A.P hagi C.V ja C.J vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C.V ja C.J apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
81 500,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): A.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Reet Rattur Kostja I (apellant): C.V (isikukood XXX) Kostja II (apellant): C.J (isikukood XXX) Kostjate Mällas
Menetluse liik
lepinguline esindaja
vandeadvokaat Tanel
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2023 otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 9921 eurot ja sellelt viivise. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta maakohtus kantud kostjate menetluskuludest 38% hageja kanda ja 62% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 20.11.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus lõpetas hageja hagist osalise loobumise tõttu menetluse hageja põhinõude 44 083,73 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1567,75 euro ulatuses.
3.1.Võtta vastu A.P hagist loobumine 44 083,73 euro suurusest põhinõudest ja 1567,75 euro suurusest viivise nõudest ning lõpetada selles osas menetlus.
2-21-6541
3.2.Hagi rahuldada.
3.3.Mõista C.V-lt ja C.J-ilt solidaarselt A.P kasuks välja 73 046,04 eurot, millest 70 454,02 eurot on kahju hüvitis ja 2592,02 eurot seisuga 25.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivis.
3.4.Mõista C.V-lt ja C.J-ilt solidaarselt A.P kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 26.04.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 70 454,02 eurolt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.5.Kohustada C.V-d ja C.J-i tasuma kohtuotsusega väljamõistetud summad A.P arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
3.6.Jätta maakohtus kantud hageja menetluskuludest 62% solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskuludest 38% hageja kanda.
3.7.Jätta ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest 90% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 10% hageja kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.P esitas 26.04.2021 Harju Maakohtule hagi C.V ja C.J vastu. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise 112 970 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 112 970 eurolt kindla summana 4159,77 eurot avalduse esitamise seisuga ning alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuse summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja loobus oma nõudest 44 083,73 euro ulatuses. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitis 70 454,02 eurot ja viivis 2 592,02 eurot ajavahemiku 09.11.2020 – 25.04.2021 eest ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates avalduse esitamisest 26.04.2021 kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
2.Hageja ja kostjad on Saue vallas, Hüüru külas, Vatsla tee 5 asuva kinnistu kaasomanikud. Kaasomandisse kuuluval kinnistul asub elamu, mida kaasomanikud kasutavad vastavalt
2-21-6541 omavahelisele kokkuleppele ning väljakujunenud kasutuskorrale. Hageja kasutab elamu korterit nr 1 ja kostjad kasutavad korterit nr 2.
3.16.01.2019 toimus elamus tulekahju. Tulekahju sai alguse kostjate kasutuses olevast korterist ehk sinna paigaldatud katlast ning selle korstnast. Katel oli paigaldatud korterisse hageja teadmata ja kaasomanike kokkuleppeta. Katel ei olnud kaasomanike ühisomandis ning seda kasutasid vaid kostjad. Katlale oli ligipääs ainult kostjatel. Hageja katelt ei kasutanud ning sellega tema kasutuses olnud kaasomandiosa ei köetud. Puuduvad tõendid, et tulekahju oleks saanud alguse mujalt kui kostjate korteri katlamajast.
4.Tulekahju tagajärjel muutus hageja korter kasutuskõlbmatuks. Kaasomandi osa taastamismaksumus on 101 770 eurot. Samuti hävis tulekahjus hageja isiklik vara väärtusega 11 200 eurot.
5.Tulekahju tagajärjel kahjustusid hageja korteri kõik esimese korruse põrandad, seinad ja laed. Kogu korter oli üle ujutatud kustutusveega, millest tekkisid niiskuskahjud. Põlengu keskmeks oli hageja korteris teisel korrusel olev magamistuba, lastetuba ja koridor, kus on tule- ja veekahjustused kõige suuremad. Tuli levis kostjate korterist läbi teise korruse puitvaheseina hageja korterisse, kus need teise korruse toad asusid, ja mööda koridori esimesele korrusele. Teise korruse magamistoas on kustutusveest kahjustunud seinad, põlenud on seinad ja lagi. Lastetoas on põlenud ja kustutusveest kahjustunud seinad, põrand ja lagi. Trepi pealispind on üleni kahjustunud kustutusveest. Põlenud on trepihalli sise- ja välissein ning lagi. Katusekorruse välisseinad on kahjustunud põlemisest ja kustutusveest vähemalt 98 m2 ulatuses. Kustutusvesi sattus korteri üle ujutamisel seina sisse, mis niiskus ja läks hallitama. Põlemisest tekkisid seinte sisse augud. Teise korruse (vahelae) põrandad on kahjustunud põlemisest ja kustutusveest vähemalt 79 m2 ulatuses. Kaks katuseakent ja kaks puidust ust said põlemiskahjustusi, kui tuli levis teise korruse puitvaheseina kaudu korterist nr 2 korterisse nr 1. Aknad ja uksed on peaaegu hävinud. Esimese korruse köögis, elutoas, duširuumis ja koridoris said kustutusveest kahjustada põrandad, seinad ja vahelaed. Kustutusvesi kahjustas eluruumide konstruktsioone ning elektri- ja ventilatsioonisüsteemi. Tulekahju tagajärjel kahjustus hageja kodune vara – mööbel, valgustid, kodutehnika ja riided.
6.Hageja loobus oma nõudest 44 083,73 euro ulatuses pärast ekspertiisi läbi viimist, sest tõendamist leidnud kahjude summa on väiksem, kui hageja hagi esitades remondipakkumiste põhjal arvas. Hageja loobus ka 50% ulatuses viivise nõudest.
7.Kostjad on rikkunud tuleohutuse seaduse (TuOS) § 8 lg-t 1 ja kaasomanikena tuleohutuse tagamise kohustust, samuti kohustust vallata asja ja muuta seda kaasomanike kokkuleppel (asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 ja § 74 lg 1). Isegi kui kostjatel oleks olemas katla ehitusluba, ei olnud neil kaasomanike nõusolekut AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 mõttes. Kostjad rikkusid AÕS § 72 lg 5 teises lauses sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kuna kostjad vastutavad kahju eest samal alusel, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
9.Tulekahju toimumise hetkel oli hageja korteris kasutuses kaks küttekeha. Esimesel korrusel asus ahi/kamin ja teisel korrusel omavoliliselt paigaldatud bullerjan-ahi. Kostjatel puudus
2-21-6541 enne tulekahju toimumist teadmine, et hageja korteris oli kasutuses bullerjan-ahi. Kokkulepe selle paigaldamise kohta puudub. Hageja paigaldatud küttekeha ei vasta TuOS § 8 lg-te 1 ja 3 nõuetele.
10.Hageja esitatud PP kommentaar ei ole ekspertiisiakt. PP viis läbi auditi 2019. a veebruaris, et selgitada välja korteri nr 2 tulekahjujärgne taastamismaksumus. Tegu ei olnud tulekahjuekspertiisiga, vaid selle eesmärk oli välja selgitada korteri taastamismaksumus. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna selgust selle kohta, kuidas on PP jõudnud järeldusele, et tulekahju sai alguse just kostjate korteri reaalosalt. Hageja esitatud AJ õiendile ei ole lisatud mingeid alusmaterjale, mille alusel võiks ja saaks kontrollida, kust tulekahju alguse sai. TT ja KM kirjeldused ei tõenda kindlalt tulekahju alguskohta. Pelgalt fotode ja e-kirjade pinnalt ei ole kostjate hinnangul võimalik tuvastada, kust konkreetselt tulekahju alguse sai.
11.Tulekahju toimumise hetke ja 17.10.2020 tehtud hinnapakkumise vahe on ligemale 1 aasta ja 9 kuud. Seega ei ole üheselt võimalik tuvastada, kas kõik hinnapakkumises toodud tööd on tingitud tulekahjust. Nähtuvalt esitatud hinnapakkumisest hõlmab see muu hulgas esimese korruse põrandate ümberehitamist. Samas ei ole selge, kas nimetatud põrandate ümberehitus on vajalik seetõttu, et põrandad hävisid tules, või soovib hageja parendada oma elamist. Samuti moodustab ühe märkimisväärse kuluartikli hinnapakkumises projekti üldkulu summas 23 170,70 eurot. Selgusetu on, millise kuluga on tegemist. Hageja koduse vara nõudele vaidlesid kostjad samuti vastu. Kostjate hinnangul ei ole võimalik fotode pinnalt tuvastada, kui suur on esemete väärtus. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus lõpetas hageja hagist osalise loobumise tõttu menetluse hageja põhinõude 44 083,73 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1567,75 euro osas. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 73 046,04 eurot, millest 70 454,02 eurot on kahju hüvitis ja 2592,02 eurot seisuga 25.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti mõistis maakohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutuva viivise alates 26.04.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 70 454,02 eurolt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda, määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 9921 eurot ning sellelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja, kostjate ning C. V ning C.J kaasomandisse kuulub Saue vallas Hüüru külas Vatsla tee 5 kinnistu; kaasomanikud kasutavad kinnistut vastavalt omavahelisele kokkuleppele, mille järgi kasutab hageja korterit nr 1 ja kostjad korterit nr 2; 16.01.2019 toimus kinnistul tulekahju, mille käigus sai hageja korter kahjustada.
14.Hageja esitas kohtule tõendid, milliste hindamisel kogumis on võimalik järeldada, et tulekahju sai alguse kostjate korteri reaalosa piirides asuvast küttekatlast. Päästeameti vastuse kohaselt sai tulekahju tõenäoliselt alguse katlakorstnast, mis asus põlevmaterjalile lubatust lähemal. Korstna ümbrus hävines sellisel määral, et sündmuskoha vaatluse põhjal ei tuvastatud põlevmaterjalide täpset paiknemist enne tulekahju ja kaugust küttesüsteemi osadest. Päästeameti töötaja AJ hinnangul sai tulekahju tõenäoliselt alguse tahkeküttesüsteemi korstna juurest teise korruse lae ja pööningu piirkonnas. Antud korsten oli ühendatud katlaruumis asuva katlaga. Plaanil ja fotol on tähistatud tulekahju alguskohana kostjate korteri
2-21-6541 katlaruum. Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et kostjate korteri küttekatla ruum on põlenud. Korstna ümber on täielikult põlenud hoone katus. Päästeameti tehtud fotodelt nähtub samuti kostjate korteri põlenud katlaruum ja põlenud katus. Hageja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi PP koostatud kommentaari tulekahju alguskoha kohta. PP märkis, et tulekahju sai alguse korterelamu otsaseinas esimesel korrusel asuvast katlamajast ja levis teisele korrusele. Tulekahju algust kostjate korteri reaalosade piiridest kinnitavad ka naabrite e-kirjad.
15.Kostjad on küll väitnud, et ka hageja korteris oli küttekeha, millest võis tulekahju alguse saada, kuid seda väidet ei ole kostjad tõendanud. Ainuüksi bullerjan-ahjust tehtud fotost ei saa kohus järeldada, et tulekahju sai alguse hoopis hageja korteris asuvast küttekehast. Kostja II vande all antud ütlused ei lükka ümber hageja tõendeid. Tulekahju alguskoht ei pruugi olla otseses sõltuvuses tule edasise liikumise suunaga. Kui katlamaja ümbruses olid seinad kivist, võis tuli esmalt liikuda üles ja seejärel laieneda mööda katust. Ainuüksi kostjate viited sellele, et ka hageja korteris asus küttekeha, mida võidi tulekahju tekkimise päeval kütta, ei võimalda kohtul järeldada, et tulekahju ei saanud alguse kostjate korteri reaalosa piiridest.
16.Kostjad ei ole tõendanud, et nende korteri küttekatel oli rajatud seaduslikult ning kõiki tuleohutuse nõudeid arvestades. Kostjad ei saanud tõendamiskoormusest vabaneda üksnes põhistamata väitega, et kogu küttekatla rajamist puudutav dokumentatsioon hävis tulekahjus. Küttekatla rajamist puudutavat dokumentatsiooni ei olnud esitatud ka ehitisregistrile.
17.Kostjad on rikkunud kohustust hoiduda hagejale kahju tekitamisest ning kostjate rikkumine ei olnud vabandatav. Kostjate rikkumise tulemusena tekkis hagejale kahju, mis oli hõlmatud rikutud kohutuse kaitse-eesmärgiga ja mis oli põhjuslikus seoses kostjate rikkumisega.
18.Riiklikult tunnustatud ekspert HK koostas ekspertarvamuse hageja korteri kahjustuste ja korteri taastamiseks vajalike kulude hindamiseks. Ekspertarvamusega on tõendatud hagejale tekkinud kahju suurus 70 454,02 eurot.
19.Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt kahju hüvitisena välja mõista 70 454,02 eurot. Kostjate solidaarne vastutus tuleneb VÕS § 137 lg-st 1 ning asjaolust, et mõlemad kostjad kuuluvad elamu kaasomanike hulka ning kasutavad koos elamu korterit, mille reaalosa piiridest tulekahju alguse sai.
20.Hageja esindaja saatis kostjatele 27.10.2020 nõude ja palus hiljemalt 08.11.2020 hüvitada 112 970 eurot. Kostjad sellega ei nõustunud ja hageja esindaja esitas korduva nõude 13.01.2021. Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja nõudekirja arvestades välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 2592,02 eurot ajavahemiku 09.11.2020 – 25.04.2021 eest. Apellatsioonkaebus
21.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
22.Kostjad ei nõustu ning vaidlustavad maakohtu otsuse põhjendused osas, milles kohus leidis, et tõendatud on asjaolu, et Saue vallas Hüüru külas Vatsla tee 5 asuval kinnistul
2-21-6541 16.01.2019 toimunud tulekahju sai alguse kostjate korterisse paigaldatud küttekatlast. Samuti ei ole kohus menetluskulude jaotamisel võtnud arvesse, et hageja loobus osaliselt nõudest.
23.06.04.2022 toimunud eelistungil selgitas kohus hagejale veelkord, et hagejal tuleb tõendada neid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hagi rahuldada. Seega ei olnud hageja esitanud 06.04.2022 seisuga piisavaid tõendeid. Enamus tõendeid (v.a PP käsikirjalised märkmed ja osad fotod), olid esitatud hageja poolt juba enne 06.04.2022 istungit. Seega kohus oli neile juba varasemalt hinnangu andnud ning kohus pidas esitatud tõendeid hagi rahuldamiseks ebapiisavateks.
23.1.Päästeameti 17.08.2020 vastuse ja Päästeameti töötaja AJ hinnangul (16.09.2022 e-kiri) sai tulekahju tõenäoliselt alguse tahkeküttesüsteemi korstna juurest teise korruse lae ja pööningu piirkonnas. Seega ei õnnestunud Päästeametil tegelikkuses tuvastada tulekahju alguse asukohta ning tegemist on paljasõnalise väitega.
23.2.PPi poolt esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna selgust selles, kuidas on PP jõudnud järeldusele, et tulekahju sai alguse just kostjate korteri reaalosast. Paikvaatlusena esitletavas dokumendis ei ole tehtud ühtegi järeldust, mille pinnalt oleks võimalik kontrollida 24.09.2020 antud arvamuse põhjendatust. Kostjad ei kahtle selles, et PP on haritud ja omal alal tunnustatud asjatundja, kuid pelgalt tema subjektiivne kommentaar ei asenda vajalike eriteadmiste rakendamist tulekahju alguskoha tuvastamiseks.
23.3.TT ja KM e-kirjad esitati kohtule koos hagiavaldusega, mistõttu on kohus andnud nendele kirjadele eelhinnangu ning leidnud varasemalt, et esitatud e-kirjadega ei ole võimalik tõendada tulekahju tekkimise alguskohta. Kohus on otsuses üllatuslikult oma seisukohta muutnud, kui leidis, et ka nimetatud isikute e-kirjad tõendavad, et tulekahju sai alguse kostjate kasutuses olevast korterist. Tulekahju alguskohta oleks võimalik isikute kirjalike ütlustega tõendada siis, kui isik ise oleks viibinud sündmuskohal. Ilmselgelt antud juhul see nii ei ole olnud ning isikud on avaldanud ainult oma subjektiivseid hinnanguid, mis ei oma tõendi väärtust.
23.4.Kohtule on esitatud tõenditena ka hulgaliselt fotosid ning kohus on leidnud, et ka need fotod tõendavad, et tulekahju sai alguse kostjate kasutuses olevatest ruumidest. Fotodel on näha põlengus kahjustada saanud kohad, kuid kuidas on fotode pinnalt jõutud järeldusele, et tulekahju sai alguse just kostjatega seotud korteriomandist, ei ole võimalik mõista.
24.Kostjate hinnangul ei piisa käesoleval juhul kogutud tõenditest, et oleks võimalik teha järeldust, kust tulekahju alguse sai. Selleks oleks kostjate hinnangul olnud vaja teostada tulekahjuekspertiis.
25.Kostja II andis ütluseid selle kohta, et tulekahju kese ei olnud katlamajas, vaid keset maja, sest katus sai kahjustada maja keskelt. Kostja II selgitusi arvestades võis seega tulekahju saada alguse korstnajalast, mis asus hageja eriomandis olevas elamu osas. Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostjate kanda.
selle rahuldamata
ja
2-21-6541
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 9921 eurot ja sellelt viivise. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta maakohtus kantud kostjate menetluskuludest 38% hageja kanda ja 62% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
28.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise 44 083,73 euro suuruse põhinõude ja sissenõutavaks muutunud 1567,75 euro suuruse viivise saamise nõuetest ning lõpetas selles osas menetluse. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel eelnimetatud osas edasi kaebamata jõustunud.
29.Pooled ei vaidle, et kinnistu aadressil Saue vald, Hüüru küla, Vatsla tee 5 on hageja, kostjate ning C. V ja C.J kaasomandis ning kaasomanikud kasutavad kinnistut vastavalt omavahelisele kokkuleppele, mille järgi kasutab hageja korterit nr 1 ja kostjad korterit nr 2. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel õigesti AÕS § 72 lg-t 5, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samas ei märkinud maakohus, millisel õiguslikul alusel saab hageja nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsust.
29.1.Kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse järgi nõuda eelkõige kahel alusel: VÕS § 115 lg 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse rikkumisele tuginedes või kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes VÕS § 1043 jj alusel. Arvestades kaasomanikevahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub Riigikohtu arvates kaasomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 15.06.2011, 32-1-15-11, p 19). Samuti on Riigikohus selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p-d 13-17).
29.2.Seega saab hageja nõuda kostjatelt kui teistelt kaasomanikelt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel juhul, kui kostjad on AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kohustust rikkunud, rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
2-21-6541
30.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigust õigesti kohaldades ja menetlusnorme rikkumata leidnud, et kostjad on AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kohustust rikkunud. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostjate faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamise osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Kostjate väitel selgitas maakohus 06.04.2022 toimunud eelistungil hagejale veelkord, et hagejal tuleb tõendada neid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hagi rahuldada. Kuna hageja pärast seda mingeid olulisi tõendeid ei esitanud, saab kostjate arvates sellest järeldada, et maakohus pidas hageja tõendeid ebapiisavateks. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu selgitustest ja küsimustest seoses hageja poolt esitatud tõenditega saaks teha järeldusi asja lahendamise kohta. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4). Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1) (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Seega võib maakohus eelmenetluses küll juhtida poole tähelepanu vajadusele esitada veel tõendeid, kuid sellest ei saa teha järeldust, kuidas maakohus asja lõpuks lahendab. Kohus hindab alles otsuse tegemisel tõendeid ja võib tõendite kogumit arvestades siiski asuda seisukohale, et asjaolu on tõendamist leidnud.
32.Maakohus hindas kogumis Päästeameti 17.08.2020 vastust, Päästeameti töötaja AJ 16.09.2022 e-kirja, PPi arvamust, TT ja KM e-kirju ning sündmuskohast tehtud fotosid. Ringkonnakohus nõustub, et nimetatud tõendid kogumis annavad alust järelduseks, et 16.01.2019 toimunud tulekahju sai alguse kostjate kasutuses olevas korteris asuvas katlaruumis paiknevast küttekatlast ja sellega ühendatud korstnast. Olgugi, et PP 24.09.2020 arvamuses pole esile toodud, mille alusel PP jõudis järeldusele, et tulekahju sai alguse esimesel korrusel asuvast katlaruumist, on tegemist vastava ala asjatundjaga (kelle pädevuses ka kostjad ei kahtle) ja tema arvamust kinnitavad ka teised tõendid. Sündmuskohal käinud Päästeameti töötaja AJ on Päästeameti nimel vastanud, et tõenäoliselt sai tulekahju alguse katlakorstnast, mis asus põlevmaterjalile lubatust lähemal (I kd tl 109). Oma 16.09.2022 ekirjas kinnitas AJ veel kord seda seisukohta ja lisas plaani, millel märkis tulekahju alguse koha ära (katlaruumi) (I kd tl 180-181). Lisaks on Vatsla tee 5 kinnistu naabrid TT ja KM saatnud e-kirja teel enda poolt 16.01.2019 nähtu kohta selgituse. Mõlemad kinnitavad, et tuleleegid olid selles kohas, kus oli kostjate kasutuses olev maja pool (I kd tl 12-13). Kostja II ütlused selle kohta, et tulekahju kese ei olnud katlamajas, vaid keset maja, sest katus sai kahjustada maja keskelt, ei lükka eelnevalt nimetatud tõenditest tulenevat järeldust ümber. Kostja II ütluste kohaselt põles juba maja katus, kui kostja II kohale jõudis. Kostja II järeldas, et tulekahju kese ei olnud katlamajas, vaid keset maja, sellest, et maja keskosas oli kõige suurem põleng (II kd tl 78-80). Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et tulekahju sai alguse maja keskosast, mitte maja ääres asuvast katlamajast. Tegemist on kostja II arvamusega sellest, mida ta nägi siis, kui tulekahju oli juba kestnud. Kostja II ütlustest ei nähtu, et ta oleks tulekahju algust pealt näinud.
33.Maakohus leidis seega õigesti, et kostjad on rikkunud kohustust hoiduda teise kaasomaniku õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5). Kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav ja tegemist oleks olnud vääramatu jõuga
2-21-6541 (VÕS § 103 lg 2). Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et küttekatel oli paigaldatud nõuetekohaselt. Küttesüsteemi kohta ei ole Päästeametile esitatud dokumentatsiooni (I kd tl 109), samuti ei ole seda kantud ehitisregistrisse.
34.Kahju suuruse tuvastamise osas ei ole kostjad apellatsioonkaebuses maakohtu otsusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kahju suuruse tuvastamisel menetlusnorme rikkunud. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 70 454,02 eurot ja sellelt viivise.
35.Kuigi maakohus on hagi õigesti rahuldanud, tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue menetluskulude jaotuse, kuid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine jääb TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu määrata. Kolleegium nõustub kostjate etteheitega, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige menetluskulude jaotuse. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel. Praegusel juhul ei olnud tegemist hagi täieliku rahuldamisega, vaid hageja loobus osaliselt nõudest. Sellist olukorda reguleerib TsMS § 168 lg 4. Nõudest loobumise põhjusest sõltub, kas loobutud ulatuses jäävad menetluskulud kostja või hageja kanda. Riigikohus on selgitanud, et haginõudest osalist loobumist või hagi tagasivõtmist tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaselt (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 66). Hageja viidatud TsMS § 163 lg 2 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna tegemist ei ole hagi osalise rahuldamisega.
35.1.Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kahju hüvitamist 112 970 eurot ja viivist 4159 eurot. Pärast ekspertarvamuse esitamist loobus hageja hagist 44 083,73 euro suuruse kahjuhüvitise ja 1567,75 euro suuruse viivise osas. Seega esineb TsMS § 168 lg-s 4 esimeses alternatiivis sätestatud alus, mille kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud.
35.2.Hagi rahuldatud osas (s.o 62% ulatuses) tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda ning hagist loobutud ulatuses (s.o 38%) tuleb kostjate menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
35.3.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas.
36.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Arvestades väidete mahtu, hindab kolleegium menetluskulude jaotuse vaidlustamise ulatuseks 10% kogu menetlusest. Põhiasja vaidlustamisega seotud ulatus on kolleegiumi hinnangul 90%. Eelnevast tulenevalt jätab kolleegium ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest 90% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 10% hageja kanda.
37.Maakohus ei ole kostjate menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust hinnanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (RKTKo 28.11.2017, 2-13-37940, p 14.2). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
2-21-6541
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.