Kohtulahend

Aleksei Kozlov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.11.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7806 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksei Kozlovile liitkaristus üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 7 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 26.02.2013. a – 28.02.2013. a, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust, millise karistusaja algust arvestati alates Aleksei Kozlovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 30.04.2013. a. Kohtuotsus jõustus 21.05.2014. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.04.2013. a ja lõpeb 16.09.2015. a. 18.06.2015. a edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Aleksei Kozlovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta Aleksei Kozlovile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 06.08.2015. a. Aleksei Kozlov avaldas, et ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Aleksei Kozlov selgitas, et soovib pärast karistuse ärakandmist Eestist ajutiselt lahkuda ning läbida rehabilitatsiooni Saksamaal või Venemaal. Väidetavalt puudub Eestis võimalus olla sellises rehabilitatsioonis, millise programmi järgi tema tahaks tegeleda. Sugulased on valmis Aleksei Kozlovi aitama ja toetama ning pakkuma elukohta, kuid Aleksei Kozlovi sõnul vaid siis, kui ta vabaneb ilma karistusjärgse käitumiskontrollita. Vanglas on Aleksei Kozlov osalenud sotsiaalprogrammides, õppinud riigikeelt, kehtivaid karistusi ei ole. Aleksei Kozlov leiab, et kuivõrd narkosõltuvus on eluaegne diagnoos, saab sellega tegeleda ainult tema ise vabatahtlikult endale kohustusi võttes, mitte kriminaalhooldaja poolt ettekirjutatud kohustusi järgides, mis raskendaks temale meelepärast elukorraldust. Prokurör leiab, et täidetud on nii formaalsed kui materiaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Probleemi ei ole ka vabanemisjärgse elukohaga. Aleksei Kozlovil on olemas kõik võimalused kasutada kinnipidamiseelset eluaset, mis käesoleval hetkel on tühi. Prokuröri hinnangul on vajalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada 14 kuuks koos lisakohustusega mitte tarvita katseajal alkoholi ja narkootikume. Aleksei Kozlov saab aru oma probleemist, tahab sellest vabaneda, mistõttu kriminaalhooldus pigem toetaks teda vabanemisel kui takistaks. Kaitsja leiab, et kuna seadus näeb ette, et isikul oleks kindel elukoht ja Aleksei Kozlovil käesolevalt seda ei ole, siis ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Nimetatud korter ei kuulu Aleksei Kozlovile ning tal ei ole ühtegi juriidilist alust selle kasutamiseks. Asjaolu, et isikul on korteri võti vanast ajast, ei anna talle alust sellesse korterisse siseneda. Ka Aleksei Kozlovi ema suhtub sellesse negatiivselt. Kaitsja toetab Aleksei Kozlovi arvamust, et karistusjärgne käitumiskontroll piirab tema resotsialiseerumist ühiskonnas. Aleksei Kozlov on varasemalt töötanud ning tal on vabanemisfondi kogunenud raha, mis annab võimaluse minna Venemaale või Saksamaale. Vanglas määratud sotsiaalprogrammid on läbitud. Viimased Aleksei Kozlovi kuriteod ei ole seotud vägivallaga, vangla ei toeta käitumiskontrolli, mistõttu ilmselt ei ole isik ohtlik. Kaitsja leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine nõuab erakordseid asjaolusid, mida selles asjas ei ole. Kaitsja taotleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Lisaks taotles kaitsja, et kohus jätaks käesolevas menetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda põhjusel, et Aleksei Kozlovil on varalisi kohustusi eelmistest menetlustest, mida ei ole olnud võimalik sisse nõuda. See näitab, et Aleksei Kozlov ei ole

2 (4)

võimeline menetluskulusid tasuma. Prokurör vaidleb taotlusele vastu, sest varasemate menetluste olemasolu ei ole aluseks praeguste menetluskulude välja mõistmata jätmiseks ning palub need Aleksei Kozlovilt välja mõista.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksei Kozlovi ja prokuröri, leiab, et Aleksei Kozlovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Aleksei Kozlov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.11.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7806 KarS § 184 lg 2 p 1; KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja kohaldades KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ning KarS § 68 lg 1 mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 17 päeva vangistust. Enne seda karistati Aleksei Kozlovi tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega Tallinna Linnakohtu 22.08.1995. a otsusega nr 90033298, karistuseks mõisteti 9 aasta pikkune vangistus. Seega kannab Aleksei Kozlov praegu üle 2 aasta pikkust vangistust ning teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega. Sellega on Aleksei Kozlovi suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus leiab, et Aleksei Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaitsja leidis, et peamine põhjus, miks Aleksei Kozlovi suhtes ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, on asjaolu, et Aleksei Kozlovil puudub alaline elukoht. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et käitumiskontrolli kohaldamata jätmine tuleneb muudest asjaoludest. Kohus leiab, et kaitsja väited, mis elukoha puudumist peaksid kinnitama, ei ole asjakohased kinnipeetava isiklikust toimikust ning istungil antud ütlustest nähtub, et tema lähedased on teda alati toetanud, toetavad edaspidi ning takistusi varasemasse elukohta pöördumiseks tegelikult ei ole. Lisaks ei oleks ka elukoha puudumine iseenesest takistuseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel. Käesolevalt Aleksei Kozlovi suhtes käitumiskontrolli kohaldamata jätmise tingib eelkõige viimase karistuse tulemuslikkus. Aleksei Kozlovi toimepandud kuritegude motiiviks on olnud vajadus rahaliste vahendite järele, mis on tingitud narkootikumide tarvitamise harjumusest. Käesoleva vangistuse ajal on tegeletud kuriteoriskide maandamisega, eelkõige kinnipeetava sõltuvusprobleemiga. Istungil avaldas Aleksei Kozlov, et on motiveeritud oma elu muutma. Aleksei Kozlov osalenud rehabilitatsiooniprogrammides ning mitmetes teistes tegevustes. Lisaks sellele on Aleksei Kozlov selgitanud, et soovib pärast karistuse ärakandmist Eestist ajutiselt lahkuda ning läbida täiendava rehabilitatsiooni Saksamaal või Venemaal, kus viiakse läbi rehabilitatsioon, mis süüdlase hinnangul võiks olla talle sobiv ega läheks vastuollu tema usuliste tõekspidamistega.

3 (4)

Kinnipeetava selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et ta on analüüsinud enda varasemat käitumist, teadvustanud riske, mis on viinud ta kuritegude toimepanemiseni. Aleksei Kozlovi selgitused kohtule enda tõekspidamiste muutuse osas on kooskõlas ka tema tegeliku käitumisega viimase vangistuse ajal, mis on olnud pikema aja jooksul korrektne, ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ei ole. Sellest saab teha järelduse, et käesolev vangistusega on isiku suhtumine ja käitumine ka tegelikkuses muutunud. Lisaks ta on valmis jätkuvalt enda sõltuvusprobleemidega ka iseseisvalt edasi tegelema. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kuigi vangla on hinnanud kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks, ei toeta ka vangla Aleksei Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuivõrd Aleksei Kozlov on karistuse kandmise ajal tegelenud edukalt kuriteoriskide maandamisega, tema käitumisele vanglas ei saa enam etteheiteid teha ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, leiab kohus, et Aleksei Kozlovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ning karistusjärgne käitumiskontroll tuleb jätta kohaldamata. Menetluskulud Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.