Kohtulahend

Menetluskulud 96,00 € Maksetähtaeg 20.03.2015 Viitenumber 99914700007701 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-14-6626

Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada Tartu Vanglale ja kinnipeetavale. O.U suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tartu Vangla Tartu linna esinduse kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute talitusele. Edasikaebamiskord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 19.08.2014. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6626 tunnistati O.U süüdi karistusseadustiku (KarS) §-de 424 ja 215 lg 1 ning KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati O.U-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.05.2012. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osas, s.o 4 (nelja) kuu ja 27 (kakskümne seitsme) päeva võrra ning mõisteti O.U-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning vangistuse kandmise algust hakati arvestama alates 29.06.2014.a. Järelikult lõppeb kinnipeetava karistusaeg 25.11.2015. Tartu Vangla esitas 11.08.2015.a. Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab O.U ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt (vangla toimiku 2. osa, lk-d 222-224) kohaselt kannab O.U esimest korda reaalset vangistust. Varasemalt on isik toime pannud nii

isiku- ja varavastaseid kuritegusid kui ka ühiskonnaohtlikke kuritegusid (kehaline väärkohtlemine, vargus, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine). Käesolev toimepandud kuriteoks on varavastane süütegu (vargus). Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et kuriteo soodusteguriks sõltuvusprobleemid (alkoholi liigtarvitamine) ja ajendiks majandusliku kasu saamine. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava (edaspidi ITK) 20.14.2014.a. ITK-st tulenevalt, on peetud O.U-ga vestluseid alkoholi tarvitamise tagajärgedest ja seostest. Varasemalt (21.10.2014 – 20.07.2015) on kinnipeetav eitanud alkoholiprobleemi. 30.04.2015 õigustas isik enda poolt toimepandud kuritegu (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine), mainides, et ei ole midagi valesti teinud ning taolisi asju ikka juhtub. 20.07.2015 vestluse käigus mainis kinnipeetav, et on vanglas viibimisel jõudnud järeldusele, et elus tuleb muudatused teha ning varasemalt on alkoholi kuritarvitanud. Vabanemisjärgselt on võtnud eesmärgiks alkoholi mitte tarvitada ja alkoholi tarvitamise asemel spordiga tegelema hakata. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on probleemilahendusoskustega komplikatsioone. Täpsemalt väljendub eelnimetatu asjaolus- kui O.U-le midagi ei meeldi, siis tõstab häält (võib minna kuni karjumiseni) ning toimikumaterjalidest nähtuvalt on esinenud vangistuse ajal intsidente, kus kinnipeetav on solvanud ja sõimanud vanglaametnikke ebatsensuursete väljenditega. Ametiisikutesse on olnud suhtumine negatiivne. On valvureid XXXX Teeb ametiisikutega koostööd omakasu eesmärgil. Viibis 23.12.2014 – 10.06.2015 eraldatud lukustatud kambris, kuna ohustas vangla julgeolekut (ametnike ründamine ja ründamisega ähvardamine, pidevad distsipliinirikkumised). Distsiplinaarkorras karistatud 12 korral, millest kõik rikkumised on kehtivad. Neljal korral eiras vanglateenistuse ametniku korraldust ja karjus üle eluosakonna, kolmel korral eiras vanglas kehtivat suitsetamiskorraldust, kahel korral omas keelatud esemeid, ühel korral ründas ametnikku ja kasutas solvavaid väljendeid, ühel korral käitus ebaviisakalt. Vanglast vabanemisel on tagatud elukoht aadressil XXXX. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub onu A.P., kuid seda kasutab ka vanaema T.P.. Käesolevalt on nii onu kui ka vanaema nõus, et O.U sinna elama asub. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus ning on õppinud ka Tartu Kutsehariduskeskustesse metalli erialale, kus katkestas õpingud seoses koolivahetusega. Asus järgnevalt õppima Vana-Antsla Kutsekooli, kus omandas ehituse eriala. Hiljem omandas Tartu Kutsehariduskeskuses nii keskhariduse kui ka siseviimistluse eriala. Kriminaalhooldus infosüsteemist nähtub, et O.U esines põhikoolis õpi- ja käitumisraskusi. Vabanemisjärgne kindel töökoht puudub, kuid on mitmeid võimalusi asuda tööle omandanud erialadel sugulaste juurde. Planeerib pikas perspektiivis uuesti välismaale tööle suunduda. Isik näeb ka ühe väljundina oma firma loomist. Peamiselt on tegutsenud ehitusja viimistlusvaldkonnas. Puuduvad viited majandusraskustele või võimetusele hästi toime tulla (Tartu Vangla andmetel 20.07.2015 seisuga rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on XXX eurot. Isik on vangistuses olles tasunud rahalised nõuded). Toetavad suhted lähedastega on säilinud (vanaema T.P., poolvenna J.P., isa Ü.P. ja poolvenna P.K.). Isikul on 4- aastane poeg, kes elab koos endise elukaaslasega. Poega on O.U rahaliselt toetanud ka vangistuse ajal. Suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikud puuduvad. Toimepandud kuriteod viitavad riskivale, hoolimatule ning teisi ära kasutavale elustiilile. Kuriteod on korduvalt pandud toime alkoholijoobes. Tunnistab eelnimetatud probleemi ning soovib alkoholi joomise asendada spordiga. Vangistusperioodil on isikuga vesteldud alkoholi tarvitamise tagajärgedest ja seostest. O.U hindab oma tervisliku seisundi heaks. Suhtlusel on võimalik täheldada kõrget enesehinnangut. Esineb mõningaid suhtlemisraskusi, võib kalduda kõrvale tavapärasest vestlusstiilist ning olla üleolev ning kohati tõrjuv. On

kasutanud tahtlikult vägivalda teiste suhtes. Käitub impulsiivselt ja omakasu püüdlikult, ei arvesta teistega ega mõista teiste seisukohti, ei oska lahendada probleeme, eitas pikka aega probleeme alkoholiga (alles viimase vestluse raames tunnistas probleemi alkoholi kuritarvitamisega). Kinnipeetava korduva kuriteo toime panemise tõenäosus on 45% üldiste kuritegude puhul kahe aasta jooksul ning 32% vägivaldse kuriteo puhul kahe aasta jooksul.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

O.U kinnitas, et ta väga soovib ennetähtaegselt vabaneda ja usub, et on suuteline täitma nii kontrollnõudeid kui ka talle määratavaid kohustusi. Abiprokurör Toomas Juursoo nõustub Tartu Vangla seisukohaga, st vabastada O.U katseajaga ennetähtaegsest vangistusest. Kinnipeetava kaitsja toetab samuti Tartu Vangla seisukohta järgnevatel põhjustel. Sõltumata mitmetest distsiplinaarkaristusest vanglas, on O.U näidanud alates käesoleva aasta juulist paranemismärke. Nimelt on kinnipeetav tõdenud oma probleemi alkoholiga ning kinnitanud vabanemissoovi vastavast mõnuainest. O.U on alaealine poeg, keda ta on materiaalselt toetanud nii vabadus- kui ka vangistusperioodi jooksul. O.U on vabanemisjärgselt olemas kindel elu- ja töökoht ehitusalal. Kuna põhiliseks riskiteguriks, mis kallutab isikut kriminaalsele käitumisele, on alkoholi kuritarvitamine, peab kaitsja igati põhjendatuks KarS §- st 75 lg- st 2 p- st 4 tulenevat kontrollkohustust. Samuti peab kaitsja põhjendatus KarS §-st 75 lg- st 2 p- st 2 tulenevat kohustust- asuda tööle või selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks. Kaitsja viitab asjaolule, et vangla poolt koostatud iseloomustus on enamjaolt positiivne ning Tartu Vangla toetab O.U ennetähtaegset vabanemist.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. O.U-le mõisteti liitkaristus tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistuses oldud aja jooksul on O.U toime pannud mitmeid distsiplinaarsüütegusid (neljal korral eiras vanglateenistuse ametniku korraldust ja karjus üle eluosakonna, kolmel korral eiras vanglas kehtivat suitsetamiskorraldust, kahel korral omas keelatud esemeid, ühel korral ründas ametnikku ja kasutas solvavaid väljendeid, ühel korral käitus ebaviisakalt), kuid arvestades Tartu Vangla poolt 20.07.2015 koostatud iseloomustust, on näitajad isiku suhtes

muutnud oluliselt positiivsemaks. Viimast tõendavad asjaolud, et kinnipeetav on hakanud tunnistama probleeme alkoholiga ning leiab, et elu parandamiseks on vaja teha vastavad muudatused: leida töökoht, alkoholi joomise asemel hakata tegelema spordiga, isik kaalub erialastel oskustel põhineva ettevõtlusega tegelema hakkamist. Viimasest võib järeldada, et vestlused kinnipeetavaga alkoholi tarvitamise tagajärgedest ja mõjudest on hakanud andma positiivseid tulemusi. Samuti loeb kohus positiivseteks näitajateks faktid, et isik on majanduslikult toetanud oma poega ka vangistusperioodil ning perekonna valmidus toetada isikut tema vabanemisel. Samuti pole kinnipeetav kohtu andmetel alates 30.04.2015 toime pannud uusi distsiplinaarsüütegusid, millest võib järeldada isiku käitumise paranemismärke. Seetõttu leiab kohus, et O.U tuleb tingimisi ennetähtaegselt vabastada, seejuures allutada käitumiskontrollile. KarS § 76 lg-le 5 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab O.U katseaeg kuus kuud, so kuni 20.03.2016, mida tuleb hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Sellel ajal allutatakse O.U KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb O.U lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p- de 4 alusel ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda kohustada ning hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist pöörduma Töötukassasse või asuma tööle. Arvestades O.U poolt toimepandud kuritegude iseloomu on kohtu arvamuse kohaselt vajalik määrata talle ka KarS § 75 lg 2 p 4 kohaselt kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud kohustus võiks vähendada uute samalaadsete kuritegude toimepanemise riski, kuna toimikumaterjalidest järelduvalt, on olnud alkoholi kuritarvitamine põhilisi tegureid, mis kallutab isiku kriminaalsele eluviisile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.