Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-6626
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu M.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maakohtu määrus muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 96 eurot vandeadvokaat Karl Saavole tema poolt määruskaebemenetluses M.K-le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista M.K-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. M.K tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusse märkida viitenumber 99914700007701 ja selgitus: „M.K , 1-14-6626, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 07.05.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust alates 29.06.2014. Karistusaeg lõpeb 25.11.2015. 1.1 Maakohus mõistis M.K-lt välja 126,36 eurot määratud kaitsjale makstava tasu ja kuluhüvitise katteks, kohustades teda seda menetluskulu tasuma ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtumääruse vaidlustasid M.K ja tema kaitsja vandeadvokaat K. Saavo.
3.1 Kaitsja palub kohtumääruse tühistamist ja M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja arvates põhjendavad M.K vabastamist järgmised asjaolud. 3.1.1 M.K kannab vabadusekaotuslikku karistust esmakordselt. Vangistus on oma olemuselt aga täiesti erinev karistusliik, mistõttu on selle mõju süüdlase hoiakute ja ellusuhtumise muutmisele suurem. Asjaolu, et isik ei ole vanglas läbinud sotsiaalprogramme, ei sõltu ainuüksi tema tahtest. Kinnipeetava tegevusprogrammi koostab vangla. Tartu Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul M.K poolt 25%-le ja vägivallakuriteo tõenäosust 32%-le. Vangla teostatud riskihindamise kohaselt puuduvad M.K puhul ohtlikkus ja risk
täielikult viies valdkonnas, s.o seonduvalt eluaseme, hariduse, töö ja majandusliku toimetuleku, suhete ja elustiili ning tervisega. Risk esineb seoses alkoholi pruukimise, mõtlemise, käitumise ja hoiakutega. Viimast kolme mõjutabki alkoholi tarbimine. Samas on kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt M.K suuteline ennast väga hästi distsiplineerima alkoholist hoiduma ja töötama kohusetundlikult, arvestades tema isa antud selgitusi. Ka vangla iseloomustuses on viidatud kriminaalhooldaja seisukohale, et M.K suudab ennast vajadusel distsiplineerida alkoholi mitte tarvitama. Seega ei ole alust väita, et M.K ei ole motiveeritud loobuma alkoholi kuritarvitamisest. 3.1.2 Kaitsja arvates tuleb positiivsena arvestada ka seda, et M.K suhtlusringkonna kriminaalse tausta kohta andmed puuduvad. Ta käib läbi oma isa ja vendadega, kes on nõus teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Probleeme ei teki ka töökoha leidmisega. Samuti omab M.K ka isiklikku eluruumi, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. 3.1.3 Korduvat karistatust M.K-le kaitsja hinnangul ette heita ei saa, kuna temale karistuse mõistmisel on seda juba arvestatud, Seda, kas isik on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt, näitab tema käitumine peale vangistusest vabastamist. Riske on võimalik vähendada lisakohustuste ja kontrollnõuete kohaldamisega. 3.2 M.K ise oma määruskaebuses ei nõustu maakohtu määruses märgituga selles, et temalt väljamõistetud kaitsjatasu peab ta hüvitama 1 kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest. Ta leiab, et kuna kohus teda tingimisi enne tähtaega vangistusest ei vabastanud, ei saa tema määratud ajaks menetluskulu tasuda. Ta ei saa töötada ega tasuda makseid, sest vanglas viibimise ajal puudub tal sissetulek ja raha tal ei ole. Kaitsjatasu hüvitamise kohustus tuleks edasi lükata kuni tema vabanemiseni, sest siis saab ta tööle naasta.
ei näe ja vastavates programmides osalemiseks motiveeritud ei ole. Seega ei ole vangistuse ajal kirjeldatud riski maandamiseks midagi ette võetud ja isiku enda käitumine ei lase täheldada ka tema kindlat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest vabanemiseks. Teisalt tuleb M.K muutumise hindamisel arvesse võtta ka tema käitumist vangistuses ning siin on negatiivsena arvesse tulevad kaks distsipliinirikkumist, viimane alles 2014 novembris. Maakohus on õigesti märkinud, et kuivõrd süüdlase õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on üheks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks, siis on see tingimus M.K puhul täitmata. Kinnipeetava poolt vanglas kehtestatud eeskirjadele vastu hakkamine annab seejuures ka põhjendatud aluse kahelda tema motivatsioonis kinni pidada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatest kontrollnõuetest. Küsitavust lisab siinkohal seegi asjaolu, et varasemal kriminaalhooldusele allutamisel on M.K kontrollnõudeid täitnud ebakorrektselt ning käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani ta toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. 5.2 Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et karistuse eesmärgid M.K puhul ei ole veel täidetud ja ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Kaitsja määruskaebuses toodud ja veel käsitlemata argumendid kriminaalkolleegiumi sellekohast seisukohta ei väära. Perekonna tugi, kriminaalse suhtlusringkonna puudumine, elukoha olemasolu, töökoha leidmise väljavaated ja süüdlase väljendatud motivatsioon muutumiseks on vaadeldavad küll positiivsena, kuid M.K vabastamiseks sellest ei piisa.
(muudetud 30.09.2014 otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb kaitsekulu KrMS § 187 lg 2 alusel M.K kanda.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.