalt on teda karistatud reaalse vanglakaristusega. Kuritegude ühiskonnaohtlikkus on suurenenud, samas vägivaldsus on vähenenud. Roman Lebedev kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 06.01.2012 otsusega mõistetud liitkaristust muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mis on esimese raskusastme rahvatervisevastane narkokuritegu. Roman Lebedev on jätkanud kuritegude toimepanemist ka vanglas karistust kandes (Harju Maakohtu 13.08.2008 otsus KarS § 331 järgi). Väärib märkimist, et Roman Lebedev on kuritegude toimepanemist jätkanud ka käesolevat vangistust kandes, sest tema suhtes on Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-15-6072 (15922500009), milles alustati menetlust 13.02.2015 KarS § 331 tunnustel selles, et 23.01.2015 kella 21.15 paiku teostati Tallinna Vangla Maardu üksuses kinnipeetav Roman Lebedevilt uriiniproovi võtmine narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tuvastamiseks ja saadeti ekspertiisi. 04.02.2015 EKEI uuringuga tuvastati, et Roman Lebedevi uriinis leidus narkootilist ainet - amfetamiini. Eeltoodu näitab seda, et ei varasemad karistused ega ka käesolev karistus ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest kinnipeetav on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ja teinud seda ka vanglas karistust kandes. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas käituda seaduskuulekalt, siis annab see alust arvata, et vabaduses ei suudaks ta seda ammugi. Roman Lebedev on kuriteod toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, sealjuures on soodusteguriks olnud narkootikumide tarvitamine. Roman Lebedevil on tuvastatud narkosõltuvus ning alates 07.04.2015 viibib ta Viru Vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Narkootikumide tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Roman Lebedevi puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul

32%, mis ei ole madal risk. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et majanduslikesse raskustesse sattudes, arvestades narkosõltuvust, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Roman Lebedevi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Positiivseks tuleb lugeda seda, et Roman Lebedevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, et ta on vanglas kohusetundlikult töötanud, samuti seda, et ta on läbinud mitmeid tegevusi, mis aitavad tal sõltuvusainete tarvitamisest vabaneda ja kergendavad tal edaspidi vabaduses iseseisvalt hakkama saamist, samas ei kaalu kohtu hinnangul need positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ja mida kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Deniss Matvejev, kes kohtule kaitsjatasu taotlust ei esitanud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.