Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. augusti 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksei Kozlovi kaitsja advokaat Mihkel Gaver, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksei Kozlovi kaitsja advokaat Mihkel Gaveri määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. augusti 2015. a määrus muutmata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) advokaat Mihkel Gaveri poolt määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Aleksei Kozlovilt riigituludesse riigi õigusabi tasu summas 120 eurot.
4.Aleksei Kozlovil tuleb riigituludesse mõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksei Kozlov 1-13-7806 menetluskulud“.
5.
Menetluskulud tuleb tasuda riigituludesse 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised
kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 13.11.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7806 tunnistati Aleksei Kozlov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksei Kozlovile liitkaristus üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 7 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 26.02.2013. a – 28.02.2013. a, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust, millise karistusaja algust arvestati alates Aleksei Kozlovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 30.04.2013. a. Kohtuotsus jõustus 21.05.2014. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.04.2013. a ja lõpeb 16.09.2015. a.
2.18.06.2015. a edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule dokumendid Aleksei Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohus määras 02.07.2015. a määrusega süüdimõistetu taotlusel temale riigi õigusabi korras kaitsja ja pidas asja arutamiseks 08.08.2015. a kohtuistungi süüdimõistetu ja temale määratud kaitsja osavõtul.
4.Tartu Maakohus tegi 13.08.2015. a määruse, millega otsustas jätta Aleksei Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määrusega mõistis kohus Aleksei Kozlovilt riigituludesse kaitsja poolt osutatud õigusabi eest kaitsetasu summas 163,08 eurot. Kohtu põhjenduste kohaselt tuleb asja menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada süüdimõistetul. Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kuluks süüdimõistetule määratud kaitsja tasu. Advokaadi taotluse alusel määras kohus kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulud summas 163,08 eurot, mis tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda. Kohtuistungil taotles kaitsja, et kohus jätaks menetluskulud riigi kanda põhjusel, et süüdimõistetul on varalisi kohustusi eelmistest menetlustest, mida ei olnud võimalik sisse nõuda, mistõttu ei ole süüdimõistetu võimeline menetluskulusid tasuma. Kohus leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei esine alust jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda. Süüdimõistetu on taotlenud riigi õigusabi menetluses, milles see ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik ja sealjuures allkirjaga kinnitanud, et on teadlik, et kaitsja osalusega kaasnevad kulud kannab ta ise. Varasemate menetluste olemasolu ei saa olla aluseks praeguses asjas menetluskulude välja mõistmata jätmiseks.
5.Aleksei Kozlovile määratud kaitsja advokaat Mihkel Gaver esitas Tartu Maakohtu 13.08.2015. a määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega mõisteti süüdimõistetult riigituludesse menetluskulud ning tühistatud osas uue lahendi tegemist, millega jäetaks menetluskulud riigi kanda. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi ja mõistnud riigi õigusabi kulud riigituludesse süüdimõistetult. Maakohus on viidanud määruses KrMS § 180 lg-le 1, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas ei teinud kohus süüdimõistvat kohtuotsust vaid tegi määruse karistusjärgse käitumiskontrolli otsustamise kohta. Kaitsja on
seisukohal, et nimetatud asjas ei saa menetluskulude hüvitamisele analoogia korras kohaldada KrMS §-i 180. Käesolevas asjas on vangla esitanud kohtule materjalid otsustamaks süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Kohus jättis aga vangla taotluse rahuldamata ja käitumiskontrolli kohaldamata. Kaitsja hinnangul võib sellist situatsiooni analoogia korras võrrelda hoopis süüdistuse esitamisega ja siis esitatud süüdistuse alusel õigeksmõistva lahendi tegemisega põhjusel, et süüdistus ei olnud põhjendatud. Seega on kaitsja hinnangul situatsioon pigem sarnane õigeksmõistva lahendi tegemisega ja menetluskulude hüvitamisel tuleb kohaldada KrMS § 181 lg-t 1, mille järgi hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kaitsja leiab, et menetluskulude hüvitamise kohustuse panemist süüdimõistetule ei põhjenda määruses toodud märge selle kohta, et „kinnipeetav on taotlenud endale õigusabi menetluses, milles see ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik ja sealjuures ka allkirjaga kinnitanud, et on teadlik, et kaitsja osalusega seotud kulud kannab ta ise“. Kaitsja arvates on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine äärmiselt tugev põhiõiguste riive. Sisuliselt tähendab selline meede isikule kohaldatud karistuse jätkumist leebemas vormis. Seda olukorras, kus isik on tegelikult kogu vangistuse täies pikkuses ära kandnud, ei ole vabastatud ennetähtaegselt ning võiks olla seega õigustatud olema vaba piiranguteta. Sellises olukorras on kaitsja hinnangul täiesti arusaadav, et isik soovib ja vajab juriidilist abi. Kaitsja rõhutab, et süüdimõistetu Aleksei Kozlov ei ole omalt poolt avaldanud soovi käesoleva menetluse käitamiseks, seda on tehtud tema tahte vastaselt. Seetõttu ei ole võimalik antud situatsioonis kohaldada ka analoogiat ennetähtaegse vabanemisega. On loomulik, kui riik kohaldab isiku suhtes piiravaid meetmeid, siis isik soovib enese huvisid kaitsta. Kaitsja hinnangul ei saa menetluskulude isiku enese kanda jätmise aluseks olla asjaolu, et kaitsja osavõtt menetlusest ei olnud kohustuslik. Lisaks viitab kaitsja, et isik on kaitsja taotlusele märkinud, et ei ole nõus menetluskulude tasumise kohustusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 13. augusti 2015. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
7.Tartu Maakohus tegi 13.08.2015. a määruse, millega jättis süüdimõistetu Aleksei Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määrusega mõisteti süüdimõistetult riigituludesse kaitsja poolt temale osutatud õigusabi eest kaitsetasu summas 163,08 eurot. Süüdimõistetu kaitsja on määruskaebusega vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega süüdimõistetult mõisteti riigituludesse kaitsja tasu ja kulud.
8.Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise lahendamisel õigesti kohaldanud seadust ja mõistnud määratud kaitsja tasu ja kulud riigituludesse süüdistatavalt.
9.KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses kriminaalmenetluse kulud. RÕS § 15 lg 3 kohaselt antakse kaitsja määramisel kriminaalmenetluses kõigil juhtudel taotlejale riigi õigusabi sama seaduse §-s 8 ettenähtud viisi määratlemata ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Maakohtu menetluses lahendatava kriminaalasja menetluskulude hüvitamine on sätestatud KrMS §-des 180 ja 181. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja KrMS § 181 lg 1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse alusel riik. Käesolevas menetluses ei teinud maakohus kohtuotsust, vaid lahendas kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimusena KrMS § 4261 alusel süüdistatava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamise. Seadus ei sätesta erisusi menetluskulude hüvitamisel kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses. Seetõttu tuleb ka nimetatud menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel lähtuda KrMS §-des 180 ja 181 sätestatust, olenevalt sellest, kas kriminaalasjas on tehtud süüdimõistev või õigeksmõistev kohtuotsus. Antud kriminaalasjas on Aleksei Kozlov Harju Maakohtu 13.11.2013. a otsusega süüdi tunnistatud. Seega on põhjendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamisel, sh kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses tekkinud kulude hüvitamisel, lähtuda KrMS § 180 lg-st 1 ja panna menetluskulude hüvitamise kohustus süüdimõistetule. Kriminaalkolleegium leiab, et meelevaldne on süüdimõistetu kaitsja tõlgendus, et antud situatsiooni, kus kohus on jätnud süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata, võib võrrelda õigeksmõistva lahendi tegemisega, mis annaks aluse menetluskulude hüvitamisel lähtuda KrMS §-st 181 ning jätta need riigi kanda. Samuti nagu maakohus on oma määruses viidanud, peab ka kriminaalkolleegium süüdimõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse panemisel oluliseks seda, et tulenevalt KrMS §-st 45 ei olnud kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest kohustuslik. Kohus määras süüdimõistetule kaitsja tema enda taotlusel. Kaitsja määramise taotluses on süüdimõistetu enda allkirjaga kinnitanud, et on teadlik, et kaitsja osalusega kaasnevad kulud kannab ta ise.
10.Kaitsja on esitanud kohtuistungil maakohtule taotluse jätta menetluskulud riigi kanda põhjusel, et süüdimõistetul on varalisi kohustusi eelmistest menetlustest, mida ei olnud võimalik sisse nõuda, mistõttu ei ole süüdimõistetu võimeline menetluskulusid tasuma. Maakohus jättis määrusega kaitsja taotluse rahuldamata, kuna leidis, et varasemate menetluste olemasolu ei saa olla aluseks praeguses asjas menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud kaitsja taotluse rahuldamata. Seadus ei võimalda jätta menetluskulusid riigi kanda põhjusel, et süüdimõistetul on varalisi kohustusi seoses eelmiste kriminaalmenetlustega. KrMS § 180 lg 3 näeb ette, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eelnimetatud säte ei võimalda kohtul jätta menetluskulusid täielikult riigi kanda. Juhul, kui leiab tõendamist, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib kohus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja/või määrata kulude hüvitamise ositi. Antud juhul ei ole süüdimõistetu ega tema kaitsja esitanud kohtule asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. Ainuüksi see, et süüdimõistetul on varalisi kohustusi seoses eelmiste kriminaalmenetlustega, ei ole selleks
piisav. Süüdimõistetu ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule andmeid ega tõendeid süüdimõistetu varalise seisundi kohta, sh sissetuleku ja vara kohta. Nimetatud asjaolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist või ositi tasumist soovib.
11.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. augusti 2015. a määruse muutmata.
12.Aleksei Kozlovi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal riigi õigusabi osutamiseks kokku 2,5 tundi, sh maakohtu määrusega tutvumisele 0,5 tundi, konsultatsioonile kliendiga 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamisele 1 tund. Kaitsja taotleb 2,5 töötunni eest tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Kozlovi kanda.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 02.02.2016.a määrusega nr 3-1-1-1-16 Riigikohtu 02.02.2016 otsus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu 13. augusti 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015. a määrus osas, millega Aleksei Kozlovil maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud kokku summas 283 eurot 8 senti jäeti süüdimõistetu kanda. Jätta need menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Muus osas jätta kohtumäärused muutmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.