Kohtulahend

1-06-14047 § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 14.12.2005 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (7 kuud vangistust) ning Edgar Kaasikule mõisteti liitkaristuseks 15 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.05.2006. Viru Maakohtu 03.12.2008 kohtuotsus jõustus 22.07.2009. 02.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks Edgar Kaasiku suhtes. Kaasik kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 08.05.2006 ja lõpp 07.12.2021. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-06-14047 mõisteti Edgar Kaasik süüdi KarS § 113, § 25 lg 2- § 114 p 3,4, § 121 ja § 120 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 113 järgi mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust, KarS § 25 lg 2- § 114 p 3,4 järgi 12 aastat vangistust, KarS § 121 järgi 1 aasta vangistust ja § 120 järgi 6 kuud vangistust. Karistused liideti ning üksikkaristustest rakseima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Nimetatud karistusele liideti 14.12.2005.a kohtuotsusega nr 1-532/05 mõistetud 7-kuuline vangistus. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati Kaasikut KarS § 263 p 1,4 järgi. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 113, 114, 120, 121 ja 263. KarS §-de 113, 114 ja 120 muudatused seisnesid täiendavate lõigete lisamises, mis näevad ette karistuse juriidilisele isikule. Eelmises redaktsioonis KarS § 113, 114 ja 120 järgi kvalifitseeritud kuriteod on käesoleval ajal karistatavad vastavalt KarS § 113 lg 1, § 114 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning nimetatud kuritegude sanktsioone ei muudetud. Seega ei anna ka KarS §-de 113, 114 ja 120 muudatused alust Kaasikule mõistetud karistuse muutmiseks ning tema poolt toimepandud teod vastavad käesoleval ajal KarS § 113 lg-le 1, § 25 lg 2 - §114 lg 1 p-dele 3 ja 4 ja § 120 lg-le 1. Seonduvalt KarS § 121 sõnastuse muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtiva KarS §2

1-06-14047 s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise põhikoosseisu tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Muutunud on aga KarS § 121 karistusmäär. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 121 põhikoosseisu võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustega hõlmatud tegude korral) on 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse kolmeaastane ülemmäär asendatud üheaastase ülemmääraga. Kaasikule KarS § 121 järgi mõistetud üheaastane vangistus jääb ka uue KarS § 121 lg 1 sanktsioonimäära piiridesse. Seega ei ole alust karistuse muutmiseks ka KarS § 121 lg 1 järgi. Edgar Kaasik tunnistati 14.12.2005 kohtuotsusega KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi süüdi selle eest, et ta 24.05.2005 Narvas, Rahu 16 asuva maja juures, tegutsedes grupis teise isikuga, rikkudes avalikku korda, lõi kolmandate isikute juuresolekul talle varem tundmatut isikut käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi ning marrastused. KarS (v.r) § 263 p-de 1 ja 4 järgi oli vägivallaga ja grupis toimepandud rahu või avaliku korra rikkumine karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kehtiva KarS § 263 lg 1 järgi on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga või 2) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Karistusena nähakse ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega muudetud on KarS § 263 põhikoosseisu mõisteid ning välja on jäetud koosseisuline tunnus - tegutsemine grupis. Sanktsiooni määra muudetud ei ole. Uues redaktsiooni koosseisulised tunnused „ avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine“ on varasema „avaliku korra“ mõistega võrreldes kitsam. Kuid see ei too siiski kaasa Kaasiku karistusest vabastamist, kuivõrd tema poolt toimepandu on käsitletav ka avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena. Samuti ei mõjuta Kaasikule mõistetud karistust asjaolu, et KarS § 263 ei näe enam koosseisulise tunnusena ette tegutsemist grupis. Kehtiva KarS redaktsioonis on vastav tunnus üldnormina sätestatud KarS § 58 p-s 10 raskendava asjaoluna mistahes kuriteo toimepanemisel. Kaasikule KarS (v.r) § 263 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud 7- kuuline vangistus jääb ka kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1 sanktsiooni piiridesse. Seega kokkuvõttes ei anna ka KarS § 263 muudatused alust Kaasikule mõistetud karistuse muutmiseks või vähendamiseks. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada Edgar Kaasikule kohtuotsusega nr 1-06-14047 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.