lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10664/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10664/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10664/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.12.20141-14-10664/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.02.20151-14-10664/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.05.20151-14-10664/36Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10664

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. mai 2015 määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Fedor Masalygin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 26.mai 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Fedor Masalygin tunnistati Viru Maakohtu 17.12.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lgte 1,3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, määrates katseajaks 2 aastat. Katseaja kestel pidi F. Masalygin täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2,8 alusel kohustati F. Masalyginit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhoolduse algusajaks on 17.12.2014 ja lõpptähtajaks 16.12.2016.
2.Viru Maakohtu 02.02.2015 määrusega nr 1-14-10664 rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja F. Masalyginile määrati katseajaks täiendav kohustus läbida alkoholivastane sõltuvusravi. Toimikust nähtub, et F. Masalygin oli alkoholivastasel sõltuvusravil 06.03.-13.03.2015 SA-s Ahtme Haigla (tl 102).
3.12.05.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust ilmuda registreerimisele ja ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
4.Viru Maakohtu 26.05.2015 määrusega taotlus rahuldati ning pöörati F. Masalyginile Viru Maakohtu 17.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 11 kuud 28 päeva vangistust, täitmisele. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused on järgmised. 4.1 Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 12.01.2015 selgitati F. Masalyginile kriminaalhoolduse õigusi-kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. F. Masalygin on allkirjaga kinnitanud, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (tl 99). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalusega on korduvalt vesteldud mõnuainete tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Vaatamata sellele ei ole kriminaalhooldusalune võimeline tõsisemalt oma probleemiga tegelema ning kasuks ei olnud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. 4.2 F. Masalygini katseaeg kulges probleemselt, mistõttu koostati 29.01.2015 erakorraline ettekanne. Viru Maakohtu 02.02.2015 määrusega nr 1-14-10664 ettekanne rahuldati ja F. Masalyginile määrati katseajaks täiendav kohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi hiljemalt 01.04.2015. F. Masalygin oli alkoholivastasel sõltuvusravil 06.03.-13.03.2015 SA-s Ahtme Haigla (tl 102). 4.3 Registreerimislehelt (tl 92) nähtub, et F. Masalygin ilmus registreerimistele ebakorrapäraselt. 09.01.2015 registreerimisele ta ei tulnud, selgitades 12.01.2015, et kutset ta kätte ei saanud ja viibis Tartus (tl 100). Ka 27.04.2015 registreerimisele F. Masalygin ei ilmunud, selgitades 05.05.2015, et ei tulnud registreerimisele ja sotsiaalprogrammis osalema haiguse tõttu. Arsti juurde ta ei pöördunud. F. Masalygin lisas, et juhtis 11.04.2015 sõidukit omamata juhtimisõigust ja alkoholijoobes olles (tl 105). 4.4 Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub lisaks, et F. Masalygin ei ilmunud osalema sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 06.03.2015 antud kirjalikus selgituses avaldas F. Masalygin, et ta ei tulnud 05.03.2015 sotsiaalprogrammi osalema, kuna ajas kuupäevad segamini ja oli haiglas ravil. F. Masalygin nõustus osalema sotsiaalprogrammis 31. märtsil (tl 101). 4.5 Politsei-ja Piirivalveameti 30.04.2015 vastusest nr.3.1-1.1/821-6 päringule nähtub, et Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnas on 11.04.2015 alustatud väärteomenetlus nr 2440,15,002564 selles, et 11.04.2015 kell 09.05 Kohtla-Järve linnas Kalevi tänaval maja nr 37A juures juhtis F. Masalygin mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,49 mg/l kohta. Alkoholisisaldust väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026. F. Masalygin juhtis mootorsõidukit vastava mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Mootorsõidukil puudus kohustuslik liikluskindlustus (tl 103-104). 4.6 Kohus luges esmaregistreerimisele (09.01.2015) mitteilmumise põhjust mõjuvaks. Kriminaalhooldusalune on seletanud, et ta ei saanud kutset kätte ja oli sel päeval Tartus. Kuna kriminaalhooldusametnik ei ole esitanud dokumente, mis kinnitaksid kutse õigeaegset kättesaamist, järeldas kohus, et kriminaalhooldusalune ei olnud esmaregistreerimisest teadlik. 4.7 27.04.2015 määratud registreerimiselt ja 05.03.2015 sotsiaalprogrammis osalemiselt puudumise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud kriminaalhooldusametnikule ühtegi dokumenti, arstitõendit vms, mis annaks aluse lugeda registreerimiselt puudumise põhjendatuks. Süüdimõistetu selgitusi kuupäevade segaminiajamise ja haiguse kohta, ei pidanud kohus tõsiseltvõetavaks. F. Masalygin on 12.01.2015 kinnitanud, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Samuti oli talle määratud täiendav kohustus läbida alkoholivastane sõltuvusravi. Kriminaalhooldusametniku ettekandest (tl 90) nähtub, et kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetule korduvalt kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi üle korranud. Asjaolu, et

kriminaalhooldusalune ajas kuupäevad segamini või oli samal ajal haige, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kohus leidis, et F. Masalygin ei ole üles näidanud kohusetunnet ja vastutustundlikku käitumist ega esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust kriminaalhooldusalaste kohustuste täitmata jätmisel. Selline käitumine näitab, et F. Masalygin ei võta talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. 4.8 Lisaks registreerimiskohustuse rikkumisele on F. Masalygin rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume (vt p 4.5). 4.9 Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu 17.12.2014 otsusega nr 1-14-10664 määrati F. Masalygin kriminaalhooldusele. Viru Maakohtu 02.02.2015 määrusega määrati talle täiendav kohustus läbida alkoholivastane sõltuvusravi. Asjaolu, et süüdimõistetule on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud, näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Ehkki kohus luges positiivseks, et F. Masalygin on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, asus kohus seisukohale, et süüdimõistetu ei ole rikkumisest piisavaid järeldusi teinud, jätkates alkoholi tarvitamist ajal, mil talle oli määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada. Alkoholivastase sõltuvusravi läbimine ei ole andnud tulemust ja isik on jätkanud süütegude toimepanemist. Kohus märkis, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. 4.10 Täiendava kohustuse määramist ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna F. Masalygin ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele ka pärast täiendava kohustuse määramist. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis ei ole aga õnnestunud. 4.11 Kohus leidis, et kriminaalhooldus F. Masalygini suhtes on ebaõnnestunud. F. Masalygin on rikkunud talle pandud kohustust ilmuda registreerimisele ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. 4.12 Kohus märkis, et F. Masalyginit on juba kahel korral kohtulikult karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimane kohtuotsus on tehtud detsembris 2014. Seejärel on F. Masalygin juba kahel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholivastane ravi tulemust ei andnud. Kohus leidis eeltoodud asjaolusid arvestades, et tõenäoliselt jätkuks kriminaalhooldus probleemselt.

MÄÄRUSKAEBUS

5.F. Masalygin maakohtu seisukohaga ei nõustunud ja vaidlustas selle. Ta taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega mõista talle šokivangistus kestusega 14 päeva kuni 1 kuu, ühiskondlik töö kohtu äranägemisel ja täiendav individuaalne alkoholivastane sõltuvusravi. 5.1 F. Masalygin ei eita, et eksis kohtu määratud käitumiskontrolli nõuete täitmisel ja libastus paranemise teel. Samas on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja alkoholivastase sõltuvusravi, mistõttu võib öelda, et täidetud on 50% eesmärgist. F. Masalygin tunnistab, et alkoholivastane sõltuvusravi ei andnud soovitud tulemust. Raviga tuleks jätkata, koostades

pikema sõltuvusravi programmi, millesse tuleks kaasata ka ravispetsialiste. F. Masalygin leiab, et ainuüksi registreerimisele mitteilmumine ja sotsiaalprogrammis mitteosalemine ei tohiks tuua kaasa kohest karistuse täitmisele pööramist, kuna see on liiga äärmuslik meede ega vasta teo ohtlikkusele. 5.2 F. Masalygin leiab, et kriminaalhooldaja esmaseks ülesandeks on aidata kaasa kriminogeensete riskide vähenemisele ja kuritegudest hoidumisele ja alles teisejärguline ülesanne koostada kohtule ettekandeid. Oma tööga kriminaalhooldaja hakkama ei saanud ja on valinud lihtsama tee oma ülesannetest vabanemiseks. 5.3 Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus oleks võinud kohaldada tema suhtes muid täiendavaid mõjutusvahendeid nagu ühiskondlik töö või šokivangistus. Viimast mõjutusvahendit võiks rakendada nii, et kuni üks kuu kantakse vanglas, ülejäänu kas KarS § 73 või KarS § 74 alusel määratud katseajaga. Šokivangistus omaks F. Masalygini arvates tema suhtes eripreventiivset mõju.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 6.1 KarS § 74 lg 4 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või 3) pöörata karistuse täitmisele. 6.2 Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on selle esindaja taotlenud kohaldada tema suhtes muid täiendavaid mõjutusvahendeid nagu ühiskondlik töö või šokivangistus. Samuti on F. Masalygin taotlenud täiendava individuaalse alkoholivastase sõltuvusravi määramist. 6.3 Ringkonnakohus selgitab, et täiendavate kohustuste loetelu on sätestatud KarS § 75 lg-s
2.Apellatsioonikohtul puudub võimalus karistuse täitmisele pööramise menetluses asendada F. Masalyginile mõistetud tingimisi vangistus osaliselt šokivangistusega või üldkasuliku tööga. Eelnimetatud otsustused on karistuse individualiseerimise küsimused ning lahendatakse isikule karistust mõistes. 6.4 Seega saab ringkonnakohus käesolevas menetluses anda vastuse küsimusele, kas rahuldada F. Masalygini taotlus täiendava individuaalse alkoholivastase sõltuvusravi määramiseks või mitte. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu põhjendatud seisukohaga, et F. Masalygini puhul ei ole täiendava kohustuse määramine põhjendatud, kuivõrd talle kohtu poolt juba antud võimalus alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele jäi loodetud tulemuseta. Ka pärast täiendava kohustuse määramist, mille süüdimõistetu täitis, on F. Masalygin rikkunud tahtlikult registreerimisele ilmumise kohustust ja alkoholitarvitamise keeldu. 6.5 F. Masalygini etteheited kriminaalhooldaja tööle on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatud. Nimelt nähtub ettekandest, et süüdimõistetuga on korduvalt vesteldud mõnuainete tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, kuid sellele vaatamata ei ole F. Masalygin võimeline tõsisemalt oma probleemiga tegelema. Ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ei olnud kasuks ning vaatamata erinevatele sekkumistele on F. Masalygin jätkanud mõnuainete tarvitamist. Erakorralisest ettekandest nähtub selle esitaja arvamus, et F. Masalygin ei ole valmis oma elustiili muutma ning alkoholiprobleemiga tegelema, mis näitab, et ta võib ka edaspidi jätkata kohustuste mittetäitmist.

6.6 Eelpooltoodud asjaolusid arvestades tuleb nõustuda I astme kohtu seisukohaga, et kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust.

7.Kuivõrd F. Masalygini puhul kontrollnõuete ja kohustuste rikkumiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning ringkonnakohus ei pea võimalikus F. Masalygini suhtes leebemate meetmete kohaldamist, tuleb eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.