Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
05. september 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-12064
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Z.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Z.R , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 21.02.2012 ja lõpp 15.08.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.08.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Z.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.R-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Kahhanovitš i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.R on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 02.06.2014 otsusega KarS § 213 lg
1 järgi ning karistatud vangistusega 2 aastat, KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning karistatud vangistusega 4 aastat, KarS § 120 järgi ning karistatud vangistusega 4 kuud, KarS § 121 järgi ning karistatud vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesolev karistus Viru Maakohtu 21.09.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistusega 3 aastat ja 4 kuud ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.02.2012. Vangla poolt esitatu d materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras kaks korda karistatud ning reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude planeeritusse muster kordub. Käitumine sarnaneb varasemale käitumisele. Kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil vägivalda kasutades. Soodusteguriks on keeruline majanduslik olukord. Kuigi isikul puudub sõltuvusdiagnoos ja isiku sõnul tarbis ta alkoholi vähe, on osa kuritegusid sooritatud alkoholijoobes, seega alkoholi ja narkootikumide kasutamine suurendab riskikäitumise tõenäosust. Isik ei ole olnud vanglas hõivatud majandustöödel, kuigi talle on tööd pakutud. Tööst keeldumise põhjuseks on subkultuurilised tõekspidamised. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Z.R taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on ta oma vigadest aru saanud ja soovib elada seaduskuulekat elu ning minna tööle. Vangistuses on kinnipeetav õppinud riigikeelt ja osalenud programmis „Viha juhtimine“. Isiku sõnul on tal töökoht olemas tuttava firmas, kus ta hakkab aknaid paigaldama. Prokurör Z.R i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 11.10.2010 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi vägivaldseid vara- ja avaliku rahu vastaseid kuritegusid. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna alust Z.R ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetav ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et eelnimetatud kinnipeetav suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ja k äitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34 % ja vägivaldse kuriteo puhul 33 %. Isiku ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises majandusliku kasusaamise eesmärgil. Isikul on võlgnevusi. Varasemalt on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi isikul on garanteeritud töökoht, puudub kohtul veendumus, et isik ei pane toime uusi kuritegusid, et teenida kiirelt majanduslikku kasu. Ka vangla hinnangust nähtub, et võlgnevused võivad isiku toimetulekut vabaduses mõjutada. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Kinnipeetava ema arvates on isik kuritegusid sooritanud kuritegelike mõtteviisidega isikute mõjul. Kohus leiab, et kui kinnipeetav jätkab suhtlemist kuritegelike mõtteviisidega isikutega, ei ole välistatud, et isik ei pane nende mõjutamisel toime uusi kuritegusid. Samuti on isik ka varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on tunnistanud, et talle on omane vähene pingetaluvus ning et ta võib kergesti enesevalitsuse käitada. Isikul on puudulik teiste inimeste seisukohtade mõistmine, kuna kinnipeetav on avaldanud, et vägivallajuhtumite puhul, mis ta on toime pannud, on süüdi kannatanud. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab vabaduses oma mõtteviisi muuta ning loobub subkultuurilistest hoiakutest. Samuti on isikul kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat katseaja ning temale pandavaid kohustusi täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.