Kohtulahend

Kinnipidamisasutuses N.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas Jõhvisxxx. Vabanemisjärgselt kindel elukoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on N.K aadressiks Narva linnxxx. Kinnipeetaval on keskharidus, mille ta omandas Murru vanglas Keila Gümnaasiumisxxx. Viru vanglas omandab hetkel keevitaja kutset alates 02.09.2013. Keeletase omandatud kuni B1.xxx Enne vangistust oli hõivatud mitteametliku tööga. Ametlik töökogemus 2007 aastal, mil lõi oma osaühingu, mis toimis mõned kuud. Omandatud tööoskused minimaalsed. On varasemalt karistatud vanglas tööst keeldumise eest. Väljendab tahet vabanemisel leida töökohta ning vastavalt võimalustele tasuda võlgnevusi. Kinnipeetava sõnul tarvitas alkoholi mõned korrad kuus. Kinnipeetava sõnul alkoholiga probleeme ei ole ning see tema käitumist ei mõjuta, jätkab tarvitamist ka vabanemisel. Varasemalt väärteokorras 2010 aastal karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti nähtub kohtuotsusest, et viimane kehaline väärkohtlemine toime pandud alkoholijoobes. Isikul sõnul on proovinud amfetamiini ja kanepit. Kahel korral karistatud isikut 2007 aastal NPALS rikkumise eest. Med. osakonna andmetel tegemist juhutarvitajaga, diagnoos puudub. 19.03.2013 - 02.05.2013 osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". Sotsiaalprogrammist "Sotsiaalsete oskuste treening" keeldus. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglakaristust kannab teist kordaxxx. Kuriteod sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, on kasutatud vägivalda. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%. Viru Vangla ei toeta N.K karistusjärgset käitumiskontrolli. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et N.K ei esitanud vanglast vabanemisel karistusjärgse käitumiskontrollile oma võimaliku elukoha andmeid. Vanglapäringu nr 170665 vaatlusest selgus, et 2014 suvel oli kinnipeetaval võimalus elama asuda oma ema TatjanaTxxx ( KakhanovichKxxxxh ) N.K juurde Kxxxaadressile Narva linn, Rakvere 20c-16, kus elabxxx Tatiana Txxx Kakhanovicxxx h üksi. Telefonivestluses Tatiana TxxxKakhanovichigaxxxx selgus, et ta ei ole enam nõus N.K enda juurde elama võtma, kuna N.K reaalne vangistus saab läbi 15.08.2015 ning seejärel peaks N.K ise oma eluga hakkama saama. Rahvastikuregistri andmetel on N.K viimaseks aadressiks Narva linn.xxxx Seega kinnipeetava pöördumisel Narva Linnavalitsusexxx poole on tal õigus taotleda sotsiaalpinda. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole N.K kindlat töökohta. Karistusregistri andmetel on N.K kuus korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Prokurör ei toeta N.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, kuna käesoleval ei ole teada isiku vabanemisjärgne elukoht. N.K ei soovi olla allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile, sest ei kavatse elama asuda oma sissekirjutuse järgselt ema elukohas. Emaga igasugused suhted puuduvad ja vabanemise korral kavatseb koos sõbraga lahkuda Eestist. Kohus tutvunud esitatud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri ja i arvamustega, N.Kleiab, et N.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. N.K on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda N.K puudub vabanemisel kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist. Kohus leiab, et N.K karistusjärgse i suhtes käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Vladimir Kahhanovitš i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Loretta Pikma Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.