Kohtulahend

E.D vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista E.D-lt menetluskuluna riigituludesse 73,44 eurot kaitsetasu advokaat Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must Võru Osakond kasuks 73,44 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu E.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, E.D-le, kaitsjale ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.05.2013 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristust 9 kuud vangistust. KrMS õ 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetu karistusele 16.06.2011 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 5 alusel asendati 1194 üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 04.07.2014 kohtumäärusega pöörati mõistetud ärakandmata karistust täitmisele ning ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 23 päeva vangistust. Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega ei toeta. Kohtuistung E.D taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et Kaja Kiilo käis vanglas temaga kohtumas ja kinnipeetav ütles, et tal on kokkulepe oma kaitsjaga olemas. Kinnipeetav avaldas, et ta on saanud oma vigadest aru. Kui ta esimest korda vanglasse sattus, siis see ei õpetanud talle midagi, kuid nüüd on ta kõigest aru saanud ja hakkab kõiki

nõudeid järgima. Kinnipeetav avaldas, et ta alustas ÜKT tegemist, kuid siis läks ta palgalisele tööle ja ÜKT tegemine ei tulnud enam välja, siis pööratigi karistus täitmisele. Kinnipeetav hakkab vabaduses elama perega: ema, isa, venna ja õega. Kinnipeetav kavatseb ka tööle asuda, ta arvab, et hea töökoht aitab tal muutuda. Ta saab tööd metallitöötlejana. Kinnipeetav avaldas, et kui ta sattus kuritegelikule teele, siis ta oli alaealine ja halvas seltskonnas. Ta ei suhtle enam oma vana seltskonnaga. Prokurör Ain Tali nõustus kinnipeetava vabastamisega. Kuivõrd kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod olid teise astme kuriteod, ta pani need toime alaealisena ja viimase kohtuotsusega mõistetus karistusajast on pool täitnud, siis on materiaalõiguslikud tingimused isiku KarS § 761 lg 2 alusel vabastamiseks olemas. Kaitsja Andrei Matvejev selgitas kohtuistungil, et kinnipeetaval on võimalus asuda tööle samasse firmasse, kus töötab kinnipeetava isa. Tööandja arvab, et kinnipeetava on hea töötaja ja ootab teda tööle tema vabanemisel. Mis puudutab vangla iseloomustust, siis praktiliselt kõikide faktorite järgi puudub ohtlikkuse faktor, väljaarvatud tema suhtlusring. Vanglas viibides on kinnipeetav muutnud oma elustiili ja teeb kõik endast sõltuva, et vältida uuesti vanglasse sattumist. Tal on olemas pere, kes on valmis tema eest hoolitsema. Tema vanust arvestades ja tema kahetsust, arvas kaitsja, et enne tähtaegne vabastamine on põhjendatud ja aitab tal vabaduses kiiremini ühiskonnas sotsialiseeruda. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on suuteline oma eesmärgi vabaduses saavutama. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materjaliga, leiab, et E.D tuleb KarS § 76 lg 2 alusel vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod oli teise astme kuriteod, ta oli kuritegude toimepanemise hetkel alaealine ning ta on ära kandnud poole mõistetud

lg 2 alusel täidetud karistusajast. Seega on tingimused E.D vabastamiseks KarS § 76 ja kinnipeetav tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabaduses olemas töökoht ning kindel elukoht. Tal on olemas vanemad, kes on nõus teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Kohus siiski rõhutab, et E.D-l tuleb vabaduses hoiduda talle negatiivset mõju avaldavast tutvusringkonnast, tal tuleb läbida kriminaalhooldaja poolt

pakutavad sotsiaalprogrammid ja tal tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest, et seeläbi muuta oma käitumist õiguskuulekaks. Kohus märgib täiendavalt, et kuivõrd kinnipeetav avaldas soovi riigi õigusabi korras kaitsja saamiseks (avaldus toimikus lk 13) ning riigi õigusabi korras kaitsjaks määratud Kaja Kiilo jõudis ka esimesed toimingud teostada, teadmata, et kinnipeetaval on kaitsja kokkuleppel, siis on põhjendatud asjas teostatud toimingute ulatuses Kaja Kiilo taotlus tasu saamiseks rahuldada ja tasu kinnipeetavalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et E.D kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.