Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

fentanüüli, mis sisaldas 0,018 grammi puhast fentanüüli 26. veebruaril 2013. a samas korteris ebaseaduslikult 100 euro eest edasi Marko Kookile. Ülejäänud osa suures koguses ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest, s.o 0,20 grammi fentanüüli, mis sisaldas 0,015 grammi puhast fentanüüli võeti 26. veebruaril 2013. a nende elukoha läbiotsimise käigus ära. Lisaks eelnevale tunnistati Aleksei Kozlov KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna taas 30. aprillil 2013. a Tallinnas Sikupilli Prisma kauplusest püüdis varastada erinevaid nuge kogusummas 684,95 eurot. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassadest möödumist kinni. Marko Kooki ja Aleksei Kozlovi kaassüüdistatav V K on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10. septembri 2013. a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja kohus mõistis talle vangistuse 3 aastaks 7 kuuks. Kohtuotsus on jõustunud.

ülekuulamistest alates kinnitanud, et tema elukohast leitud narkootiline aine võis kuuluda temale, kuid ta ei omandanud ega käidelnud seda koos V K ga. Süüdistatava versioon, mille kohaselt ta omandas fentanüüli üksi enda tarbeks, ei ole ümber lükatud ja süüdistatav on loonud võimaluse koguda tema väidete õigsust kinnitavad tõendid. Marko Kooki ütluste kohaselt on ta omandanud fentanüüli korduvalt V K käest. Ta ei ole kunagi saanud narkootilisi aineid tema elukaaslase Aleksei Kozlovi käest ega temaga telefoni teel suhelnud. V K ütluste kohaselt andis tema üle Marko Kookile fentanüüli. Aleksei Kozlov Marko Kookiga ei kohtunud. Käesolevas asjas ei ole alust V K , Marko Kooki ja Aleksei Kozlovi ütlusi lugeda ebausaldusväärseteks. Ainuüksi asjaolust, et V K ja Aleksei Kozlov elasid koos ja mõlemad omandasid ning valdasid narkootilisi aineid, ei saa automaatselt järeldada narkokuriteo kaastäideviimist. V K andis üle fentanüüli oma elukaaslasele nii, nagu ka Marko Kookile. Seega ei ole tegemist narkootiliste ainete grupiviisilise käitlemisega ning Aleksei Kozlovi poolt toimepandud kuritegu tuleks kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on Aleksei Kozlovi süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Aleksei Kozlovi ja tema kaitsja apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav ja tema tookordne kaitsja esitasid juba maakohtu istungil peetud kohtuvaidluses, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke küsimusi. Süüdistatava ja kaitsja väidetele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite äärmiselt põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea vajalikuks neid täies mahus korrata. 5.2 Aleksei Kozlovi ja tema kaitsja apellatsioonide kohaselt puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et Aleksei Kozlov oleks käidelnud narkootilisi aineid isikute grupis oma elukaaslase V K ga. Seda põhjendatakse asjaoluga, et kaassüüdistatava Marko Kooki ütluste kohaselt ei ole Aleksei Kozlov talle narkootilist ainet müünud ning ta ei ole Aleksei Kozloviga kunagi telefoni teel suhelnud. Samasuguseid ütlusi on andnud kaassüüdistatav V K . Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et nendel asjaoludel ei ole Aleksei Kozlovi süü tõendatuse seisukohast tähtsust, sest teda ei süüdistatud ega mõistetud süüdi Marko Kookile ebaseaduslikus narkootilise aine müümises. Aleksei Kozlovi süüdistati ja ta mõisteti süüdi isikute grupis narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises.

140). Kui Aleksei Kozlov ja V K oleksid omandanud ja hoidnud narkootilisi aineid teineteisest eraldi, siis ei oleks saanud ekspert sellist arvamust anda. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on Aleksei Kozlovi põhjendatult süüdi tunnistanud ja karistanud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mistõttu apellatsioonide väited selle tühistamiseks põhjust ei anna. 5.3 Marko Kooki kaitsja taotleb apellatsioonis jätta süüdistatavale mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata. Vastuseks sellele viitab kohtukolleegium esmalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsuses nr 3-1-1-99-06 väljendatud seisukohale, et KarS §-de 73 või 74 esimestest lõigetest lähtuvalt osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, so igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena (nn šokivangistusena). Valides süüdlase täieliku tingimusliku karistusest vabastamise ja karistuse kandmisest osalise vabastamise vahel, tuleb mõistetud karistusest täielikku vabastamist pidada reegliks ja karistuse osalist ärakandmist erandlikuks. Karistuse teatud osa kohesele ärakandmisele määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus, otsustanud süüdlase karistusest vabastamise, leiab siiski, et katseaja toime võiks konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on see seotud. Seega võib šokivangistuse kohaldamist pidada põhjendatuks, kui kohus jõuab veendumusele, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades ei ole põhjendatud pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine, kuid karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on teatud karistuse osa kohene ärakandmine vajalik. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Marko Kook on kohtu all teist korda. 2012. aastal on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahalise karistusega. Seega varasem leebem karistus ei ole mõjutanud Marko Kooki kuritegude toimepanemisest hoiduma. Käesolevad viis narkootilise aine omandamise episoodi pani ta toime lühikese ajavahemiku jooksul

sellises summas põhjendatud, sest kriminaalasi ei ole mahukas ega keerukas. Lisaks sellele ei esitanud ringkonnakohtule oma kirjalikku seisukohta mitte kaitsja, vaid süüdistatav Marko Kook. Kaitsja märgib ka ise ringkonnakohtule saadetud kaaskirjas, et edastab ringkonnakohtule Marko Kooki omakäelise selgituse. Kaitsja vaidlustab apellatsioonis vaid Marko Kookile šokivangistuse mõistmist. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohtukolleegium vandeadvokaat Veljo Viiloli kaitsjatasu taotluse summas 120 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav Aleksei Kozlov ja tema kaitsja ning Marko Kooki kaitsja. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Aleksei Kozlovi ja Marko Kooki suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda.

Meelika Aava

Malle Preimer

Pavel Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.