lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-53-15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 17.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-53-15
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
17.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
1-21-4004/304Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium31.03.20261-24-4695/30Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-1-1-53-15 17. juuni 2015 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos

Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-1549 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo ja kannatanu AS-i Estravel esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse Süüdistatava Jevgeni Mletško kaitsja vandeadvokaadi pooled vanemabi Aivar Kello Asja läbivaatamise kuupäev ja 20. mai 2015, kirjalik menetlus viis

RESOLUTSIOON

1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2015. a määruse põhiosa, asendades ringkonnakohtu määruse kriminaalmenetluse lõpetamist puudutavad õiguslikud põhistused käesoleva määruse põhistustega. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jevgeni Mletškole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 13. märtsi 2014. a määrusega anti Jevgeni Mletško kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 280 lg 1, § 209 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Sama määrusega võeti menetlusse kannatanu AS-i Estravel tsiviilhagi ja jäeti rahuldamata kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kuritegude aegumise ning mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kriminaalasja arutati 24. novembrist 2014 kuni 2. detsembrini 2014. Seejärel lahkus maakohus nõupidamistuppa kohtuotsust tegema.
2.Viru Maakohtu 9. jaanuari 2015. a määrusega lõpetati J. Mletško suhtes kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kannatanu tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.

2.1 Kohtuasi ei ole keeruline, sest kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuriteod. Menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süüdistatav kriminaalmenetlusest kõrvale ei hoidunud, kuid kohtueelne uurimine kestis sellele vaatamata põhjendamatult pikka aega. Süüdistuse kohaselt pandi kuriteod toime 26. detsembril 2007 ja 10. novembril 2009. Kohtueelset menetlust alustati 2008. aastal ja see viidi lõpule 2013. a lõpus. Objektiivseid takistusi kohtueelse uurimise kiiremaks lõpetamiseks ei olnud. Kohtuliku arutamise ettevalmistamisel tõstatas kaitsja küsimuse mõistliku menetlusaja möödumise kohta, kuid siis leidis kohus, et võimaliku rikkumise saab heastada kergema karistuse mõistmisega. Kohtuliku arutamise tulemusena selgus, et süüdimõistva otsuse korral ei oleks mõistliku menetlusaja ületamine heastatav ka kergema karistuse mõistmisega, kuna J. Mletško süü suurus vastaks sanktsiooni alammäärale. Muul viisil rikkumine heastatav ei ole. 2.2 Kohtulikul arutamisel uuriti kõiki tõendeid ja seetõttu saaks teha kohtuotsuse, kuid tõenäoliselt vaidlustaksid menetlusosalised selle ringkonnakohtus. Kõnealusel põhjusel ei ole kriminaalasja lõplik lahendamise aeg ennustatav. Kriminaalmenetlus hakkas süüdistatava olukorda mõjutama 2008. aastal. 2014. a detsembriks on menetlus kestnud üle 5 aasta. Nendel põhjustel tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada.

3.Viru Maakohtu 14. jaanuari 2015. a määrusega täiendati 9. jaanuari 2015. a määruse resolutiivosa küsimuses, mis puudutab riigi kanda jäetud menetluskulu. Rahuldamata jäeti kaitsja taotlus tuvastada, et süüdistataval on õigus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Viru

Maakohtu

määruse

peale

esitasid

määruskaebuse

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Irina Karo, kannatanu ja J. Mletško kaitsja. Prokurör ja kannatanu taotlesid määruse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale maakohtule samas või teises kohtukoosseisus. Kaitsja taotles määruse tühistamist ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist.

5.Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et J. Mletško kuulati kahtlustuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi üle 6. novembril 2009. Kriminaalasja materjalist ei nähtu objektiivseid takistusi kohtueelse uurimise kiiremaks lõpuleviimiseks. Prokuröri määruskaebuses ei osutata asjaoludele, mis kinnitaksid, et tegemist oli keerulise kohtueelse menetlusega ja et kriminaalasja menetlemine venis just sellel põhjusel. J. Mletško kahtlustatavana ülekuulamisest kuni tema kohtu alla andmiseni on möödunud 4 aastat ja 4 kuud. Esimese kuriteo toimepanemisest on möödunud üle seitsme aasta. Eelnev tähendab, et kohtueelse menetluse kestus oli ebamõistlikult pikk. Mõistliku menetlusaja möödumine ei ole seotud süüdistatava käitumisega. Maakohus vaagis karistuse kergendamist ja võttis arvesse, et kriminaalasja arutamine on alles esimese astme kohtus ning et menetlusosalised vaidlustavad tõenäoliselt kohtuotsuse apellatsioonimenetluses. Seega oli ainuke võimalus kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör I. Karo ja kannatanu esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra. Määruskaebuste esitajad taotlevad nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks. Lisaks taotleb prokurör jõustada Viru Maakohtu 14. jaanuari 2015. a määrus, millega jäeti rahuldamata J. Mletško kaitsja taotlus süüdistatavale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 6.1 Prokuröri põhiväited on järgmised. 6.1.1 Kohtuasja esemeks olevad teise astme kuriteod on õiguslikult keskmisest oluliselt keerulisemad ja mahukamad. J. Mletško pani kuriteod toime ajavahemikul 24. oktoobrist 2007 kuni 10. novembrini 2009.

Ringkonnakohus

jättis

tähelepanuta,

et

kohtueelse

uurimise

muutis

mahukamaks

kriminaalmenetluse alustamine KarS § 334 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Selle kahtlustusega seotud kuriteod pandi toime 24. oktoobrist 2007 kuni 1. septembrini 2008 ja kriminaalmenetlus nende tegude osas lõpetati 2013. a septembris. Seejärel saadeti süüdistusakt kohtusse. Prokuratuur nõustus kriminaalasja lahendamisega lihtmenetluses või kriminaalmenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Sellega ei olnud aga nõus süüdistatav. Ka ei hinnanud ringkonnakohus väidet, et J. Mletško esitas 10. novembril 2009 valeandmeid Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, vältimaks talle kuuluvate sõidukite arestimist kriminaalmenetluses, takistades sellega kohtueelset uurimist. Lisaks ei analüüsitud vaidlustatud määruses sisuliselt, miks peab mõistliku menetlusaja ületamisele reageerima kõige äärmuslikuma vahendiga, milleks on kriminaalmenetluse lõpetamine. 6.1.2 Menetluse mõistlik aeg ei ole möödunud, kuigi menetlusele kulunud aega tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Jõustunud kohtuotsuseni saab jõuda lähiajal, kuna maakohus on kõiki tõendeid uurinud. Kuritegude aegumistähtajast ei ole üle kahe kolmandiku möödunud. Ka ei taotlenud süüdistatav ega kaitsja kohtuliku uurimise lõpuni kriminaalmenetluse lõpetamist. Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtu algatusel ja menetluse sellel etapil oli üllatav ning kohtupraktikaga vastuolus. 6.1.3 Tähelepanuta jäeti, et mõistliku menetlusaja nõude rikkumise järelmi valikul võib olla tähtis ka kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse lõpetamisel jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata, mis tähendab, et kannatanu nõude lahendamiseks tuleb alustada uut kohtumenetlust. Seega pikeneb vaidluse eseme ühe osa menetluse aeg märkimisväärselt, mis võib tuua kaasa kannatanu õiguste rikkumise. Mõistliku menetlusaja ületamist heastava abinõu valikul peab arvestama aega, mis kuluks eelduslikult kannatanu nõude läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses. 6.2 Kannatanu esindaja märgib, et kelmuse menetlemine oli õiguslikult keskmisest oluliselt keerulisem ja mahukam, kuna see tegu oli seotud riigipiire ületava tegevusega. Kriminaalasja materjal jäeti tähelepanuta küsimuses, mis puudutas pettuste toimepanemist välisriigi krediidiasutuste väljastatud krediitkaartide andmeid kasutades ja sellega AS-le Tallink Grupp kahju tekitamist. Kuriteod ühendati ühte menetlusse ja AS-i Tallink Grupp vara vastu toime pandud kuritegude uurimine lõpetati alles 2013. a septembris. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tuleb mõistliku menetlusaja väidetava ületamise heastamiseks valida kõige äärmuslikum vahend. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole heastatud ja seda pole ka lubatud. Kriminaalmenetluse lõpetamisel ei arvestatud, et kannatanu tsiviilhagi tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses, mille tõttu pikeneb menetlusaeg

märkimisväärselt.

7.J. Mletško kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata, sest kriminaalasja menetlemisele kulunud aeg on selgelt liiga pikk.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Süüdistuse kohaselt pani J. Mletško kuriteod toime 26. detsembril 2007 ja 10. novembril 2009. Vaidlustatud kohtumäärustes leiti, et kohtueelsel uurimisel nende kuritegude menetlemisele kulunud aeg oli ebamõistlikult pikk ja see rikkumine on heastatav üksnes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 2742 lg 1 alusel. Määruskaebuste väidete põhjendatuse üle otsustamiseks peab kontrollima, kas ajavahemik, millest lähtudes saab menetlusaja mõistlikkust hinnata, tuvastati õigesti (I). Seejärel tuleb analüüsida, kas menetlusaeg oli ebamõistlikult pikk (II), ja kui oli, siis kas kriminaalmenetluse lõpetamine on rikkumise heastamiseks kohane õiguskaitsevahend (III). Nende küsimuste lahendamise järel saab kokku võtta määruskaebemenetluse tulemused (IV) ja kujundada seisukoha kaitsja taotluse suhtes riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks (V). I

Menetlusaja

mõistlikkuse

hindamisel

arvesse

tulev

ajavahemik

ei

pruugi

kattuda

kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt märkinud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588 koos edasiste viidetega). Menetlusaja mõistlikkuse hindamise aluseks olev ajavahemik tuleb tuvastada iga kuriteo puhul eraldi. 9.1 KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude osas alustati kriminaalmenetlust 1. veebruaril 2008, KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas aga 17. novembril 2009. Kuigi maakohus leidis, et kriminaalmenetlus hakkas süüdistatava olukorda mõjutama

2008.

aastal,

jättis

ta

enda

seisukoha

kriminaalasja

materjaliga

seostamata.

Ringkonnakohus arvestas seevastu mõistliku menetlusaja algust 6. novembrist 2009, mil J. Mletško kuulati kahtlustatavana üle 2007. aastal toimepandud kuritegudes. Tähelepanuta jäeti, et 5. novembril 2009 peeti J. Mletško nende kuritegude tõttu kahtlustatavana kinni ja samal päeval otsiti läbi tema

kasutuses olnud sõiduauto ning elukoht. Kriminaalkolleegium leiab seetõttu, et KarS § 209 lg-s 1, § 344 lg-s 1 ja § 345 lg-s 1 sätestatud kuritegusid puudutav kriminaalmenetlus hakkas J. Mletško olukorda oluliselt mõjutama 5. novembrist 2009. Ringkonnakohtu eksimus mõistliku menetlusaja alguse tuvastamisel ei mõjuta järeldust, et neid kuritegusid puudutav kohtueelne menetlus kestis ligikaudu 4 aastat ja 3 kuud. Kokku on nende kuritegudega seotud menetlus kestnud Riigikohtu määruse tegemise ajaks üle 5 aasta ja 7 kuu. 9.2 KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas eirasid kohtud nõuet tuvastada menetlusaja mõistlikkuse hindamise aluseks olev ajavahemik iga kuriteo puhul eraldi. Kriminaalasja materjali kohaselt peeti J. Mletško selles kuriteos kahtlustatavana kinni 1. veebruaril 2010. Samal päeval otsiti läbi tema elukoht ja sõiduauto. Neid toiminguid saab käsitada isiku olukorda oluliselt mõjutavatena, millest johtuvalt tuleb valeandmete esitamise süüdistuse puhul mõistliku menetlusaja algust arvestada

1.veebruarist 2010. Sellest ajast kuni süüdistusakti kohtusse saatmiseni kulus ligikaudu 4 aastat. Menetlus on KarS § 280 lg 1 osas praeguseks väldanud kokku üle 5 aasta ning 4 kuu. II
10.Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Üksnes juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, saab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tuvastada üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-11-63-13, p 9 koos edasiste viidetega).
11.Süüdistusaktis kirjeldatud käitumisaktid on kvalifitseeritud teise astme kuritegudena. Kohtute hinnangul ei ole tegemist keskmisest keerulisema kriminaalasjaga ja see seisukoht on põhjendatud. Kuritegude tehiolud on võrdlemisi lihtsad ja kohtuasja keskne vaidlus puudutab KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude tõendatust. Kriminaalasi ei ole ka mahukas, sest kohtutoimikusse koondatud materjal koosneb kolmest köitest, millest enam kui ühe köite moodustavad edasikaebemenetlusega seotud dokumendid. Kohtuasja keskmisest suurema mahukuse vastu räägib seegi, et kohtulik arutamine toimus kuue istungipäeva jooksul ja uuritud tõendite hulk ning maht ei ole märkimisväärne. 11.1 Kohtueelsel uurimisel alustati KarS § 334 lg 2 p-de 1 ja 2 tunnustel kriminaalmenetlust ka ajavahemikul 24. oktoobrist 2007 kuni 1. septembrini 2008 toimepandud kuritegude suhtes. Kuigi selles osas lõpetati kriminaalmenetlus 27. septembri 2013. a määrusega, leiavad määruskaebuste esitajad õigesti, et kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel tuli muu hulgas arvesse võtta ka osutatud kuritegude menetlemisele kulunud aega. Nimelt on kriminaalkolleegium varem

märkinud, et mõistliku menetlusaja kestuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes süüdistusaktis kirjeldatud tegude mahust, vaid arvestama peab kõiki samas kriminaalasjas menetluse esemeks olnud tegusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 32 ja 16. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-63-14, p 8.5). Maakohus nende kuritegude osas seisukohta ei võtnud ja ringkonnakohus märkis samuti vaid üldsõnaliselt, et eraldivõetult ei ole tegemist keerukate kahtlustuste ning keerulise kohtueelse menetlusega. 11.2 Vaatamata eelmises punktis märgitule leiab kriminaalkolleegium, et kriminaalasja materjal ei võimalda hinnata, millisel määral KarS § 334 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude uurimine mõjutas kohtueelse menetluse kestust. Mõistetavalt suurendab iga uue kuriteo kohta kriminaalmenetluse alustamine menetlusele kuluvat aega. Väites aga, et osutatud kuritegude uurimine pikendas kohtueelse menetluse kestust märkimisväärselt, oleks prokurör pidanud kohtule esitama seda seisukohta kinnitavad tõendid. Küsimus mõistliku menetlusaja nõude rikkumise kohta tõusetus pärast kohtuliku uurimise lõpetamist ja seetõttu oleks kohus saanud KrMS § 302 lg 1 alusel poole taotlusel kohtuliku uurimise määrusega uuendada, et koguda selle küsimuse lahendamiseks lisatõendeid. Samuti oleks prokurör saanud esitada asjasse puutuvad tõendid koos määruskaebusega ringkonnakohtule.

Kuivõrd

prokurör

seda

ei

teinud,

jäävad

määruskaebuste

etteheited

paljasõnaliseks. Vähetähtis ei ole seegi, et 27. septembri 2013. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei tuvastatud kuriteo toimepanijat, mistõttu puudub alus seostada neid tegusid J. Mletško käitumisega.

12.Kriminaalasja materjal kajastab eeskätt neid kohtueelse uurimise toiminguid, mis tehti ajavahemikul 1. veebruarist 2008 kuni 19. veebruarini 2010. Selle ajavahemiku vältel tehti andmete saamiseks päringuid, jälitustoiminguid, läbiotsimisi, arestiti vara, koguti isikulisi tõendeid, vaadeldi asitõendeid jmt. Väheaktiivsena on hinnatav kohtueelse uurimise periood, mis kestis 2010. a veebruari keskpaigast kuni 2013. a septembri lõpuni. Kohtutoimiku andmetel tehti osutatud ajavahemikul vaid üksikuid väikesemahulisi menetlustoiminguid. 5. mail 2011 tehti päring tunnistaja elukoha andmete saamiseks, 10. oktoobril 2011 tagastati Maanteeametile originaaldokumendid, 17. oktoobri 2011. a määrusega kohaldati J. Mletško suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu ja 5. juuni 2013. a määrusega ühendati KarS § 280 lg 1 ning KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod ühte menetlusse. Pärast kriminaalmenetluse osalist lõpetamist 27. septembril 2013 ja kohtueelse menetluse lõpuleviimist möödus veel ligikaudu 5 kuud, enne kui süüdistusakt kohtusse saadeti. Kirjeldatud asjaolusid silmas pidades saab nõustuda maa- ja ringkonnakohtu järeldusega, et kriminaalasja materjalist ei nähtu objektiivseid takistusi kohtueelse uurimise kiiremaks lõpuleviimiseks ning et eeluurimisele kulunud aeg oli ebamõistlikult pikk. Eelnevat tõdemust ei kummuta ka prokuröri väide, mille kohaselt takistas kohtueelse uurimise kiiremat lõpuleviimist uue kuriteo toimepanemine 10. novembril 2009. Kohtutoimiku kohaselt tehti selle kuriteoga seotud menetlustoiminguid põhiliselt 2010. a alguses ning valeandmete esitamisel pole otsest puutumust hilisema menetluse väheaktiivse perioodiga. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, nagu oleks eeluurimise kestus olnud olulisel määral mõjutatud süüdistatava käitumisest. Nendel põhjustel leiab

kriminaalkolleegium, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel rikuti mõistliku menetlusaja nõuet. III

13.KrMS § 2742 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Käsitletava meetme üks eesmärk on vältida isiku põhiõiguste riive edasist süvenemist, mistõttu ei ole kriminaalmenetluse lõpetamist sellel menetlusseadustikus sätestatud alusel seatud sõltuvusse asjaolust,

missuguses

staadiumis

arutatav

kriminaalasi

parajasti

on

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 22). Seega ei saa välistada ka olukorda, kus kohus lõpetab KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse, olles juba lahkunud KrMS §-s 304 sätestatud korras nõupidamistuppa otsust tegema. Praeguses kohtuasjas võimaldas maakohtu kohtunik enne nõupidamistuppa lahkumist kohtumenetluse pooltel avaldada arvamust küsimuses, kas kriminaalmenetlus oleks võimalik lõpetada KrMS § 2742 lg 1 alusel. Süüdistatava nõusolekut sellel alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks otsesõnu ei küsitud, kuid arvestades, et J. Mletško asjasse puutuvas osas maakohtu määrust ei vaidlustanud, saab lugeda ta kõnealuse otsustusega nõustunuks.

14.KrMS § 2742 lg 1 sõnastusest järeldub, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n-ö viimane abinõu. Eelöeldu tähendab, et enne selle abinõu kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. Kohasteks meetmeteks on senises kohtupraktikas loetud kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ja võimalust mõista süüdistatavale kergem karistus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 18). 1. mail 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse järgi saab uue abinõuna kõne alla tulla ka ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine.
15.Maakohus lõpetas kriminaalmenetluse ajal, mil süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus veel ei kehtinud ja seetõttu ei ole selles seaduses ette nähtud kahju hüvitamise võimalusega arvestamata jätmine kohtule ka etteheidetav. Teisalt vaagisid kohtud siiski KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ette nähtud võimalust, mille kohaselt võiks ebamõistlikult pika menetlusaja heastada karistuse kergendamisega, leides aga, et karistuse kergendamine ei ole rikkumise kõrvaldamiseks küllaldane. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on see järeldus põhjendatud. 15.1 Esmalt peab silmas pidama, et J. Mletškot oleks võimalik süüdimõistva otsuse tegemise korral karistada KarS § 209 lg 1 kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi vangistusega kuni 3 aastaks. Kuritegude tehiolude ja süüdistatava isikut iseloomustavate andmete põhjal võib maakohtuga nõustuda selles, et süüdimõistva otsuse korral ei saaks võimalik mõistetav karistus olla raske. Kriminaalmenetluse vältel on süüdistatav pidanud taluma mitmeid kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisest tingitud piiranguid. Ta on viibinud vahi all, tema suhtes on kohaldatud

elukohast lahkumise keeldu, läbi on otsitud tema elukoht ja sõidukid ning arestitud on talle kuuluvat vara. Nagu eespool märgitud, on 2007. aastal toimepandud kuritegude puhul kriminaalmenetlus praeguseks väldanud üle 5 aasta ja 7 kuu, 2009. a toimepandud kuriteo puhul aga üle 5 aasta ning 4 kuu. Kuigi kohtulik uurimine on lõpetatud, siis kriminaalasja sama maakohtu samale kohtukoosseisule kohtuotsuse tegemiseks saatmise korral on kriminaalasja materjali põhjal alust eeldada, et kohtumenetluse pooled kasutavad edasikaebeõigust. Eelöeldu tähendab, et suure tõenäosusega lähiajal kriminaalasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni ei jõuta. 15.2 Kriminaalkolleegium leiab, et kuivõrd kriminaalasi ei ole keeruline ega mahukas, kuid J. Mletško on pidanud taluma kriminaalmenetlusest tingitud piiranguid sedavõrd pikka aega ja peaks jätkuvalt jääma eesootava menetluse tulemuse osas teadmatusesse, on kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel süüdistatava õiguste rikkumise heastamiseks ainus kohane abinõu. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei välista seejuures ka asjaolu, et maakohus jättis kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuigi määruskaebustes osutatakse õigesti kohtupraktikas väljendatud põhimõttele, mille kohaselt tuleb muu hulgas arvestada kannatanu õigusega saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul, on tegemist pelgalt ühe argumendiga, mida tuleb mõistliku

menetlusaja

nõude

rikkumisele

reageerimisel

arvestada

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 19.2). Lisaks muudele arvesse võetavatele teguritele ei ole kindel, et lõpliku jõustunud kohtulahendi tegemiseni saaks jõuda juba lähiajal. Seega ei saa välistada, et ligikaudu sama aja jooksul jõutakse kannatanu nõue läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses. Vaagides vajadust kõrvaldada süüdistatava õiguste rikkumine ja tagada tsiviilhagi lahendamine mõistliku menetlusaja jooksul, ei riiva kriminaalmenetluse lõpetamine kannatanu õigusi ülemäära. IV

16.Lähtudes eeltoodust, saab kriminaalmenetluse lõpetamist J. Mletško suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel lõppjäreldusena pidada õigeks. Arvestades aga vaidlustatud kohtumääruses ilmnenud eksimusi, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 3 juhindudes ringkonnakohtu määruse põhiosa, asendades ringkonnakohtu määruse kriminaalmenetluse lõpetamist puudutavad õiguslikud põhistused käesoleva määruse põhistustega. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. V
17.J. Mletško kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 96 euro suuruses summas, sh käibemaks 16 eurot. Taotluse kohaselt on kriminaalasja materjaliga tutvumiseks ja määruskaebustele vastuse koostamiseks kulutatud aega 4 pooltundi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja see tuleb riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3, § 23 lg 1 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktide 2, 23 ning 24 alusel rahuldada. KrMS § 390 lg 1 ja § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-37-14, p 26.1). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.