Võlaõigus › Seltsingulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

nõuete tagamiseks pandib laenusaaja/pantija pandipidajale temale kuuluva Tallinnas YYY elamus asuva ühetoalise korteri nr xx koos vastava muu osaga elamust, mis on eluruumide pinnaga 29,8 m2 ja mis on 298/26256 mõttelist osa viie korruseliselt saja korteriga elamust, milline on ehitusaluse pinnaga 730 m2, netopinnaga 3397,4 m2, kasuliku pinnaga 3397,4 m2, eluruumide pinnaga 2625,6 m2. Kui hagejal puudunuks usk pere ühisesse ettevõtmisse, ei oleks ta sel kujul allkirjastanud 12.07.2000 notariaalset „Laenu ja pandilepingut” mis sisaldas ka punkti nr 4.3. Lepingu p 4.3 kohaselt käesoleva lepingu kehtivuse ajaks jääb pandi ese pantija valdusesse ja kasutusse, kusjuures pantija on kohustatud pandi eseme säilitama ja korras hoidma. Samuti ei oleks hageja kostja isalt laenu võtnud. Hageja ei kahelnud, sest pere ühise ettevõtte esimene klient oli juba teada –selleks oli kostja isa ettevõte, oli teada, et Y isa ettevõttele hakatakse osutama alltöövõtuteenuseid. Nii võttis hageja suure riski ja sai kinnisvara tagatisega laenu ettevõttele aluskapitaliks. Hageja ja kostja eesmärk oli pere elutingimuste parendamine. Saadud laenust läks 10 000 EEKi YYY, Tallinn renoveerimisele eesmärgiga seejärel korter välja üürida. Ülejäänud summa läks ettevõtte arendamiseks. Vahetult enne laenusumma 117 000 EEK saamist sõlmisid hageja ja kostja Seltsingulepingu: selge oli äriplaan ning laenu saamine Qlt. Seltsingulepingu eesmärgiks oli pere ja poolte elutingimuste parendamine. Esimene osa laenusumma kasutamisest kuulus YYY, Tallinn renoveerimisele (ca 10%) eesmärgiga see välja üürida ning ülejäänud summa ettevõtte omandamisele ja arendamisele. YYY renoveeriti ja üüriti peale seda välja, üüritulust maksti Qle tagasi laenumaksed. Edasine üürisumma plaaniti investeerida ettevõtte arendamisse. Hageja, kostja ja hageja tütar elasid ühise perena Y vanemate kodus XXX ja suvekodus ZZZ. Maja oli suur, seal pakuti ka kodumajutust mida Y isa Q surma järel jätkab Y ema C. xxx elades aitas X kostja vanemaid kodumajutusega ning aitab Y ema tänaseni. 2000 omandas Y OÜ FFF RK xxxxxx, registriaadressiga: PPP. Ettevõte tegeles ehitustöödega ning esimese kliendina teostati ehitustöid alltöövõtuna Y isa ettevõttele. Väga tihti käis X isa abiks ZZZ ja PPP hoonete ehitamisel ja aitas tütart haljastustöödel. OÜ FFF majanduslik olukord tõusis kiiresti, ettevõttelt telliti töid ja teostati mitmele ettevõttele. Mõned OÜ FFF töötajad ööbisid ka Y vanemate majas ning X töögraafik võimaldas tal töölisi transportida ning neid toitlustada, andes sellega oma panuse ettevõtte arengusse ja lisakulusid minimeerida. Transporti tuli teostada kaks korda päevas. Toitlustamine oli samuti tähtis, sest tol ajal puudus xxx kauplus ja söögikoht. Toit tuli valmistada ja/või hankida mujalt. X ei panustanud seltsingulepingusse mitte vaid rahaliselt, vaid ka isikliku tööga. Hageja ja kostja otsustasid ühiselt kolida Tallinnast ära maale elama ja just nimelt Y vanemate vahetus lähedusse. Y vanemad elasid ja pakkusid kodumajutust aadressil ZZZ. Kuivõrd ZZZ kõrvalkrunt ZZZa suurusega 1965 m2 oli müügis, otsustati ühiselt krunt ära osta ja sinna maja ehitada. 2006 septembris omandas Y kinnistu ZZZa, kuhu asuti ehitama maja ning hiljem kõrvalhooneid. 2006 septembris osteti ka ZZZ kõrval asuv kinnistu aadressil PPP, kuhu hakati samuti hooneid ehitama. Pooltel sündis xxx esimene ühine laps – H, peale seda jäi kogu pere püsivalt xxx elama. X ei tegelenud töötajate transportimisega mitte vaid OÜ FFF tarvis, vaid ka hiljem omandatud OÜ MMM tarvis, vedas töötajaid ka ZZZ ja PPP hoonete ehitustele, vajadusel vedas ta ehitusmaterjali. OÜ FFF kasvas jõudsalt, uute klientide ja lepingutega saadi uusi mõtteid ja äriplaane. Need teostusid 2006, mil Y omandas OÜ MMM RK xxxxxxxx -PPP. Ettevõte hakkas arendama ja tootma põllutöömasinaid. Ka selle ettevõtte arendamiseks oli tarvis raha. Kuivõrd FFF OÜ majandusnäitajad tõusid jõudalt ja pereelu ning elamistingimused paranesid. Samal ajal müüs X ära oma korteri YYY Tallinn. Korteri müügitulust kandis ta 27.04.2006 Yle summas 200 000 EEKi ettevõtluse arendamiseks. Tol ajal oli see väga suur summa. Ettevõtte tegi ulatuslikke investeeringuid põhivarasse, ehitati juurde toomishoone ja kontor olmeruumidega ning asuti tegelema tootearendustega. Laiendamiseks ehitati veel mitmeid hooneid. Tänaseks on ettevõte MMM OÜ omandanud hulgaliselt kinnisvara ning tegeleb kinnisvara arendamise ning üürimisega. Hagejal ja kostjal sündis xxx teine poeg O. Pere majanduslik seisukord paranes, soetati täiendavalt kinnisvara –2014 mais X nimele xxx asuv MMM kinnistu 6700 m2. Kinnistut ja sellel asuvaid hooneid kasutati OÜ FFF ja OÜ MMM töötajate majutamiseks. X sõidutas töölisi objektidele ja tagasi. Kinnistul asub 1-korruseline saunahoone

ehitusaluse pinnaga 59 m2, 1-korruseline puukuur ehitusaluse pindalaga 50 m2 ja 1-korruseline garaaž ehitusaluse pinnaga 50 m2. Pere reisi tihti, sh Hispaanias. Kuivõrd perel ei olnud probleeme rahaliste vahenditega, osteti pere suvekodu Hispaanias. xxxx kui O sai 2-aastaseks, osteti 3korruseline villa mere vaate ja basseiniga aadressil xxx, Hispaania. Pere puhkas seal vähemalt korra aastas aga tavaliselt tihedamalt. 2015 lõpus/2016 alguses osteti korter Hispaanias, Denia linna, vaatega linnale. Korter asub viimasel korrusel 500 m merest. Korteris on kaks magamistuba, avarat kööki ja elutuba piirav rõdu. Korteri juurde kuulub garaaž ja parkimiskoht. X leidis korteri üürnikud ning sõlmis üürilepinguid. X tegeles üürnike leidmisega nii Eestis eraisiku nimel olevale kinnisvarale kui Eestis ettevõttele kuuluva kinnisvara üürimisega. Pere majanduslik seis oli hea, investeerimise eesmärgil soetati xxx veelgi kinnistuid: a) 2016 oktoobris xxx, xxx, xxx vald, xxx maakonnas suurusega 1484 m2, millel asub 1-korruseline elamu ehitusaluse pinnaga 119,2 m2 ja 1-korruseline abihoone ehitusalase pinnaga 79,6 m2. Selle välja üürimisega tegeles X; b) 2018 veebruaris xxx, xxx, xxx vald, xxx maakonnas suurusega 2335 m2, mis on hoonestamata ja c) juunis 2019 xxx, xxx, xxx vald, xxx maakonnas suurusega 1785 m2, mis on hoonestamata. 2018 veebruaris soetati korteriomandid aadressil xxx, Kristiine linnaosa, Tallinn ja xxx, Kristiine linnaosa, Tallinn. 2018 lõpus soetati kaasomand aadressil xxx, Kesklinna linnaosa, Tallinn üldpinnaga 414 m2 koos 8.5 m2 suurusega mitteeluruum (xxx, Kesklinna linnaosa, Tallinn) ja korteriomand üldpinnaga 82,9 m2 Tallinn (xxx, Kesklinna linnaosa, Tallinn). X kolis 2020 mais ajutiselt lastega kodust välja xxx MMM kinnistul asuvasse saunamajja, kuhu seni paigutati ööbima töölisi. Suhted olid viisakad, lapsed ja isa käisid tihedalt läbi, hageja ja kostja vahel peeti läbirääkimisi. Pere käis endiselt reisidel, vaatamata sellele, et elati eraldi. Koos veedeti aega perekondlikel üritustel. Lapsed elasid ema ja isa juures vaheldumisi ja kaaluti tõsiselt kooselu jätkumist. 2021 sügisel teatas Y ootamatult nii hagejale kui lastele, et temal on uus elukaaslane ja ta ei soovi enam hagejaga ühise kooselu jätkumist. Sellega lõppes 2021 ka Seltsinguleping. Poolte ühiseks eesmärgiks aastatel 2000 kuni 2021 oli pere majandusliku seisukorra parendamine eesmärgil suurendada pere sissetulekut. Selleks tegid oma panuse mõlemad pooled. X panustas seltsingusse oma raha ja tööga ning Y oma tööga. Ilma X rahalise panuseta ei oleks Y saanud ettevõtet omandada ja seda arendada, mille arvel kasvasid ja paranesid pere elamistingimused märkimisväärselt. Samuti ei oleks edenenud OÜ MMM, mille arendamisele panustas X rahaliselt kui ka tööga. Ettevõtte majandustegevuse ja tulu kasvades otsustati vara juurde omandada ja seda osaliselt ka välja üürida. Pooled panustasid selleks nii rahaliselt kui ka ühise tööga. 2000 poolte vahel sõlmitud seltsinguleping lõppes 2021. Selle aja jooksul omandati palju vara. Järgnevalt esitab hageja oma nägemuse Seltsingulepingu vara koosseisust selle lõpu seisuga ning kogusumma, mis on reaalsest turusituatsioonist väga palju allahinnatud. a) OÜ FFF, registrikoodiga: xxxxxx, registriaadressiga: PPP. Ettevõte asutatud aastal 2000. Seltsingulepingu lõpu seisuga oli ja hagi esitamise ajal on ettevõtte ainuomanik ja juhatuse liige Y. 2020 Majandusaasta aruandest nähtuvalt on ettevõttel kokku põhivara summas 122 253 €, raha 54 095 €, maksude ettemaksed 39 146 €ja 31.12.2020 seisuga kasumkokku 30 521 €. Ettevõtte põhitegevusalaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Ettevõtte väärtuseks Seltsingulepingu lõpuseisuga185 000. €; b) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga ZZZ, xxx, xxx maakond. Kinnistu suuruseks 1965 m2 ning kinnistul asub Ehitisregistri andmetel 2-korruseline elamu ehitusaluse pinnaga 165,2 m2. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 31.01.2006 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ester Proosa poolt 15.09.2006. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpuseisuga 750 000. €; c) MMM OÜ, registrikoodiga: xxxxxxxx, registriaadressiga: PPP. Seltsingulepingu lõpu seisuga oli ja hagi esitamise ajal on ettevõtte 90% osanikuks ja üheks juhatuse liikmeks Y. Kostja seos MMM OÜ-ga algas aastal 2006, mil ta omandas ettevõtte osaluse ja asus juhatusse. Ettevõte toodab sihtotstarbelisi põllutöömasinaid, mida hinnatakse kõrgelt Skandinaavias ja Euroopas. Ettevõtte tegi ulatuslikke investeeringuid põhivarasse, ehitatud juurde toomishoone ja samuti kontor

olmeruumidega ning asuti tegelema tootearendustega. Ettevõte on omandanud ka hulgaliselt kinnisvara ning tegeleb kinnisvara arendamise ning üürimisega. Seisuga 21.06.2022 oli ettevõtte nimel 11 kinnistut. 2020 Majandusaasta aruande kohaselt oli 2020 aasta puhaskasum 604 941 €. Töötajate arv ettevõttes 20 ning kogu tööjõukulu koos maksudega oli 1 317 336 €. Müügitulu 8 938 886 €, raha kassas ja arvelduskontol kokku 855 886 €. Kinnisvarainvesteeringuid 232 728 €, materiaalset põhivara 3 985 575 € ja immateriaalset põhivara 42 926 €, seega kokku põhivara 6 748 704 €. Seisuga 31.12.2020 oli ettevõtte kasum 5 516 085 €. Ettevõtte väärtuseks Seltsingulepingu lõpuseisuga 7 500 000 €; d) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga PPP. Kinnistu suuruseks 2003 m2 ning kinnistul asub Ehitusregistri andmetel nii 2-korruseline elamu ehitusaluse pinnaga 38 m2 kui ka 1-korruseline abihoone ehitusaluse pinnaga 144 m2. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 04.09.2006 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ester Proosa poolt 15.09.2006. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 850 000 €; e) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga MMM, xxx küla, xxx vald, xxx maakond. Kinnistu suuruseks 6700 m2 ning kinnistul asub Ehitisregistri andmetel 1korruseline saun ehitusaluse pinnaga 59 m2, 1-korruseline puukuur ehitusaluse pindalaga 50 m2 ja 1korruseline garaaž ehitusaluse pinnaga 50 m2. X kanti kinnistusraamatusse omanikuna 26.05.2014 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ilona Kirm poolt 28.05.2014. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 550 000.€; f) Kinnistu 3-korruselise villaga mere vaate ja basseiniga xxx, Hispaanias. Kinnistu asub paarkümmend km merest. Soetatud aastal xxxx, mil poolte ühine laps O sai 2-aastaseks. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpuseisuga 1 200 000€; g) 2-magamistoaga, suure rõduga ühendades köögi ja elutoa välisuksi, garaaži ja parkimiskohaga korteriomand Denia linnas, Hispaanias. Asub 500 m merest ning asub kortermaja viimasel korrusel. Soetatud 2015 lõpus/2016 alguses. Korteriomandi väärtuseks Seltsingulepingu lõpuseisuga 300 000 €; h) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx, xxx vald, xxx maakond. Kinnistu suuruseks 1484 m2 ning kinnistul asub Ehitisregistri andmetel 1-korruseline elamu ehitusaluse pinnaga 119,2 m2 ja 1-korruseline abihoone ehitusalase pinnaga 79,6 m2. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 07.10.2016 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ester Proosa poolt 12.10.2016.Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 450 000 €; i) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx, xxx vald, xxx maakond. Kinnistu suuruseks 2335 m2 ning Ehitisregistri andmetel kinnistul hooneid ei ole. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 05.02.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Anneli Luur poolt 06.02.2018. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 150 000 €; j) Korteriomand katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Korteriomandi üldpinnaks 58,7 m2. Korteriomandil puuduvad hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 08.02.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Elle Lumiste poolt 15.02.2018. Korteriomandi väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 320 000 €; k) Korteriomand katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Korteriomandi üldpinnaks 55,9 m2. Korteriomandil puuduvad hüpoteegid. Korteriomandil puuduvad hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 08.02.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Elle Lumiste poolt 15.02.2018. Korteriomandi väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 310 000 €; l) Korteriomand/kaasomand katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xx linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Korteriomandi/kaasomandi üldpinnaks 414 m2. Korteriomandil/kaasomandil puuduvad Y suhtes hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 10.12.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ülle Juhanson poolt 15.12.2018. Reaalosa mitteeluruumist katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx linnaosa,

Tallinn, Harju maakond. Mitteeluruumi reaalosa üldpinnaks on 8,5 m2. Mitteeluruumi reaalosal puuduvad hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 10.12.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ülle Juhanson poolt 15.12.2018. Korteriomand katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Korteriomandi üldpinnaks 82,9 m2. Korteriomandil puuduvad hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 10.12.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ülle Juhanson poolt 15.12.2018. Yle kuuluvate kinnisvarade väärtuseks aadressil xxx Seltsingulepingu lõpu seisuga on 350000 €; m) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx, xxx vald, Lääne-Viru maakond. Kinnistu suuruseks 1785 m2 ning Ehitisregistri andmetel kinnistul hooneid ei ole. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 12.06.2019 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Mare Tomingas poolt 20.06.2019. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 150000 €; n) Seltsingulepingust tuleneva kinnisvara üüritulud ning puhaskasum ja sõiduautod. Seega hageja ja kostja vahel sõlmitud Seltsingulepingu vara jääkmaksumus selle lõpetamise seisuga on vähemalt 10 000 000 €, millest pool kuulub hagejale ja pool kostjale. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista 1 800 000 eurot ja viivis seadusjärgses määras.

osapooled. Esmalt hageja oma panusega saada kostjale laenu et selle eest hakkab tegutsema kostja loodud ettevõte - soetada vajalikke töövahendeid ning seejärel tööde teostamine ja tellimuste täitmine. Tööde teostamise ajal panustas hageja tööliste transportimisele ja toitlustamisele, millega hoiti kokku lisakulusid. Hageja ei omanud soovi olla kostja ettevõtete osanik, aktsionär vms. Ühise perena elades ja tegutsedes piisas hagejale, et ettevõtted kuuluvad kostjale ja sellest paraneb pere majanduslik seisund. Hageja ei kahelnud kostja aususes või et kostja eesmärk on hagejat lihtsalt ära kasutada. Ühist elu alustades ei mõtle reeglina keegi, mis saab kui lahku minnakse, vaid enamasti usaldatakse ja toetatakse teineteist ja panustades ühiselt kooselusse. Ei ole võimalik luua ühist elu, kui üks pool soovib ainuisikuliselt mingeid asju omada nagu kostja väidab, et kõik mis on saavutatud on saavutanud kostja ainuisikuliselt, hageja kaasabita ning et hageja panus ühises elus on olematu. Hagejale kuulunud YYY korteri renoveerimine ja seejärel üürile andmine oli kostja idee, et üüritulu eest laen kiiremini tagasi maksta (laen tuli tagasi maksta 3 aasta jooksul) ja et pere ei peaks muust sissetulekust laenu tagasi maksma. Et hageja korter jäi peale kostja vanemate juurde kolimist tühjaks, tekkis kostjal see plaan ja hageja ei olnud sellele vastu. Laenulepingust osa raha eest renoveeriti hageja korter YYY, töölisteks olid seal FFF OÜ töötajad (VB ja Ets, mõlemad tänaseks surnud) ning Pärnust pärit Igor, kes krohvis seinad. Värskelt renoveeritud korteri üüritulu oli suurem kui remontimata korteri puhul, seetõttu investeeriti korteri remonti, et välja üürides sellelt suuremat tulu saada. Vastupidiselt kostja väidetele oli laen kostjaga väga otseselt seotud. Kuivõrd kostja isa ei usaldanud oma poega ning tal oli alus eeldada, et ta ei saa pojalt laenusummat tagasi, andis ta hagejale sihtotstarbelist laenu kostja ja hageja ühiste äriotsuste realiseerimiseks. Laenu andis ta vaid seetõttu, et laenu tagatiseks oli hagejale kuulunud korter YYY. Võetud laenu peamine eesmärk oli ühise tuleviku loomine – sh ettevõtte arendamine ja perekonna elutingimuste parandamine. Kostja väited, et tema ei ole laenu võtmisega kuidagi seotud on täielikult valed. Laenu võtmine oli 100% kostja idee ja soov, sest mujalt ei olnud kostjal võimalik laenu saada. Kostja isa ei olnud juhuslik laenu andja vaid tol hetkel ainuke inimene, kellelt oli võimalik laenu küsida, sest pank kostjale laenu ei andnud, kuna tal puudusid sissetulekud. Kostja isalt laenatud rahast ei loodud Ilusalongi. Ilusalong loodi hiljem hageja enda võetud pangalaenust. Hageja lõpetas KKK õpingud alles 2000 augustis, seega mitu kuud hiljem peale kostja isalt laenu saamist (mis selleks ajaks oli juba laenusumma realiseeritud). Hageja töötas KKK kuni asutas FIE ning asus FIEna xxxna tööle 01.06.2004 – 25.05.2008. Ilusalongi tarvis võttis X laenu Sampo pangast, sest avas xxx tn Tallinnas. Lisaks sai X Töötukassalt 04.05.2010 otsusega ettevõtluse alustamisetoetust toetust 43 000 EEKi ilustuudio avamiseks. Kostja väited nagu oleks hageja kasutanud kostja isalt aastal 2000 saadud laenu aastal 2010 oma ilusalongi tarvis on rumalad ning ei ole tõesed. Kostja isalt laenatud raha 117 000 EEK läks sularahas otse kostjale. Hageja ei ole laenatud raha kunagi enda kätte saanudki. Peale laenulepingu sõlmimist andis Q kostjale muuhulgas ka sõiduauto Mitsubishi Lancer, seetõttu oligi laenusummaks just 117 000 EEK, mille hulka oli arvestatud ka sõiduki maksumus, mille kostja oma isalt laenuga ostis. Alates FFF OÜ asutamisest kuni laenu vormistamiseni kasutas kostja hageja autot, sest kostjal endal puudus sõiduk ja ka rahalised vahendid sõiduki soetamiseks. Kuna ehitusmaterjalid olid auto kandevõimet arvestades ebamõistlikult rasked, jooksis hageja auto mootor kostja käes kokku, hageja jäi ilma autota, käis tööle jala. Esimene kostjale kuuluv sõiduk soetati alles 16.08.2001, milleks oli Citroen Jumper. Hageja tundis Qlt raha laenates teda ainult pool aastat. Muid põhjusi kui pere ühise eesmärgi nimel paremate elutingimuste loomine ja ühise elu alustamine, ei olnud. Hageja oleks saanud laenu ka pangast, kui see oleks olnud tema isiklike vajaduste tarbeks. Kostja küsis laenu oma isalt ja isa oli nõus intressita laenu andma, tingimusel et tagatiseks on hageja korter. Kostja isalt intressita laenu saamine oli perele kasulikum. Raha kasutati kostja nõudel ainult FFF OÜ arendamiseks ja 10 000 € sellest ka hageja korteri renoveerimiseks. Et kostja nimetab FFF OÜ-d ainult tema ettevõtteks, ei muuda see fakti, et FFF OÜ loodi pere ühiste eesmärkide saavutamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks. Kostja nimetab pahatahtlikult kõiki kinnisvarasid, autosid ja muid tema nimel olevaid esemeid ainuisikuliselt saavutatuks ja ainuomanditeks, eirates sellega 20 aasta pikkust hageja tööd ja panust.

Kostja väide, et hageja ja kostja ei ole kunagi sõlminud seltsingulepingut on täielikult vale. Seltsingulepingu sõlmimise eelduseks oli kostja poolt soovitud laenu võtmine pere elutingimuste parandamiseks ning ühise elu loomiseks. Seltsing tekkis, kui hageja laenas kostja isalt raha FFF OÜ tegevusse, andes sellega oma panuse ja aluse seltsingu ning ettevõtte tegevuse alustamiseks. Hageja ei väida, et nad soovisid ühist ettevõtet, kuigi sisuliselt oli tegemist ühise ettevõttega ja kõik sellega kaasnev räägiti omavahel igapäevaselt läbi ning hageja tegeles igapäevaselt ettevõtte asjadega. Tegemist oli seltsingulepinguga ühiselt tegutsemise ühiste eesmärkide nimel. Kostja väited, et tema ei tea laenust midagi on vääritud valed. Antud juhul võeti kostja isalt laenu võtmisega risk, mille tagatiseks andis hageja oma korteri aadressil YYY (mis oli hüpoteegivaba ning X ainuomandis) ning sellest sai alguse väga suur majanduslik tõus ning saavutati ühiselt püstitatud eesmärk pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt ka Riigikohtu 03.12.2014 otsus 3-2-1-109-14 ja Riigikohtu 21.12.2016 otsus 3-2-1-129-16). Hageja ja kostja panustasid nii ettevõtlusesse, ühise majapidamise ning elamistingimuste parendamiseks ning seoses pere majandusliku kasvuga, saavutati võimalused kinnisvara ostmisteks nii Eesti Vabariigis kui ka Hispaanias. Seltsing tekkis, kui asutati FFF OÜ ning hageja selle tarbeks kostja isalt laenu võttis. Hageja ja kostja tegutsesid koos ühiste sissetulekute suurendamise ja elutingimuste parendamise nimel. Selle jaoks loodigi ettevõte ja et ettevõte saaks tegutsema hakata, võeti laenu. Taaskord on kostja kinnitus vale, et kostjale ei olnud teada kas ja kuhu YYY korterist saadud üüritulu investeeriti. Kostja oli väga täpselt teadlik, seda enam et ka korteri üürimise plaan oli kostja oma. Üüritulu suunati laenu tagasimakseteks ja FFF OÜ tegevusse. Ebaõige on kostja arusaamine, et hageja väidetest ei ole järeldatav seltsingulepingu sõlmimine. Fakt on, et FFF OÜ sai esialgsed tööd kostja isa ettevõttelt ning mõlemad - nii hageja kui ka kostja osalesid FFF OÜ tegevuses eesmärgiga saada perele paremaid sissetulekuid ning elamistingimusi. Ühiselt ei arutatud vaid FFF OÜ asju, vaid ka kinnistute omandamist, ehitamist ning MMM OÜ firma asju. Seltsinguleping tekkiski sellest, kui hageja panustas laenu saamisesse, tagas laenu oma varaga, raha suunamisega osaühingusse FFF, aidates selle toimimisele kaasa tööliste veo, majutamise ja toitlustamisega. Algselt võttis hageja kostja ja enda huvides 100 000 EEK, andes tagatiseks temale kuuluva korteri. Lisaks muule tööle ühistes ettevõtetes ja ühistes ettevõtmistes andis hageja kostjale veel 200 000 EEK ettevõtte arendamiseks, mis andis järjekordselt uued perspektiivid. Kuivõrd poolte ühine soov oli parendada elutingimusi ja mõlemad sellesse panustasid, ongi seltsingulepingu lõppedes poolte ühine panus 50% ja 50%. Hageja panus ettevõtte arendusse 100 000 EEKi ning seejärel 200 000 EEKi. Mõlemad summad on hageja rahaline panus. Sh tehtud tööd nagu tööliste vedu, toitlustus, majutus, kommunikatsioon, probleemide lahendamine ja muu mis on käega katsutav ja võrreldav panus, kui kostja tegeles teiste töödega. Just hageja tegeles ettevõtete autode remonti ja hooldusesse viimise ja toomisega. Hageja käis pidevalt kostjaga kaasas välispartnerite juures Soomes ja Rootsis. 200 000 EEKi oli hageja YYY korteri müügitulu. Hageja oleks võinud selle rahaga oma uue korteri laenu tagasi maksta, kuid tol hetkel oli kostjal seda raha oma firmasse rohkem vaja. Kostja soovitas hagejal mitte kiirustada laenu tagasimaksmisega xxx korteri eest, see oli tol hetkel väga hea intressiga laen. 200 000 EEKi oli kostja jaoks tol hetkel väga oluline. Tegemist ei ole olnud auto tasuga nagu kostja väidab. Mazda 3, millest räägib kostja on FFF OÜ, mitte hageja oma. Hageja ei ole väitnud, et kõik ettevõtte varad olid soetatud 200 000 EEK eest, vaid see oli osa hageja rahalisest panusest. Tegemist oli rahaga ettevõtluse arendamiseks. Ilma hageja panusteta ja algselt kostja isalt laenu võtmiseta ja oma korteri müügist saadud raha kostja firmasse kandmata ei oleks OÜ MMM täna sellist kasumit tootva ettevõte. Kostjal puudusid võimalused algkapitali saamiseks, tema enda isa ei usaldanud teda, rääkimata pangalaenu saamise võimalusest. Kõik kooselu jooksul toimunud erinevad tehingud on kostja ja hageja omavahel kooskõlastanud ja nende kasumlikkust perele omavahel arutanud, samuti ka MMM OÜ kinnisvara arendustega seonduvat. Hispaania maja osteti perele puhkamiseks hagejale, kostjale ning nende ühistele poegadele. Denia ja maja ostmisel küsis kosja korduvalt hageja nõu ning heakskiitu, et kinnistu oleks perele piisavalt sobilik, enne kui reaalselt tehinguni jõuti. Kostja soovis korduvalt ka Hispaaniasse aastaringselt perega elama kolida

ning lapsed sinna kooli panna. Hageja on volitusega teinud palju erinevaid müügi ja üüritehinguid kostja äraolekul. Lisaks on hageja otsinud ja leidnud erinevatesse korteritesse ja majadesse üürnikke. Kostja vastuväited

osutama alltöövõttu kostja isa ettevõttele, kuid tegelikkuses ei olnud olemas ühist ettevõtet ning ka väidetavat alltöövõttu ei teinud „pere ühiselt“ mitte kunagi mitte kellelegi. Kostja kinnitab, et kuna laenusaajaks oli hageja, siis kostja ei olnud teadlik ega kontrollinud, kas hageja selle raha sai, kuhu ta selle pani ning millise ettevõtluse arendamiseks ta seda väidetavalt kasutas. YYY, Tallinn korter oli kostjale teadaolevalt hageja omandis – kui hageja suunas laenuraha selle korteri renoveerimiseks, ei puuduta see kuidagi kostjat. Kostja kinnitab, et ei ole kunagi sõlminud hagejaga seltsingulepingut ei suuliselt ega kirjalikult ning kostja ei ole ka kunagi isegi väljendanud vähimalgi määral tahet seltsingulepingu sõlmimiseks (seda ei ole teinud ka hageja). Hageja sõlmis ise laenulepingu, võttis ise laenu ja kasutas seda laenu enda korteri renoveerimiseks (vähemalt nii hageja väidab, kostjale ei ole see teada). Mingit puutumust kostjal sellega ei ole mitte üheski aspektis, seega ei kinnita selline tegevus ka seltsingulepingu sõlmimist. Väidetavalt panustas hageja osa raha ka ühisesse ettevõtlusesse, kuid milles seisnes ettevõtte „ühisus“ on täielikult arusaamatu, rääkimata veelkord sellest, et hagejal ja kostjal ei ole kunagi ühist ettevõtet olnudki. Hageja väidab, et seltsingulepingu eesmärgiks oli pere ja poolte elutingimuste parendamine. Olukorras, kus kaks isikut elavad koos ning töötavad kumbki enda sissetulekute suurendamise nimel (mitte ühiselt!), ei ole võimalik rääkida seltsingulepingust või ühiste elutingimuste parendamise kavatsusest seltsingulepingu mõttes. Igasugune ühine eesmärk (näiteks kooselu perena, ühine õhtusöögi valmistamine, ühine turismireis vms) ei tähenda automaatselt seltsingulepingu sõlmimist. Hageja väidab hagiavalduse punktis 9 viimaks ka seda, et pärast hageja korteri renoveerimist üüriti see välja ning üüritulust maksti Qle tagasi laenumakseid. Kuna laenulepingu sõlmis hageja ning hageja kasutas laenuraha omal äranägemisel, samuti korraldas hageja ise oma korteri välja üürimist ning maksis ka ise väidetavalt saadud rahast Qle laenu tagasi, ei saanud selline hageja tegevus mitte kuidagi tekitada seltsingulepingut hageja ja kostja vahel, sest kostjal puudus eeltooduga igasugune seos. Kostja ei saanud hageja vastavast tegevusest mingisugust tulu ega hüve. Hageja väidab seejärel, et edasine üürisumma plaaniti investeerida ettevõtte arendamisse. Kostja kinnitab, et talle ei ole teada, kas ja kuhu plaanis hageja enda korterist saadud üüritulu investeerida või kas hagejal üldse selliseid plaane oli. Hageja on taas jätnud teadlikult mainimata, millist ettevõtet ta üldse siinkohal hagiavalduses silmas pidas. Hageja väidetest ei ole seltsingulepingu sõlmimine isegi kaudselt järeldatav. Hageja on ka väitnud, et tema isa käis väga tihti abiks ZZZ ning PPP hoonete ehitamisel ja aitas tütart haljastustöödel. Nimetatud aadressidel on hageja ja kostja koos elanud, mistõttu on igati loogiline, et hageja tegeles aias ka haljastusega (istutas lilli, püsikuid vms). Suuremaid haljastustöid nii öelda „puhtale krundile“ ei ole hageja teinud, hageja ei ole seda ka väitnud. Vahel käis hagejal ja kostjal külas ka hageja isa, kes aitas mõnikord ka midagi teha. Mõnel korral aitas hageja isa nõu ja jõuga kostjat ka elamute ehitusel ning korra ka suurema puu istutamisel, kuid seda kõike tegi hageja isa omal soovil ja heast tahtest tasu saamata, mingit ühist ettevõtlust sellest kolmepoolselt ega ka vaid hageja ja kostja vahel ei tekkinud. Kostjal käis samamoodi külas ja abis ka teisi isikuid, näiteks sõbrad. Kostja vanemad tõepoolest tegelesid mõnikord kodumajutusega, kuid hageja ja kostja kumbki ei olnud kostja vanemate võimaliku ettevõtlusega vähimalgi määral seotud. Täpselt nii nagu hageja isa käis mõnikord abiks hagejal ja kostjal, aitas mõnikord hageja ka kostja vanemaid. Selline tegevus tähendas aga heast tahtest lähedaste aitamist ning see ei tekitanud mitte kuidagi mingeid ettevõtluse algeid või seltsingulepingut. Kui hageja väidab, et sellisest tegevusest tekkis seltsinguleping, jääb arusaamatuks hageja loogika, kuidas hageja isa ning kostja vanemad said oma tegevusega sellele väidetavale seltsingule kaasa aidata nii, et nad ise seltsingu osapooleks ei olnud. Hageja väited kinnitavad vaid üht, perekonna ja suguvõsana saadi hästi läbi ja üksteist ikka aidati. Mingit suuremat eesmärgi sellise aitamise taga ei olnud, vähemalt mitte kunagi mitte keegi sellest ei rääkinud ega ka mõista andnud. FFF OÜ majandustegevuse kasv ei saanud tekitada seltsingulepingut, hageja ei tegutsenud FFF OÜ heaks. Hageja ei olnud tegelikult vähimalgi määral teadlik FFF OÜ majandustegevusest, mis omakorda kinnitab, et mingit ühist ettevõtlust FFF OÜ kaudu hagejal ja kostjal ei olnud. Kui hageja soovib väita, et FFF OÜ ise oli kuidagi seltsingulepingu esemeks, pidanuks hageja vähemalt nii palju

ettevõtte tegevust mõistma, et tuua esile, millal võis siis hageja arvetes selle ettevõtte suhtes seltsing tekkida. Kostjal ei ole võimalik hagiavaldusele vastates hakata meenutama hageja ja kostja õhtuseid vestlusi teineteise päevastest tegemistest ning oletada, kas hageja arvates võis mõnest sellisest vestlusest tekkida seltsinguleping. Kostja mõistagi rõhutab, et mingist seltsingulepingust või ühisest tegevusest ei olnud kunagi juttugi, hageja ja kostja vestlused nendel teemadel piirdusidki vahel harva teineteisele oma päevastest tegemistest rääkimisega, mis on üldiselt perekondades kostjale teadaolevalt üsna tavaline. Kostja soovib eeltooduga öelda, et olukorras, kus hageja ei ole suutnud piiritleda isegi oma väiteid seltsingulepingu tekkimise aja, eesmärgi ja tingimuste kohta, ei ole üleüldse võimalik seltsingulepingust rääkida, kuna seltsinguleping ei saa ka aja jooksul kuidagi ebamääraselt „kujuneda“. Tegelikult ei ole kunagi hageja ja kostja vahel olnud ühist ettevõtlust ega seltsingulepingut ning hageja ei ole kunagi ka mingeid rahalisi või võrreldavaid panuseid teinud selliselt, et need võiks panustena seltsingulepingu olemasolu tõendada. ZZZ ja PPP kinnistuid ei ostetud ühiselt. Hageja väidab, et kuna kostja vanemate suvekodu (ZZZ) kõrvalkrunt (ZZZ) tuli müüki, otsustati see ühiselt ära osta. Hageja väite pinnalt on arusaamatu, keda hageja silmas peab, kui räägib „ühiselt otsustamisest“. Kostja kinnitab, et hageja ja kostja ei ole kunagi ühiselt otsustanud ZZZ kinnistut osta ning nad ei ole seda ka ühiselt ostnud. Hageja ei ole tasunud nimetatud kinnistu ostuhinnast mitte mingisugust osa. Ostetud kinnistule asus kostja hiljem ehitama küll elamut ja kõrvalhooneid, kuid hageja ei ole ka ehitustegevusse mitte kuidagi panustanud. Hageja ei tegutsenud ka OÜ MMM tarvis. Hageja on väitnud, et sarnaselt FFF OÜ-le tegutses ta töötajate transportimisel ja toitlustamisel OÜ-s MMM. Hageja väited on valed ja tõendamata. Hageja ei ole OÜ MMM heaks kunagi tööd teinud mitte ühegi lepingu või lepingulise suhte alusel. Hageja ei ole taas suutnud isegi piiritleda, millal ta väidetavalt siis oma teenuseid osutas, mis kinnitab üksnes seda, et hageja püüab umbmääraseid väiteid esitades kohut eksitada. Kostja kinnitab, et tegelikult ei olnud hagejal mitte mingisugust seost kostja töö ja osalusega FFF OÜ-s ega ka OÜ-s MMM. Hageja ei tegutsenud nende ettevõtete heaks ehk ei panustanud nendesse ettevõtetesse vähimalgi määral. Kostja on kindel, et hageja ei teadnud nende ettevõtete majandustegevusest, lepingutest, klientidest vms sisuliselt mitte midagi. Hageja teadis muidugi üldiselt ettevõtete tegevusala, kuid seda on võimalik igaühel ka äriregistrist näha. Hageja ei kandnud kostjale 200 000 krooni ettevõtluse arendamiseks. Valed on ka hageja väited, et ettevõte tegi (hageja peab eelduslikult silmas selle raha arvelt või siis püüab taas kohut eksitada) ulatuslikke investeeringuid põhivarasse, ehitati juurde tootmishoone ja kontor olemruumidega ning asuti tegelema tootearendustega, laiendamiseks ehitati veel mitmeid hooneid. Hageja väited on kõik tõendamata ning kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid, st kõike seda, mida OÜ MMM ei teinud. Viidatud rahasumma kandmine kostja isiklikule pangakontole ei tõenda ega kinnita ka mitte kuidagi seda, et raha oli mingilgi moel seotud OÜ-ga MMM. Tegelikult kandis hageja selle raha kostjale, kuna hageja soovis osta endale sõiduauto, kuid tal endal puudus selleks raha. Sõiduauto Mazda 3 osteti seetõttu FFF OÜ nimele 2004.a, kuid kuna hageja ei osalenud ise FFF OÜ ettevõtluses, siis lepitigi kokku, et ostuhinna 200 000 krooni maksab hageja kostjale nimetatud sõiduauto eest. Hageja täitis kokkuleppe 2006.a. Hiljem sõiduk müüdi, kuid 2008.a ostis kostja hagejale sisuliselt sama raha arvelt sõiduauto BMW 525D. Hageja kinnistut ei ole kasutatud FFF OÜ ja OÜ MMM töötajate majutamiseks. Küll aga viitab hageja väide, et kinnistu „osteti tema nimele“ justkui asjaolule, et tegelikult ei olnud müügitehingu eesmärk, et hageja saaks kinnistu omanikuks, vaid see osteti üksnes formaalselt hageja nimele. Selline hageja väide kinnitab, et hageja sai kinnistu omanikuks ilma igasuguse omapoolse panuseta või kinnistu eest ise tasumata. Hispaaniasse ostis kinnistud kostja. Hageja ei panustanud sellesse vähimalgi määral. 2015. a lõpus/ 2016. a alguses ostetud korter ei asu viimasel korrusel 500m merest. Hageja ei ole mingilgi moel tegelenud kostja või kostja ettevõttetele kuuluva kinnisvara (Eestis ega välismaal) välja üürimisega ei üürnike leidmise näol, lepingute sõlmimise näol, asjaajamise näol ega ka mitte ühelgi muul viisil (sellega on tegelenud kostjaga pikaajaliselt koostööd teinud maakler MK). Hagiavalduse punktis 19 nimetatud kinnistud ostis kostja, mitte hageja ja kostja kuidagi ühiselt. Hageja ei ole isegi maininud, milline võis olla tema rahaline panus nende kinnistute soetamisel. Hageja väited, et ta tegeles xxx

kinnistu väljaüürimisega, ei ole tõesed. Kinnistu üürimisega tegeles maakler MK. Hagiavalduse punktis 20 nimetatud korteriomandid ostis kostja, mitte hageja ja kostja kuidagi ühiselt. Hageja ei ole isegi maininud, milline võis olla tema rahaline panus nende korteriomandite soetamisel. Võib nõustuda, et aastatel 2000-2021 moodustasid hageja ja kostja perekonna, kuid mingisugust ühist majanduslikku eesmärki hagejal ja kostjal ei olnud, ühtegi ettevõtet koos ei loodud, ühtegi äritegevuse tunnustele vastavat tegevust koos ei tehtud. Hageja ei ole sellesse ühisesse tegevusse (mida ei olnud) panustanud oma raha ega tööga – hageja võttis ise laenu, renoveeris ise enda korteri, üüris selle välja ning maksis ka ise laenu tagasi. Kostjal selle hageja tegevusega mitte mingisugust seost ei olnud. Ühtegi muud „rahalist panust“ ei ole hageja hagiavalduses maininud. Hageja väited oma tegevusega panustamise kohta on valed ja tõendamata. Hageja väidab siinkohal, et ilma hageja rahalise panuseta ei saanud kostja ettevõtet omandada (kusjuures siin räägib hageja juba sellest, et kostja omandas ettevõtte ise, mitte et seda tehti ühiselt – hageja enda väited on seega ka vastuolulised). Samas ei ole hageja hagiavalduses vähimalgi määral avaldanud, mil moel ja milline tema rahaline panus aitas kostjal ettevõtet (ja millist ettevõtet?) omandada ja kuidas just selle ettevõtte arvel paranesid pere elamistingimused. Isegi juhul, kui mingi hageja panus „aitas“ kostjal mingit ettevõtet omandada (millega kostja ei nõustu), oleks võimalik rääkida äärmisel juhul sellest, et hageja andis kostjale laenu, kuid kindlasti ei ole võimalik rääkida seltsingulepingu tekkest. On loogiline ja eluliselt mõistlik, et kui üks elukaaslastest hakkab omaenda töö tulemusel teenima rohkem raha, paraneb sellest ka pere majanduslik olukord, kui see isik ostab enda teenitud raha eest näiteks perele vajalikke asju. Selline tegevus ja tulu ei tekita aga elukaaslaste vahel mitte kuidagi seltsingulepingut. Kinnisvara üüritulu ja puhaskasum ning soetatud sõiduautod ei ole seltsinguvara. Kostja kinnitab, et ühegi kostja või kostja omandis oleva ettevõtte omandis oleva kinnisasja üüritulu (ega puhaskasum) ei moodusta hageja ja kostja seltsingvara, samuti ei ole seltsinguvaraks ükski sõiduk. Selguse huvides kordab kostja veelkord, et seltsingulepingut hageja ja kostja sõlminud ei ole, ning hageja ei ole ka nende esemete omandamiseks mitte midagi panustanud. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja väidete pinnalt ei ole võimalik mitte kuidagi rääkida seltsingulepingu olemasolust. Tegelikkuses hageja ja kostja kunagi ka omavahel ei rääkinud võimalikust seltsingust. Hageja ja kostja ajasid ettevõtluse mõttes kumbki „oma asja“, hageja tegeles ilusalongiga ning kostja oma ettevõtetega. Kuigi kostja on eespool juba põhjalikult selgitanud, et hageja ja kostja vahel ei sõlmitud seltsingulepingut ning see ei saanud ka kuidagi tekkida, esitab kostja käesolevas peatükis vastuväited hageja esitatud seltsinguvara koosseisu kohta, järgides vastuväidete esitamisel hageja hagiavalduse ülesehitust. FFF OÜ – kostja ainuomandis alates 17.06.2003. Hageja ei ole ettevõtte omandamisse ja tegevusse mingilgi moel mitte kunagi panustanud. Hageja avaldatud ettevõtte väärtus on ebaõige, hageja avaldatud väärtuse kujunemine ei ole arusaadav. ZZZ kinnistu – kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 550 000 eurot. Osaühing MMM – kostja ainuomandis alates 01.12.2006. Hageja ei ole ettevõtte omandamisse ja tegevusse mingilgi moel panustanud. Hageja avaldatud ettevõtte väärtus on ebaõige, hageja avaldatud väärtuse kujunemine ei ole arusaadav. PPP kinnistu – kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 400 000 eurot. MMM kinnistu – hageja ainuomandis. Nimetatud kinnistu ostis hagejale kostja, hageja ise ei ole kinnistu ostmisel raha panustanud. Lisaks tegi kostja kinnistul renoveerimistöid ca 70 000 euro eest, ka selle käigus ei panustanud hageja ise midagi. Hageja avaldatud kinnistu väärtus ei ole tõene, kinnistu tegelik väärtus on ca 175 000 eurot. xxx, Hispaania kinnistu – kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja

jooksul, mil kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 650 000 eurot. Denia linnas, Hispaanias korteriomand – kostja ainuomandis. Hageja ei ole korteriomandi ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil korteriomand on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud korteriomandi väärtus on tõendamata, korteriomandi tegelik väärtus on ca 200 000 eurot. xxx kinnistu - kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 400 000 eurot. xxx - kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 100 000 eurot. xxx, Tallinn korteriomand – kostja ainuomandis. Hageja ei ole korteriomandi ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil korteriomand on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud korteriomandi väärtus on tõendamata, korteriomandi tegelik väärtus on ca 150 000 eurot. xxx, Tallinn korteriomand – kostja ainuomandis. Hageja ei ole korteriomandi ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil korteriomand on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud korteriomandi väärtus on tõendamata, korteriomandi tegelik väärtus on ca 150 000 eurot. xxx, Tallinn kaasomand/korteriomandid - kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistute ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil kinnistud on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistute väärtus on tõendamata, kinnistute tegelik väärtus kokku on ca 220 000 eurot. xxx kinnistu - kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 100 000 eurot. Kinnisvara üüritulud ning puhaskasum – kostja ei tea, kas hageja on saanud enda omandis olevalt kinnisasjalt üüritulu (või puhaskasumit). Kostja omandis olevatelt kinnistutelt saadud üüritulu kuulub kostjale kui vastavate kinnisasjade ainuomanikule. Kostja kinnistutelt üüritulu saamiseks ei ole hageja panuseid teinud. Hagiavalduse pinnalt jääb ka ebaselgeks, mis asjaoludel loeb hageja seltsinguvara hulka nii üüritulu kui ka puhaskasumi (justkui tuleks need mõlemad eraldiseisvana ka jagada, mis ei ole võimalik, kuna viimane arvutatakse esimese baasil). Koos sõidukitega on hageja lugenud mainitud varaesemete väärtuseks kokku enam kui 10 000 000 eurot. Kostja ei nõustu selle hinnanguga. Sõidukid – kõik on kostja või kostja ettevõtete ainuomandis. Hageja ei ole ühegi sõiduki ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil sõidukid on olnud kostja või kostja ettevõtete ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Kostja hinnangul ei ole mõistlik ja vajalik koormata menetlust tõendite kogumisega sõidukite kohta, kuna hageja ei ole isegi väitnud, et ta oleks nende varaesemete omandamisel ise mingeid panuseid teinud. Kokkuvõttes on hageja hagiavalduses esitatud nõuded alusetud. Nimelt nõuab hageja hüvitist sisuliselt omandiõiguse kaotamise eest. Hagiavalduses nimetatud vara ei ole aga kunagi olnud hageja ja kostja ühisomandis, st kostja on kõikide varaesemete ainuomanik, välja arvatud üks kinnistu, mille ainuomanik on hageja. Seega pole hageja mingil viisil omandiõigust hagiavalduses loetletud varaesemete suhtes kaotanud ega saa selle eest ka mingit hüvitist kostjalt nõuda. Kohtuotsuse põhjendused

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

tegemisega. Tahteavalduse seltsingulepingu sõlmimiseks võib üldjuhul teha mistahes viisil, eelkõige nii otsese kui kaudse tahteavaldusena (TsÜS § 68). Hageja on avaldanud, et hageja ja kostja alustasid kooselu 1999 ja elasid esialgu kostja vanemate juures Tallinnas XXX. Nendega koos elas ka hageja tütar W (sünd xxxx). Kostja vande all ja tunnistaja C on avaldanud, et hageja ja kostja kooselu algas umbes 2000 aastal, kuid täpset aega ei mäleta (tl 175p, 179 III kd). Tunnistaja W on avaldanud, et ema tutvus Yga 1999 aastal, XXXsse kolisid 2000 aasta sügisel, kui ta kooli läks (tl 182 III kd). Kohtu hinnangul võib poolte kooselu alguseks lugeda 2000 aastat. Hageja väidab, et sealt alates majandasid ja tegutsesid nad ühise perekonnana teineteise ja kogu pere elu parendamiseks. Kostjal puudus töökoht ning ta tegi hagejale ettepaneku alustada äritegevust ja asutada ettevõte, millise tulu arvel parendatakse pere elamistingimusi. Samuti tegi kostja hagejale ettepaneku renoveerida hagejale kuuluv korter YYY eesmärgiga see peale remonti välja üürida ning saada rahalisi vahendeid ettevõtte arendamiseks ka üüritasu arvel. Kostja tegi hagejale ka ettepaneku küsida laenu kostja isalt Qlt. Kostja isa nõustus andma hagejale ettevõtte omandamiseks ja arendamiseks laenu. Laenu andmise eeltingimus oli, et hageja vormistab laenu tagatiseks oma korteri aadressil YYY. Hageja ja kostja isa Q sõlmisid 12.07.2000 notariaalse laenu- ja pandilepingu. Hageja on väitnud, et nii võttis hageja suure riski ja sai kinnisvara tagatisega laenu ettevõttele aluskapitaliks. Hageja on seisukohal, et vahetult enne laenusumma 117 000 EEK saamist sõlmisid hageja ja kostja seltsingulepingu: selge oli äriplaan ning laenu saamine Qlt. Esimene osa laenusumma kasutamisest kuulus YYY, Tallinn renoveerimisele (ca 10%) eesmärgiga see välja üürida ning ülejäänud summa ettevõtte omandamisele ja arendamisele. YYY renoveeriti ja üüriti peale seda välja, üüritulust maksti Qle tagasi laenumaksed. Edasine üürisumma plaaniti investeerida ettevõtte arendamisse. Seltsing tekkis sellest, kui hageja panustas laenu saamisesse, tagas laenu oma varaga, raha suunamisega osaühingusse FFF, aidates selle toimimisele kaasa tööliste veo, majutamise ja toitlustamisega. Aastate jooksul soetati ühiselt kinnisvara Eestisse ja välismaale ja edendati ettevõtlust. Hageja panustas edaspidiselt oma tööga, tegeles näiteks kinnisvara väljaüürimisega. 27.04.2006 müüdi korter YYY ja selle raha 200 000 EEK andis hageja samuti kostjale ettevõtluse arendamiseks (so hageja panustas MMM OÜ-sse). Seltsing lõppes 2021. Poolte ühiseks eesmärgiks aastatel 2000 kuni 2021 oli pere majandusliku seisukorra parendamine eesmärgil suurendada pere sissetulekut. Selleks tegid oma panuse mõlemad pooled. Hageja panustas seltsingusse oma raha ja tööga ning kostja oma tööga. Ilma hageja rahalise panuseta ei oleks kostja saanud ettevõtet omandada ja seda arendada, mille arvel kasvasid ja paranesid pere elamistingimused märkimisväärselt. Hageja on seisukohal, et tal on õigus hüvitisele pooles ulatuses seltsinguvarast, mille koosseisu ja väärtuse on hageja hagis välja toonud. Kostja avaldab, et kokku kolides oli eesmärgiks perekonnana koos elamine, kuid mingile ühisele majanduslikule eesmärgile või teineteise elu või perekonna elu parendamisele hageja ja kostja eraldi ei mõelnud, rääkimata selle nimel tegutsemisest või selleks mingilgi moel tahte väljendamisest. Pooltel ei olnud ühist tegevust, millesse hageja oleks panustanud oma raha ja tööga. Pooltel ei olnud tahet ühiselt laenu võtta ning neil ei ole kunagi olnud ühist ettevõtet. FFF OÜ majandustegevuse kasv ei saanud tekitada seltsingulepingut, hageja ei tegutsenud FFF OÜ heaks. Kostja kinnitab, et hagejal ei olnud mitte mingisugust seost kostja töö ja osalusega FFF OÜ-s ega ka OÜ-s MMM. Hageja ei ole panustanud ka kinnisasjade omandamisesse ja ehitamisesse ei rahaliselt ega ka tööga. Hageja väidete pinnalt ei ole võimalik rääkida seltsingulepingu olemasolust. Tegelikkuses hageja ja kostja kunagi ka omavahel ei rääkinud võimalikust seltsingust. Hageja ja kostja ajasid ettevõtluse mõttes kumbki „oma asja“, hageja tegeles ilusalongiga ning kostja oma ettevõtetega. Olukorras, kus kaks isikut elavad koos ning töötavad kumbki enda sissetulekute suurendamise nimel, mitte ühiselt, ei ole võimalik rääkida seltsingulepingust või ühiste elutingimuste parendamise kavatsusest seltsingulepingu mõttes. Igasugune ühine eesmärk (näiteks kooselu perena, ühine õhtusöögi valmistamine, ühine turismireis vms) ei tähenda automaatselt seltsingulepingu sõlmimist. Hageja ja

kostja vahel ei olnud ühist ettevõtlust ega seltsingulepingut ning hageja ei ole kunagi ka mingeid rahalisi või võrreldavaid panuseid teinud selliselt, et need võiks panustena seltsingulepingu olemasolu tõendada.

seltsingulepingu sõlmimiseks. Ka järgnevast ei saa seda tuvastada.

anti. Ei tea kuidas laen vormistati, vist anti laen Yle. Miks laen anti, ei tea. YYY korter kuulud hagejale, selle müügist ei tea ka midagi. Kui Y ja hageja hakkasid koos elama, siis Y töötas koos isaga ehitusel, restaureerisid Sagadi mõisa. Isal oli firma, hiljem tegi Y oma firma. Hageja aitas töölisi vedada Sagadisse, neile tegime ka süüa.“ (tl 179-180p III kd). Tunnistaja W selgitas: „YYY tn korter seisis esialgu tühjana mõnda aega, siis tehti remont, mingil hetkel kolisime emaga sinna tagasi. Hageja ja kostja koos organiseerisid remonti. Remondi jaoks esialgu vahendid ei olnud, hiljem tekkisid vahendid, kostja isalt saadud raha eest. Ema küsis laenu ja raha läks Yle. Ema ütles, et võtab laenu aga muidugi ma ei saanud sel hetkel aru, mida see tähendab, mis tingimustel. Ma olin lihtsalt teadlik nendest otsustest ja soovidest. Kui XXXs elasime, siis ikka iga päev käisid erinevad jutud objektidest, et kuhu keegi läheb, mida keegi tegema hakkab. Rahaliste panuste numbreid ei ole kuulnud. YYY tn korter müüs ema maha, vist 2011 aastal. Osa rahast läks kostjale, kuna ettevõte oli raskustes. Ülejäänud raha eest ostis ema uue korteri xxx, võttis veel pangast laenu juurde. Y alustas ettevõtlusega kui XXX kolisime, sellest järgneval aastal. Hiljem alustas põllumajandushaagiste tootmist xxx. Erinevaid kortereid oli palju. Ema tegeles korteritesse üürnike leidmisega. Emal oli palju tutvuseid. Ta on läbi tutvuste leidnud üürnikud. Pakkunud neile, käinud näitamas. Kui olid ehituse aastad ja töötegemise aastad xxx, xxx, siss ema transportis töömehi. Toitlustas koos vanaemaga neid. (tl 180-181p III kd). „ Olin 7 aastane, kui ema võttis YYY korteri jaoks laenu. Laenusummat ei tea, laenu võeti 3 aastaks. Ema rääkis sellest, kui olin teismeline. YYY korter müüdi 800 000 krooniga. Olin selle tehingu juures, kui ema läks seda vormistama, müüma. Notaris kaasas ei olnud aga teadsin, kes selle ostab ja mis hinnaga müüakse. Tean, kuna olin selleks ajaks üsna suur, ema ütles selle hinna. xxx korteri oli ema sunnitud maha müüma. See oli 2011-12.a. Korter osteti 1,1 miljoni krooni eest. Kätte jäi nii palju, et sai pangalaenu tagasi maksta. Räägime emaga kõigest, sellepärast tean ka, et ema toetas ettevõtluse alustamist. YYY müügist sai kostja umbes 200 000. Aastad olid 2007-08, olid rasked ajad Eesti majanduses, kaasaarvatud ka ettevõttes. Mina tehinguid teinud ei ole, ei tea kuhu 600 000 krooni läks. Jäi mingi summa alles, mille hageja suunas hoiusele. Laen sai tagasi makstud. Rohkem võlgu ei olnud. xxx korteri rahadest Yle midagi ei läinud.“ (tl 182p-183p III kd). Tunnistaja MK on selgitanud: „Kostja olen koostööd teinud alates 1999 aastast. Olen kinnisvara maakler. Koostöö on siiani sujunud 25 aastat. Mõned pausid on olnud. YYY sai müüdud 800 000 Eesti krooniga. YYY müügilepingus oli kirjas, et hageja oli lahutatud. Tehingu juures Y ei olnud, ta andis ainult kontakti. Raha läks kõik Xle. Peale YYY tehingut, tegin tehingu 2012.a hagejaga xxx tn korteri müüsime ära. Selle väärtus oli 54 000 eurot, siis oli ka Swedbanga laen. Swedbaga laenu summat ei tea. Üürileping oli ainult YYY, oli 2000.a. Oli 1 leping, ühekordne üür 2.a-ks oli sõlmitud 3000 krooni (150 eurot). Üürileandja oli X. Esimene kinnisvara tehing oli XXX. Ühe kinnistu peal oli 2 maja, teise ta oli ehitanud sinna ja ühes ta elas. Esimesed tehingud algasid XXX hoovimaja üürimisega. Ei tea, millistest vahenditest ta ehitas selle. Järgmine tehing oli XXX müük. Järgmist tehingut ei mäleta. xxx kinnistute omandamise juures ei ole olnud. Kostja on ettevõtja ja ettevõtlusest on raha tulnud. Teiste kinnisvarade müükide ja väljaüürimiste juures hageja ei ole olnud.“ (tl 184184p III kd). Tunnistaja PK on selgitanud: „Yga tutvusin umbes 2015.a. Esimese üüritehingu tegime 2015.a mai kuus, xxx. See oli välja üürimine. Tol ajal suhtlesin ainult Yga. Järgmine objekt oli xxx, seal oli 2 korterit. Aitasin objekte otsida. Suhtlesin arendajaga ja pakkusin Yle välja, siis käisime vaatamas. Ostude puhul suhtlesin ainult Y. xxx, Kadriorus. Aitasin Yl osta eraisiku käest. Üks tehing oli xxx, seal oli üürnik sees. Hispaania korterit pakkusin ka aga see vilja ei kandnud. Siis oli veel 2 maja, üks on xxx. Selle lasi Y algusest peale ehitada ja selle aitasin ka üürile anda, oli uus maja ja uue sisustusega. Jüri, xxx. See tehing tehti Xi nimele, Y oli siis Eestist ära. Seal X tegeles kõikide asjadega ja suhtlesime ka korteriühistuga (KÜ). Jüri korteri müüsime koos maha, seda enam ei ole. Kortereid ja maju käisin mina näitamas. Jooksvaid tingimusi erinevate lepingute sõlmimiseks kooskõlastasin vara omanikuga. Need, mis kuulusid Yle ja me andsime operaatoriks Yi firma, et siis käisid firma kaudu tehingud. Üürikorteri puhul Xga. Yl on edukas firma. Eks ta maksis sealt endale

dividende (tl 184p- 185p III kd).

kinnisasi, mis on hageja nimel. Ka FFF OÜ ja MMM OÜ-ga ei ole ega ole olnud hagejal seost. Hageja on ise avaldanud, et hageja ei olegi panustanud rahaliselt vaid enamuse objektide suhtes on panustanud töiselt. Ta on osalenud varade väärtuste omandamises ja väärtuste tõstmises oma vahetu isikliku tööga. Ta ei ole soovinud äriühingutes osaleda (tl 175 III kd). Tuvastatult ei ole ka pooltel ühiseid ettevõtteid ega kinnisvara ega muud väärtuslikku vara. Asjas ei ole võimalik tuvastada, et hageja töine panus oleks olnud võrreldav, et kohaldada seltsingu sätteid. Kohus lisab seonduvalt tunnistaja W ütlustega, et nendes on osaliselt vastuolusid, need ei haaku asjas teiste tõenditega ja ei ole ka eluliselt usutavad, mistõttu need ütlused osas, mis ei kattu teiste isikuliste tõenditega, tuleb jätta arvestamata. Seega, ei ole hageja esile toodud asjaolud, so, et Qlt võetud laenu kasutati ettevõtte omandamiseks ja arendamiseks, korteri YYY üüritasu arvelt arendati ettevõtet, korteri YYY müügist saadud rahalisi vahendeid panustati ettevõtluse arendamiseks, so MMM OÜ-sse, hageja osales ettevõtete ega kinnisvara omandamises ja panustas muul viisil, eeskätt oma tööga ühise vara loomisesse, tuvastamist leidnud.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Viru Maakohtu 29.08.2022 määrusega on rahuldatud X (X) menetlusabi taotlus, vabastades ta riigilõivu summas 5 000 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista 5000 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 5, 9). Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.