lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-14047/52

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-06-14047/52
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-06-14047/6Viru Maakohus Narva kohtumaja03.12.20081-06-14047/1Viru Maakohus Narva kohtumaja03.12.20081-06-14047/5Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.05.20091-06-14047/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.06.20091-06-14047/39Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.04.20121-06-14047/92Viru Maakohus Narva kohtumaja18.06.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-10-665/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.03.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-14047 (06233000843)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. mai 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Edgar Kaasiku (Kaasik) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2 ja §-st 390 jätta Viru Maakohtu 18. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Edgar Kaasiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 03.12.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-14047 tunnistati Edgar Kaasik süüdi KarS § 113, § 114 p 3,4 – § 25 lg 2, § 121 ja § 120 järgi ja teda karistati vangistusega 15 aastat ja 7 kuud. Karistusaja algust arvestati alates 08.05.2006. Kohtuotsusega rahuldati kannatanu N.S. tsiviilhagi ja E. Kaasikult mõisteti kannatanu kasuks välja 21 414 krooni ja 25 senti. 17.04.2012 esitas E. Kaasik kohtule taotluse täitemenetluse nr 167/2009/3674 (kahju 21414,25 krooni ehk 1368,62 eurot sissenõudmine) tasumise peatamiseks üheks aastaks. Taotluse kohaselt viibib E. Kaasik Viru Vanglas ning õpib XXXX. Õppe lõppedes hakkab ta töötama ning tsiviilhagi tasuma. Kohtutäiturite infosüsteemist (TÄITIS) nähtub, et E. Kaasiku suhtes on algatatud täitemenetlus Viru Maakohtu 03.12.2008 kohtuotsuse nr 1-06-14047 alusel tsiviilhagi summas 21414,25 krooni ehk 1368,62 eurot sissenõudmiseks. Sissenõudja on kannatanu N.S.

. Täitemenetlus on kohtutäituri Krista Järveti menetluses. Täiteasja number on 167/2009/3674. Kannatanu N.S. teatas maakohtule, et ta ei ole nõus E. Kaasiku suhtes algatatud täitemenetluse peatamisega. Viru Maakohtu 18.05.2012 määrusega jäeti E. Kaasiku taotlus rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis E. Kaasiku taotluse täitemenetluse nr 167/2009/3674 peatamiseks üheks aastaks rahuldamata. Maakohus märkis, et TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. E. Kaasik on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimasel korral Viru Maakohtu 03.12.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-14047 KarS § 113, § 114 p 3,4 – § 25 lg 2, § 121 ja § 120 järgi vangistusega 15 aastat 7 kuud, seega esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest. Kannatanu esitas tsiviilhagi, mis on kohtu poolt rahuldatud ning süüdistatavalt on kannatanu N.S. kasuks välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju. Seega leidis maakohtus, et tsiviilhagi sissenõudmist kannatanu kasuks ei saa pidada E. Kaasiku suhtes ebaõiglaseks. Samuti võttis maakohus arvesse kannatanu seisukohta täitemenetluse peatamise kohta ning võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kannatanu ei olnud nõus E. Kaasiku suhtes algatatud täitemenetluse peatamisega. E. Kaasik on põhjendanud oma taotlust sellega, et ta õpib vanglas XXXX ega oma sissetulekut. Õppe lõppedes hakkab ta tsiviilhagi tasuma. Maakohus leidis, et E. Kaasiku väide sellest, et pärast õppimise lõpetamist hakkab ta tasuma tsiviilhagi, on paljasõnaline. Asjaolusid, et täitemenetluse kohene jätkamine põhjustaks E. Kaasikule või tema perekonnale mingeid raskeid tagajärgi, E. Kaasiku avaldusest ei nähtunud. Maakohus pidas antud juhul kaalukamaks siiski sissenõudja huvi saada tema kasuks väljamõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Kaasik, kes palub maakohtu määruse tühistada ja tema avaldus täitemenetluse peatamiseks üheks aastaks rahuldada. E. Kaasik leiab, et kui maakohus pidas tema taotluses esitatud põhjendusi paljasõnalisteks, siis oleks maakohus pidanud tähelepanu pöörama ka sellele, et ka kannatanu pole põhjendanud, miks ta ei ole nõus täitemenetluse peatamisega. Veel märgib E. Kaasik, et kannab karistust alates 08.05.2006 ja vabaneb 2021. aastal. Seega avaneb esimene tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus tal 7,5 aasta ärakandmisel. Hetkel on ta mõistetud karistusest ära kandnud 6 aastat. Seega on ennetähtaegse vabanemiseni jäänud 1,5 aastat. E. Kaasik pöördus kohtu poole taotlusega peatada täitemenetlus üheks aastaks, kuna ta viibib Viru Vanglas ja on suuresti hõivatud õpingutega XXXX. Õppe lõppedes plaanib E. Kaasik vanglas tööle asuda. Samuti põhjendas E. Kaasik oma taotlust sellega, et tal on rahalised raskused kohustuse täitmisega. Tööle asudes tema tasumise võimekus paraneb. E. Kaasik lisab, et tal pole mingit võimalust tasumisest kõrvale hoiduda, kuna viibib Viru Vanglas ja raha laekudes kannab vangla finantsosakond automaatselt 50% laekunud summast sissenõuete tasumiseks ja 20% vabanemisfondi. Kui kohus peataks täitemenetluse üheks aastaks, saaks E. Kaasik lõpetada XXXX, asuda tööle ning hakata ilma igasuguste probleemideta tsiviilhagi tasuma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1-06-14047/97
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
28.03.2016
1-06-14047/105Viru Maakohus Rakvere kohtumaja24.11.2016
1-06-14047/115Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.12.2016
1-06-14047/124Viru Maakohus Rakvere kohtumaja13.03.2018
1-06-14047/132Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.04.2018
1-06-14047/147Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.06.2019
1.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.
2.E. Kaasik esitas maakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks üheks aastaks. Maakohus, tuginedes KrMS §-le 432 ja TMS §-le 45, jättis E. Kaasiku taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise otsustusega lõppjäreldustes, kuid leiab, et maakohus ei saanud tugineda sealjuures TMS §-le 45 ning seda järgnevatel põhjustel.
3.Maakohtunik on eelnimetatud otsustust tehes tegutsenud täitmiskohtunikuna. KrMS § 22 kohaselt on täitmiskohtunik maakohtu kohtunik, kes täidab KrMS-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. Samas ei tulene KrMS-ist täitmiskohtunikule pädevust hinnata täitemenetluse kui terviku peatamise, pikendamise või ajatamise võimalusi. Küll on täitmiskohtunikul pädevus lahendada kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise taotlusi vastavalt KrMS §-le 423 ja §-le 424. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks E. Kaasiku taotluse sisust nähtuvalt täitmiskohtunikul lähtuda KrMS §-st 423 ja §-st 424, mitte asuda seda hindama TMS § 45 alusel, kuivõrd täitmiskohtuniku pädevus tuleneb ainuüksi KrMS-is sätestatust.
4.Kuigi maakohus on lähtunud määruses esmajoones TMS §-st 45, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldustes kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib kohus mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
4.1.Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul E. Kaasiku taotlust käsitleda temalt kannatanu N.S. kasuks välja mõistetud hagisumma tasumise tähtaja pikendamise taotlusena KrMS § 424 järgi, kuivõrd E. Kaasiku taotluse kohaselt soovib ta hagi tasumist alustada ühe aasta pärast. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Kaasiku puhul ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid temalt kannatanu kasuks välja mõistetud hagisumma tasumise pikendamise. E. Kaasik on oma taotlust põhjendanud sellega, et ta viibib vanglas ega oma sissetulekut. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes nimetatud asjaolud ei saa kaasa tuua täitmise pikendamist KrMS § 424 alusel. Vastasel juhul oleks alus täitmise pikendamise kohaldamiseks olemas kõigi reaalse vangistusega karistatud süüdimõistetute puhul, kes vangistuses ei tööta. See oleks aga ilmselgelt põhjendamatu. Samuti on E. Kaasik kaebuses märkinud, et tal on ennetähtaegse vabanemiseni jäänud 1,5 aastat. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et KarS § 76 ei anna süüdimõistetule subjektiivset õigust ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid üksnes õiguse taotleda tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlemist kohtus. Seega ei ole kindel, et E. Kaasik vabaneb vangistusest poole karistusaja ärakandmisel. Teiseks jääb määruskaebusest selgusetuks, miks nimetatud asjaolu peaks olema käsitletav mõjuva põhjusena täitemenetluse pikendamiseks. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et KrMS § 424 võimaldab rahalise kohustuse täitmise tähtaega pikendada üksnes aasta võrra. Seega peaks

E. Kaasik ka tema taotluse rahuldamise ja täitmise pikendamise korral asuma oma kohustust täitma vanglas viibides ning tema olukord ei erineks oluliselt käesolevast.

5.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.