Harju Maakohtu 16. veebruari 2026. a määrus, millega rahuldati süüdistatavate kaitsjate taotlused ja lõpetati kriminaalmenetlus Jonas Erikssoni, Erik Karlssoni, Ingrid Wallsi, Arvo Viilupi, LYNXEU Invest OÜ ja Post Partner OÜ suhtes
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigiprokurör Sigrid Nurm (XXX), määruskaebus
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
1.Harju Maakohtu 16. veebruari 2026. a määrus tühistada ja tagastada kriminaalasi samale kohtukoosseisule kohtumenetluse jätkamiseks.
2.Riigiprokuratuuri esitatud määruskaebus rahuldada.
3.Määrata Advokaadibüroole
GAVER
süüdistatav Ingrid Wallsile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava põhjendatud tasu suuruseks kokku 267,84 eurot (koos käibemaksuga) ning jätta see riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Harju Maakohtu üldmenetluses on kriminaalasi Jonas Erikssoni, Erik Karlssoni, Ingrid Wallsi, Arvo Viilupi süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, LYNXEU Invest OÜ ja Post Partner OÜ süüdistuses KarS § 394 lg 3 järgi. Süüdistatavad anti kohtu alla 06.05.2022 määrusega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.16.02.2026 määrusega rahuldas Harju Maakohus J. Erikssoni, LYNXEU Invest OÜ ja Post Partner OÜ kaitsja Marko Kairjaki, E. Karlssoni kaitsja Mihkel Gaveri, I. Wallsi kaitsja Kaisa 1(13)
Lumiste ning A. Viilupi kaitsja Ahto Sirendi taotlused ja lõpetas kriminaalmenetluse J. Erikssoni, E. Karlssoni, I. Wallsi, A. Viilupi süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ning LYNXEU Invest OÜ ja Post Partner OÜ süüdistuses KarS § 394 lg 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Maakohus mõistis välja ja jättis riigi kanda süüdistatavate menetluskulud ning vabastas aresti alt süüdistatavatele kuuluva vara.
3.Maakohus tõi välja, et hetkel, mil ei ole lõppenud kaitsjate tõendite uurimine, on kriminaalasjas 26 köidet toimikuid. Seega on tegemist ilmselgelt mahuka kriminaalasjaga. Arvestades süüdistuse sisu ja rahvusvahelist mõõdet, on vaieldamatult tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga. Istungite ajaline maht, st aeg, mis kohtumenetluseks kulub, on oluliselt pikem kui n-ö tavamenetlustes põhjusel, et istungil osaleb rootsi keele tõlk ning tõlge ei toimu sünkroonis, vaid tõlge järgneb räägitule. Samuti on kohus olnud olukorras, kus kahel korral tõlketeenust teostama saadetud tõlk ei ole suutnud ega osanud tõlkida ja istungid on seetõttu edasi lükatud. Kohtul on olnud vajadus arvestada tõlgi KS ajagraafikut, kes on ainsana suutnud keerukas ja juriidiliste terminite rohkes kriminaalasjas tõlget korrektselt teostada.
4.Kriminaalasjas ei saa teha etteheiteid süüdistatavatele, et nad oleksid kohtumenetlusest kõrvale hoidunud või kohtumenetlust kuidagi tahtlikult venitanud. Tõepoolest on ära jäänud mitmeid istungeid süüdistatavate puudumise tõttu, kuid peamiselt tervislikel põhjustel ning esitatud on vastavasisulised tõendid mõjuva põhjuse olemasolu osas. Ka süüdistatav E. Karlssoni puudumise tõttu istungite ärajäämine ei olnud tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Nii näiteks ilmnes 05.06.2023 avaistungil, et prokuratuur ei ole edastanud süüdistatavale E. Karlsson nõuetekohast kutset, mistõttu mitmed kohtuistungid tühistati antud põhjusel. Kohus on seda käsitlenud ka 15.06.2023 määruses. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjust süüdistatavatele ette heita kohtuasja venimist. Prokuröri kriitika kaitsja Mihkel Gaveri osas on õige, kuna eelistungil märkis kaitsja, et talle sobivad vaid esmaspäevad ja reeded istungiteks, sama on ta märkinud ka hiljem 15.06.2023 istungil, kuid enamustel temaga arvestatult määratud istungitel asendas teda kaitsja Kaisa Lumiste.
5.Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on tuginevalt EIÕK art 6 lõikele 1 märkinud, et "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo (RKKKm 3-1-1-53-15, p 9). Käesoleval juhul on vaidluseks poolte vahel see, kas süüdistatavad said teada nende suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest 2018, s.o ajal, mil Rootsis toimusid mingid menetlustoiminguid või on selleks 2019, mil toimusid konkreetsed menetlustoimingud nende endaga. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul saab algusmomendiks lugeda pädeva ametiasutuse poolt konkreetse isiku teavitamist tema suhtes menetluse toimumisest ehk alguspunktiks on konkreetsed süüdistatavate suhtes läbi viidud menetlustoimingud.
6.Nii nähtub kohtule edastatud materjalidest, et süüdistatavad A. Viilup ja J. Eriksson peeti kahtlustatavana kinni 23.04.2019 ning vabastati 24.04.2019. Seega said eelnimetatud süüdistatavad teada nende suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest 23.04.2019. Süüdistatav I. Wallsi puhul saab uurimise poolt tekkivast mõjutamisest rääkida alates 10.06.2019 ning E. Karlssoni puhul alates 24.04.2019, mil nad kahtlustatavana üle kuulati. Sama kehtib süüdistatavatega seotud juriidiliste isikute puhul.
7.Seoses avaliku menetlushuviga märkis maakohus, et ei saa öelda ka, et antud kuriteoliik oleks oluliselt levinud, ka ei ole esitatud tsiviilhagi. Tegemist on küll esimese astme kuriteoga ning vaieldamatult on rahapesu kuritegu, mille vastu võitlemine on oluline prioriteet, kuid ainuüksi need asjaolud ei saa automaatselt olla aluseks avaliku menetlushuvi määratlemisel. 2(13)
8.Tõkendeid ühegi süüdistatava osas ei kohaldatud. Ainus vaba tahte piire on seisnenud arestimiste kohaldamisel. Kohtueelses menetluses arestiti nii A. Viilupi, J. Erikssoni, Post Partner OÜ ja LYNXEU Invest OÜ-le kuuluvat vara. Ka on oluline märkida, et kuigi süüdistatavate suhtes tõkendeid ei kohaldatud, siis igasugune kahtlustatava/süüdistatava staatuses olemine on kahtlemata frustreeriv.
9.Kaitsjad on avaldanud arvamust, et jõustunud lahend saabub minimaalselt kahe aasta jooksul. Arvestades kohtute koormust kõigis kolmes kohtuastmes, samuti, et kohtu eesistuja menetluses on teisi mahukaid ja keerukaid vahialustega kriminaalasju, samuti arvestades, et käesolevas kohtuasjas ainuüksi otsuse kujundamisele kuluks minimaalset neli kuud, peab kohus kaitsjate arvamust liialt optimistlikuks.
10.Kriminaalasjas on istungeid ära jäänud erinevatel põhjustel. Nii näiteks süüdistatavate haigestumised, kaitsja M. Kairjaki hooldusleht, rahvakohtunike haigestumised. Eelnimetatud asjaolud on eluliselt mõistetavad põhjused ja need on olnud alati ka tõendatud, mõjuvad. Käesoleval juhul on maakohus olukorras, kus üks rahvakohtunikest on avaldanud, et tema tervislik seisund ei võimalda antud hetkel menetlust jätkata ja ei ole teada, millal ja kas ta jätkata saaks. Maakohus ei saa välistada, et võib tekkida olukord, kus kohus peaks taotlema uue rahvakohtuniku menetlusse kaasamist. Rahvakohtunikke ei vali ega määra kohtunik ning käesolevas asjas lisa rahvakohtunikku määratud ei ole. Ka ei olnud eelnevalt teada käesoleva kriminaalasja selline menetluse keerukus ja maht. Esmased prognoosid menetluspooltel olid ilmselgelt põhjendamatult optimistlikud. Seega võib kohus olla peagi olukorras, kus tuleb määrata uus rahvakohtunik, mis tingiks samuti menetluse venimise sõltumata sellest, kas peetakse kriminaalasja otsast alustamisel võimalikuks lugeda tõendid avaldatuks või mitte, see ei ole ette prognoositav.
11.Küll aga saab käesolevas kohtuasjas teha etteheiteid riigivõimu käitumisele, milline on tinginud istungite edasilükkamise ja tühistamise. Käesolevas menetluses oli algselt prokuröriks määratud Mariana London, kes osales istungitel ning tema töökvaliteet tingis vähemalt 22 istungi ärajäämise või katkemise. Tõendite uurimine sai hoo sisse alles pärast antud prokuröri kõrvaldamist. Kohus kõrvaldas KrMS § 267 lg 41 alusel 11.01.2024 määrusega prokurör M. Londoni menetlusest.
12.Kohtu alla andmise määrusega kohustati prokuröri tagama süüdistatavate ja tunnistajate väljakutsumine istungitele. Kui 06.05.2023 toimus esimene üldmenetluse kohtuistung, taotles prokurör M. London süüdistatava E. Karlssoni osas tagaselja menetlust. Tegelikkuses ilmnes, et prokurör pole süüdistatavat istungitele kutsunudki. Järgnevalt 12.06.2023 istungil, mil prokurör pidi tagama E. Karlssoni osavõtu, ilmnes, et ta on edastanud kutsed E. Karlssoni e-mailile, mis sisaldas kehtetut isiku nime ning taaskord polnud tõendeid, et isik oleks kutse kätte saanud. Ka ei olnud prokurör esitanud kaitsjatele tõlkeid ning kõiki materjale, mida ta kohtule esitada soovis. 13.06.2023 istungil esitas prokurör kohtule taotluse tagaselja menetlemiseks ja tema vahistamiseks. Harju Maakohus jättis prokuröri taotlused 15.06.2023 määrusega rahuldamata. Kohus selgitas, et prokurör ei ole täitnud kohustust tagamaks isiku teadlikust istungist ning Harju Maakohtu määruse õigsust kinnitas Tallinna Ringkonnakohus oma 12.07.2023 määruses. Seega takistas prokuröri käitumine menetlusega alustamist.
13.Süüdistatav E. Karlsson ei hoidunud menetlusest kõrvale ja temaga oli lihtne kontakti saada. Seda iseloomustas, et peale ringkonnakohtu 12.07.2023 määrust tagas prokurör süüdistatava osavõtu 05.09.2023 istungil. Küll aga jäi prokuröri tegevusetuse tõttu selleks ajaks sisuliselt ära 16 kohtuistungit. Edasi jätkusid probleemid 05.09.2023 istungil, kus prokurör oli esitanud kaitsjatele teise numeratsiooniga dokumendid, kui ta kohtule edastas ja kuna dokumentide maht on suur, oli kaitsjatel võimatu aru saada, mida prokurör sel hetkel esitada soovis. Tõendid ei olnud nummerdatud, tõlgetel puudus tõlgi kuupäev ja tõlgi nimi, tõlked olid kaitsjatele saadetud erineval ajal. Kui prokurör väitis kohtule, et soovib kohtule edastada 20 lk, siis tegelikkuses esitas 30 lk jne. 3(13)
14.06.09.2023 istungiks oli prokurör edastanud kaitsjatele tõendite uurimise ajakava ja istungieelselt esitas ka kohtule. Tekkis segadus, kuna prokurör muutis seda. Ka nähtub, et prokuratuuri poolt kaitsjatele esitatud digikonteinerid sisaldasid plaate, mis ei avanenud. Kuna prokurör soovis ootamatult muuta ajakava, tegi kohus märkuse, selgitades, et ajakava on vajalik selleks, et kaitsjad saaksid end ette valmistada.
15.Ka üritas prokurör alustada päeva tunnistajate ülekuulamisega alles kell 15.00, kuigi varem oli määratud istungite alguseks kell 10.00 (nt 07.09.2023 istung). Prokurör suutis 07.09.2023 istungit sisustada vaid 58 minuti jagu. Samuti juhtus istungitel, et prokuratuuri tunnistaja lihtsalt kadus ekraanilt ja prokuröril ei olnud tunnistaja kontaktnumbrit, et uurida, mis juhtus, mistõttu oli kohus sunnitud taas istung edasi lükkama. Oli ka olukordi, kus prokuröri tunnistajad ei ilmunud ristküsitlemiseks videosse (nt 19.09.2023, 21.09.2023 istungid). Tühistati ka 20.09.2023 istung kuna prokuröril ei olnud antud päevaks tunnistajat kutsutud.
16.16.10.2023 istungil teatas prokurör, et soovib muuta süüdistust, kuid ta ei esitanud kirjalikult muudatusi, kuigi seda näeb ette KrMS § 268 lg 2. Hiljem teatas prokurör, et on koostanud parandatud süüdistusakti, kuid ka seda tal istungil esitada ei olnud. Kuivõrd kaitsjad soovisid muudetud süüdistusaktiga tutvuda, tühistati 17-19.10.2023 istungid. Ka leidis aset mitu pahatahtlikku kohtu eksitamist tõenditega. Prokurör M. Londoni menetlusest kõrvaldamise 14.01.2024 määrusele esitas 30.01.2024 istungil prokuratuur kohtu koosseisu osas taandamistaotluse. Kohtu esimees leidis, et see taotlus oli põhjendamatu. Kohus pidi andma prokuratuurile aja uue prokuröri määramiseks, mistõttu sai kohus menetlusega jätkata 11.04.2024.
17.Maakohus tagastas 14.10.2021 määrusega süüdistusakti prokuratuurile, kuna see ei vastanud KrMS § 154 nõuetele. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2021 määrusega eelnimetatud maakohtu määrus tühistati. Kohtumenetluse käigus ilmes taaskord, et süüdistusakt on puudulik ja prokurör esitas uue süüdistusakti ning hiljem prokurör Sigrid Nurm muutis süüdistust suuliselt. Kuigi prokuröril ongi õigus süüdistust korrigeerida, siis niivõrd keerukas majandusasjas võiks ja peaks süüdistus algusest peale olema korrektne ja seda selleks, et süüdistatavad saaksid aru, milles neid süüdistatakse. Uus süüdistusakti esitati 16.10.2023 ehk siis 2 aastat ja 4 kuud peale esmase süüdistusakti kohtule edastamist. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et on põhjust riigivõimu käitumisele etteheiteid teha ja menetlus on vaieldamatult seetõttu veninud.
18.Käesoleva hetke olukord on selline, et uurimata on mõningad kaitsja M. Kairjaki tõendeid, üle kuulamata on süüdistatavad ja ka täiendavate tõendite uurimise voor on ees. Istungite ajakava on hetkel määratud kuni 18.05.2026, kuid on selge, et selleks ajaks kindlasti kohtulike tõendite uurimisega lõpetada ei saa, rääkimata kohtulikest vaidlustest. Ilmselgelt tuleks istungiaegu juurde määrata, kuid kohus ei saa sellist aega lähiajal leida, kuna kohtu eesistuja menetluses on mitmeid kriminaalasju, sh vahialustega, kus kohtuistungid on määratud kuni juulini 2026. Arvestades, et kohtu eesistuja puhkab juulikuus, saaks uusi võimalikke istungiaegu planeerida alates sügisest 2026. Ühel rahvakohtunikest on probleemne menetlust hetkel tervise tõttu jätkata. Ei saa välistada, et võib tekkida vajadus rahvakohtuniku vahetuseks, mis juhul algab menetlus otsast peale ja ei ole teada, kaua sellisel juhul menetlus venib.
19.Ka kuluks otsuse tegemiseks maakohtus minimaalselt neli kuud ning arvestades ringkonnakohtu ja Riigikohtu koormust, on kõige optimistlikum eeldada, et teise ja kolmanda astme lahendite peale kuluks aasta. Käesoleval juhul ei ole võimalik esimese astme otsust prognoosida, sest juhul kui alustatakse uues koosseisus, oleks olukord, kus tuleks otsustada, kas tõendid saab lugeda avaldatuks või mitte ning juhul kui sellega ollakse nõus, kestaks menetlus maakohtus vähemalt aasta. Kõige optimistlikum prognoos on see, et menetlusele kulub alates sügisest 2026, mis ajast alates saaks määrata uusi istungiaegu, vähemalt kaks aastat, ehk kokku oleks selleks ajaks menetlus kestnud vähemalt 10 aastat.
4(13)
20.Seega möönis maakohus, et puudub realistlik väljavaade jõuda menetluse lõpuni mõistliku menetlusaja jooksul, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. Maakohus nõustus kaitsja M. Kairjaki seisukohaga, et isegi keerukate ja rahvusvaheliste asjade puhul kehtivad mõistliku menetlusaja ületamiseks selged piirid. Asjaolu, et menetlusse on kaastatud mitmeid süüdistatavaid ja tegemist on keerulise uurimisega, ei saa tähendada, et riigil puudub kohustus viia läbi menetlust tõhusalt ja ilma põhjendamatute viivitusteta. Käesolevas asjas on viivitatud menetlusega nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus. Kaitsjate etteheide oli, et kohtueelne menetlus seisis alates 2020 märtsist ja puuduvad tõendid selle väite ümber lükkamiseks. Kohtueelne menetlus kestis ligemale 2 aastat ja 10 kuud.
21.Maakohus märkis, et on teadlik, et selline menetluse lõpetamine on viimane abinõu, kuid leidis, et menetluse lõpplahendi prognoosimine on sedavõrd kauges tulevikus, et süüdistavate õiguste rikkumist ei saa kõrvaldada teisel moel. EIÕK artikkel 6 eesmärgiks on vältida olukorda, kus süüdistatav peaks viibima ebakindlas olukorras kriminaalasja võimaliku järelmi suhtes, võttes seejuures arvesse, et kriminaalmenetluse tulemusel on isik võimalik kriminaalkorras süüdi mõista (EIK 30.10.2012 Ardelean vs Romania p 82). Ka ei saa märkimata jätta, et menetluse edasisel kestvusel lisanduksid majanduslikud kulud ja jätkuks ka vara arestimisest tekkinud omandiõiguse riive.
22.A. Viilupi määratud kaitsjale A. Sirendi on kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses osutatud kaitsetegevuse eest välja makstud kokku 12 654,94 eurot. I. Wallsi määratud kaitsjale K. Lumiste on maakohtu menetluses osutatud kaitsetegevuse eest välja makstud 21 218,88 eurot. E. Karlssoni määratud kaitsjale M. Gaver on maakohtu menetluses osutatud kaitsetegevuse eest välja makstud 5149,82 eurot. KrMS § 183 lg 1 alusel tuleb määratud kaitsjatele makstud tasud jätta riigi kanda. Maakohus selgitas, et I. Wallsil ja E. Karlssonil olid nii kohtueelses menetluses, kui maakohtu menetluse algfaasis lepingulised kaitsjad, kuid kaitsja K. Lumiste selgitas 19.01.2026 korraldaval istungil, et muude menetluskulude osas nad taotlust ei esita, mistõttu puudub vajadus ka nende osas seisukohta võtta.
23.Kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 84 eurot ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis summas 1140 eurot. Ka need kulud tuleb KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda.
24.J. Eriksson palub kohtul hüvitada Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ ja Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusteenuse tasu ning sellega seotud kulude kogukulu on 60 373,54 eurot (sh tõlkekulud). Kuni detsembrini 2019, s.o ajal, mil õigusteenust osutas Advokaadibüroo TGS Baltic AS, oli õigusteenuse tunnitasu määr vahemikus 120–160 eurot. Lynxeu Invest OÜ palub kohtul hüvitada Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ ja Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusteenuse tasu ning sellega seotud kulude kogukulu on 43 072,73 eurot (sh tõlkekulud). Post Partner OÜ palub kohtul hüvitada Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ ja Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusteenuse tasu ning sellega seotud kulude kogukulu on 61 687,95 eurot (sh tõlkekulud). Alates 2020. aastast kuni 2023. aastani, mil õigusteenuse osutamise võttis üle Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ (seoses kaitsjate Kairjak, Sisask ja hiljem ka Tiirik tegutsemiskoha vahetusega), jäi vastav tunnitasu määr vahemikku 120– 190 eurot tunnis. Alates jaanuarist 2024 on kohaldatav tunnitasu määr olnud 210 eurot.
25.Prokurör märkis istungil, et ta palub kohtul jätta arvestamata tõlke kulu summadega, sest KrMS § 173 lg 4 alusel jäävad lisakulud jäävad selle isiku kanda, kellel need tekkinud on ja lisakuluna nimetatakse ka tõlgile makstud kulu. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud. Kohus leidis, et tõlkekulud on osa KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud muude menetlusosalise vajalikest kuludest, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 30.05.2025 lahendi nr 4-23-4298 p-s 22.
5(13)
26.Maakohus pidas kaitsjate poolt toimingutele kulud aega põhjendatuks, tegemist on mahuka ja keeruka kriminaalasjaga, ka pidas kohus põhjendatuks kaitsjate tunnihinda. Kohus mõistis riigilt KrMS § 175 lg 1 p 1 ning § 183 lg 1 alusel J. Erikssoni kasuks välja kaitsjatasu summas 58 465,79 eurot ning tõlkekulud summas 1907,75 eurot, LYNXEU Invest OÜ kasuks välja kaitsjatasu summas 42 154,48 eurot ning tõlkekulud summas 918,25 eurot, Post Partner OÜ kasuks välja kaitsjatasu summas 60 769,71 eurot ning tõlkekulud summas 918,24 eurot.
27.Kriminaalasjas on arestitud süüdistatavatele A. Viilup, J. Eriksson, LYNXEU Invest OÜ ja Post Partner OÜ kuuluvat vara. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 2742 lg 1 alusel, tuleb tühistada kriminaalmenetluse tagamiseks kehtestatud abinõud. Maakohus määras, et määruse jõustumisel tuleb vabastada aresti alt A. Viilupile kuuluv vara, J. Erikssonile kuuluv vara, LYNXEU Invest OÜ-le kuuluv vara ning Post Partner OÜ-le kuuluv vara. Samuti võttis maakohus seisukoha asitõendite osas.
MÄÄRUSKAEBUS
28.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse riigiprokurör, kes palub maakohtu määrus tühistada ning saata kriminaalasi esimese astme kohtule üldmenetluse jätkamiseks.
29.Maakohus on määruses ise viidanud, et tegemist on keeruka ja mahuka kriminaalasjaga, milles on kohtumenetluse pikkust mõjutanud ka istungite rootsi keelde tõlkimise kohustus. Sarnaselt kohtumenetlusele on ka kohtueelses menetluses olnud vajalik tõlkida kirjalikud dokumendid rootsi keelest eesti keelde, mh kuulusid tõlkimisele ka jälitusprotokollid ja isikutevahelised vestlused suhtlusrakendustes, kuna suurem osa vestlustest peeti rootsi keelsetena. Arvestades, et kohtueelses menetluses oli moodustatud rahvusvaheline uurimisrühm, mille moodustasid Eesti ja Rootsi uurimisasutused, tingis rahvusvaheline tõendite kogumine ka kohtueelselt ajaliselt pikema menetluse. Seega kohtu poolt viidatud EIK lahend 30.10.2012 Ardelean vs Romania p 82 antud kriminaalasjas ei kohaldu. Viimases on EIK rõhutanud, et menetluse venimine olukorras, mil kriminaalasi ei ole eriti keeruline, on lubamatu. Antud kaasuses on kohus ise rõhutanud asja keerukust ja mahukust, see omakorda aga tingib paratamatult ka mõnevõrra pikema menetlusaja.
30.EIK kohtupraktika kohaselt, on riigi kohustus organiseerida oma kohtusüsteem selliselt, et tsiviil- ja kriminaalasjade üle suudetaks otsustada mõistliku aja jooksul. Vastutust ei too kaasa viivitus, mis tuleneb kohtu ajutisest asjadega ülekoormatusest tingimusel, et riik on astunud mõistlikult kiireid ja tõhusaid samme olukorra parandamiseks.
31.Prokuratuur nõustub maakohtu poolt nendituga selles, et süüdistatavate pärast ei ole kriminaalasjas tekkinud kohtumenetluses põhjendamatuid venitamisi. Samuti ei ole kohtu eelmenetlus riigi süül põhjendamatult veninud. Prokurör esitas kohtule oma kirjalikus vastuses ka kokkuvõtliku ajatelje kohtueelses menetluses toimunust. Ajateljest nähtub, et kohtueelse menetluse lõppfaasis on kaitsja M. Kairjaki palvel teostatud kaks kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi tuvastamaks J. Eriksoni süüvõimelisus. Kaitsja poolt tõstatatud küsimused ja taotlused määrata oma kliendile kompleksekspertiis võtsid eelmenetluses aega 7 kuud. Peale kompleksekspertiisi edastamist kaitsjatele tutvumiseks edastas prokuratuur süüdistusakti kohtusse kahe kuu jooksul. Seega kohtueelne menetlus ei ole riigi süül veninud ja seetõttu ei saa prokuratuurile selles osas etteheiteid teha.
32.Kohtumenetluse osas on maakohus leidnud, et prokuratuurile saab teha menetluse venimise osas etteheiteid, viidates kohtu taandamistaotluse esitamisele ning sellele eelnenud istungitel toimunud segadustele tõendite esitamisel. Esmalt märgib prokurör, et kohus on sarnase etteheite, mis tingis esimese prokuröri taandamise, tõendite esitamisel teinud ka kaitsja M. Kairjakile (vt kohtuistungi protokoll 17.10.2024 lk 28), kellel puudusid tõendeid esitades tõlked, väljaprindid ei 6(13)
olnud korrektsed ning kaitsja ei suutnud prokurörile nimetada, millises kohas asub tõend prokurörile esitatud elektrooniliste tõendite kaustas. Kui kaitsja sai oma tõendite voorus tõendite esitamist jätkata, siis algselt menetluses osalenud prokuröril ei võimaldanud kohus teha eelnevalt menetluspooltele esitatud tõendite esitamise järjekorras muudatusi, mis ka osalt tingis kohtupäevade poolikuks jäämise, mida kohus 16.02.2026 määruses etteheitena menetluse venimise oas välja toob. Teiseks tuleb rõhutada seda, et menetluspoolele ei saa ette heita seda, kui pool kasutab seaduses lubatud võimalusi, mh ka taandamistaotluse esitamise kontekstis. Oma menetluslike õiguste realiseerimist, kui seda ei tehta ilmselgelt pahatahtlikult ja eesmärgiga menetlust venitada, ei saa käsitleda kuidagi etteheitena, vaid tegemist on võistleva kohtumenetlusega paratamatult kaasnevaga. Seega eeltoodud asjaolud ei saa tingida kohtuasja lõpetamist mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.
33.Kuna tänaseks on uuritud pea kõik prokuratuuri ja kaitsja tõendid, siis ainsaks kohtu poolt toodud argumendiks, mis tingiks kohtuasja mõistliku menetlusajaga lõpetamise on võimalik rahvakohtuniku välja vahetamise vajadus. Viimase osas kohus ei väljenda määruses tõsikindlalt, et rahvakohtunik ei saa menetluses osaleda, vaid viitab võimalikule tulevikus toimuvale. Seega ei saa ka antud asjaolu olla aluseks menetlus lõpetamisele, kuna reaalsuses võib ükskõik kes menetlusosalistest haigestuda ja sellest tingitult peab tema asemel kaasama uue prokuröri, kaitsja või kohtuniku. Sellisele argumendile tuginedes saaks lõpetada kõik kohtumenetlused.
34.Isegi juhul, kui kohtu ühe liikme väljavahetamise küsimus tõusetub, siis tuginedes praktikale ei ole menetluspoolte huvides teistkordse täiemahulise menetluse kordamine olukorras, mil kohtukoosseisust kaks liiget on jätkuvalt samad. Kogu menetluse kordamine ei teeni ei prokuratuuri ega ka süüdistatavate huve ja üldjuhul saavad menetluspooled kompromissile juba esitatud tõendite kohtule üleandmises. Puudub alus arvata, et käesoleval juhul peaks toimuma midagi vastupidist. Seega kohtu prognoosid menetluse kestusest maakohtus, mis ulatuvad aastani ei ole realistlikud. Maakohus on määruse tegemisega tühistanud 10 istungit. Nimetatud istungitel oleks saanud suure tõenäosusega ära uurida kaitsja esitamata tõendid ja alustada süüdistatavate ristküsitlemisega. Samas isegi kui kogu menetlus kestaks veel kaks aastat nagu on kohus prognoosinud, siis leiab prokurör, et ka sellisel juhul ei saaks rääkida menetluse lõpetamise vajadusest, kuna muude seaduses ettenähtud meetmetega saab mõistliku menetlusaja võimalikke ületusi heastada.
35.Maakohus on oma määruses leidnud, et ükski menetluspool ei ole analüüsinud kriminaalasjas esinevat avalikku huvi. Viimane väide ei vasta tõele. Oma kirjalikus vastuses on prokurör kokkuvõtvalt rõhutanud, et antud asjas on menetletavad teod süüdistuse järgi esimese astme kuriteod (ehk raskemad) ning tulenevalt oma rahvusvahelisest mõõtmest ka keerukamad. Vaieldamatult kaasneb rahapesukuriteoga ka avalik huvi, sest riigi ülesanne on takistada kuritegeliku raha sattumist majandusse ja rahandussüsteemi. Tegemist on kokkuvõttega kogu eeltoodud argumentidest, seega on prokurör ka rõhutanud antud asja avalikku huvi. Arvestades antud kriminaalasjas arestitud varade kogumahtu (rohkem kui 800 000 eurot) ja süüdistuse mahtu, milles heidetakse ette enam kui 11 miljoni rootsi krooni (enam kui 1,1 miljonit eurot) suurust rahapesu, siis on tegemist vaieldamatult kõrgendatud avaliku menetlushuviga. Ja erinevalt maakohtust leiab prokurör, et justnimelt süüdistuse etteheide ja maht annavad aluse viimast väita.
36.Maakohus ei ole üldse hinnanud võimalust mõistliku menetlusaja ületamist kompenseerida hilisemalt karistuse mõistmisel või läbi süüteoga tekitatud kahju hüvitamise seaduse sätetes toodu. Nimetatud võimaluse KrMS § 306 lg 1 p 61 ja SKHS-is toodu kohtule annab. Seega isegi juhul, kui rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest, ei ole kohtu ainuke võimalus menetlust lõpetada, vaid kohtunik peab kaaluma ka karistuse vähendamise võimalust. Arvestades, et maakohus ei ole viimast üldse kaalunud, siis on tegemist olulise menetlusnormide rikkumisega. Lisaks tuleb rõhutada, et kohtu valduses on käesoleva määruse tegemisel nii prokuratuuri tõendid kui ka suurem
7(13)
osa kaitsja tõenditest, seega on kohtu valduses ka tõendikogum, mille alusel tuleb kohtul hakata kohtuotsust põhistama.
37.Arvestades, et rahapesu on esimese astme kuritegu, mis aegub KarS § 81 lg 1 p 1 alusel kümne aastaga ning antud kriminaalasjas esinevad KarS § 81 lg 5 p 1 ja 2 alused, siis on aegumistähtajaks KarS § 81 lg 6 alusel 15 aastat, mis antud kriminaalasjas täitub 2034. Seega ei ole täna menetlus kestnud sellises mahus, mis tooks kaasa vältimatult kriminaalasja lõpetamise.
38.Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et olukorras, kus tegemist on keskmisest oluliselt keerulisema ja mahukama kriminaalasjaga, asjaomased riigiasutused ei ole kriminaalmenetlust põhjendamatult venitanud, süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo lõplikust aegumistähtajast ei ole möödunud üle kahe kolmandiku, on kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274 2 ja § 2052 alusel põhjendamatu ning vastuolus seadusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 1-17-3371 punktis 60 rõhutatud põhimõtet, et olukorras, mil kõige töö- ja ajamahukam osa kriminaalmenetlusest - kohtueelne menetlus ja kohtulik uurimine ning kohtuvaidlus esimese astme kohtus - on läbitud, peaks kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel olema äärmiselt erandlik. Ka käesolevas asjas on tõendid maakohtus suures osas uuritud ning seega on võimalik kriminaalasjas suhteliselt väikse ajakuluga liikuda faasi, mil kohus saab minna oma lõppotsust tegema.
39.Lisaks märgib prokurör, et kohtu otsustus tõlkekulude väljamõistmise osas on vastuolus seadusega. KrMS § 173 lg 3 alusel jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Lisakuludeks KrMS § 177 p 3 alusel on tõlgile makstud kulud. Seega on kohtu tõlgendus, et tõlkekulud on KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel muud menetlusosalisel tekkinud vajalikud kulud, otseses vastuolus seaduses tooduga ja selliselt menetluskulude väljamõistmine on ebaseaduslik. Menetlus ringkonnakohtus
40.20.03.2026 esitas määruskaebusele omapoolse seisukoha I. Wallsi kaitsja K. Lumiste, kes palub jätta Riigiprokuratuuri määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kaitsja prokuröri esitatud väidetega ei nõustu ning leiab, et kohus on menetluse lõpetamisel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu piisava põhjalikkusega kaalunud kriminaalasja keerukust, menetlusosaliste käitumist ja asja lahendamise prognoosi ning jõudnud põhjendatud ja seadusliku lahendini, s.o et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Isegi kui väita, et praeguseks ajahetkeks ei ole mõistlik menetlusaeg käesolevas asjas veel möödunud, ent on ilmne, et asjas lõpplahendini jõudmine ei ole lähiajal võimalik, tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja rikkumise tõttu KrMS § 274 2 lg 1 alusel lõpetada. Kuivõrd maakohus hindas võimalikuks esimeseks ajaks, mil kriminaalasi võiks lahenduse leida, 2028. aasta sügist, täituks selleks ajaks 2/3 aegumistähtajast, s.o 2028. aastaks oleks mõistlik menetlusaeg igal juhul kaitsja hinnangul ületatud. Väär on prokuröri väide, et pädeva riigivõimu käitumine ei takistanud käesoleva kriminaalasja menetlust, ning maakohus on antud juhul õigustatult asunud seisukohale, et pädeva riigivõimu, s.o prokuratuuri käitumine on menetlust otstarbetult venitanud. Pädeva asutuse käitumine ei ole olnud menetluses ei kvaliteetne ega adekvaatne. Prokuratuuril on kohustus tagada ja võimaldada menetluse efektiivne läbiviimine, kuid prokuröri ebapädeva töö tulemusel venis nii kohtueelne menetlus kui kohtumenetlus ning see on süüdistavate õiguste tagamisel lubamatu. Väär on ka prokuröri väide, justkui oleks kohtulik uurimine lõpufaasis. Mõistliku menetlusaja ületamist ei saa ka kaitsja hinnangul antud juhul süüdistatavatele muul moel kompenseerida. Seda põhjusel, et karistuse kergendamise hindamine ei saa antud menetlusetapis arutelu all olla, kuivõrd menetlusega ei ole nii kaugele jõutud. Samuti ei ole käesolevas olukorras asjakohane kompenseerida mõistliku menetlustähtaja ületamist ka kahjuhüvitisega. Nagu kaitsja 14.01.2026 taotluses selgitas, on õiguse mõistlikule menetlusajale
8(13)
rikkumise intensiivsus ajas süvenev, mis tähendab, et kui ühel hetkel käesolev kriminaalasi lahenduse saab, on süüdistatavate õiguste rikkumine süvenenud niivõrd oluliselt, et riigile tekkinud kahju hüvitamise kohustus, arvestades ka süüdistatavate paljusust, on võrreldes käesoleva asja avaliku huvi ja väidetava kahjuga ebaproportsionaalselt suur.
41.20.03.2026 laekus ringkonnakohtule ka E. Karlssoni kaitsja M. Gaveri seisukoht, milles palutakse jätta Riigiprokuratuuri määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Esitatud seisukoht on täpselt samasuguse sisuga, nagu süüdistatav I. Wallsi kaitsja poolt esitatu.
42.20.03.2026 esitas määruskaebusele seisukoha ka J. Erikssoni, Post Partner OÜ ja LYNXEU Invest OÜ kaitsja M. Kairjak, kes palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaitsja on viidanud maakohtu menetluse alguses, et asjas võib tekkida vajadus hinnata süüdistatava J. Erikssoni võimelisust aru saada kohtulikul uurimisel toimunust. Kaitsja toob välja, et vahepealsel ajal on süüdistatav viibinud haiglaravil. Sellega seonduvalt palub kaitsja kohtul asja edasise menetluse eeldatava pikkuse hindamisel arvestada asjaoluga, et menetluse jätkamisel maakohtus on kaitsja kohustatud enne kohtuliku uurimise jätkamist taotlema uut kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, sh mitte ainult küsimuses kas ja kuidas on isik võimeline edasises menetluses osalema, vaid eelkõige küsimuses, kas ja kuivõrd on isik senise menetluse raames selle sisust üldse aru saanud. Lisaks selgitab kaitsja prokuröri poolt väljatoodut 17.10.2024 istungil maakohtu poolt kaitsjale tehtud etteheitega seoses tõendite esitamisega. Prokuratuur ei lükka ümber kohtu väidet, et asja mahu tõttu võtab edasine menetlus veel aastaid. Pooled on planeerinud süüdistatavate ülekuulamiseks päevi. Kuna süüdistusest ei selgu täpne etteheite sisu, eeldab iga süüdistatava ülekuulamine detailselt arvete sisu avamist neile neid näidates ja seoste kohta küsides. Prokuratuur jätab mainimata ka selle, et maakohtu menetluses on veel ees KrMS § 297 voor. Seega on kohtu hinnang edasise menetluse kestusele maakohtus reaalne ja tegelikkuses ilmselt isegi liiga optimistlik. Prokuratuuri oletused rahvakohtuniku tervise ja tema taandumise osas on oletuslikud. Kaks süüdistatavat räägivad emakeelena rootsi keelt. Neil on õigus saada aru kõikide uuritud tõendite sisust. Prokuratuur ei saa oletada, kas rahvakohtuniku vahetamisel pooled lepivad kokku tõendite avaldatuks lugemises või muus taolises tõendite uurimises. Prokuratuuri väited avaliku menetlushuvi osas on geneerilised – asjaolu, et süüdistuses on väidetud olevat suuri summasid asjaga seotud ja koosseisuks on KarS § 394 lg 2, ei saa iseenesest tähendada, et asjas on avalik menetlushuvi. Seonduvalt prokuratuuri viitesse KrMS § 306 lg 1 p 61 kasutamise võimalusega, märgib kaitsja, et nimetatud võimaluse kohaldamine on diskretsiooniline ja Riigikohtu praktika, mis antud osas suuniseid annab, ei ole kohaldatav – antud asjas on menetlus alles maakohtus ja kohtulikus uurimises, mitte apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses. Prokuratuuri viited aegumisele on asjakohatud, KrMS võimaldab menetluse lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ka aegumistähtaja sees. Prokuratuuri seisukoht tõlkekulude osas on ekslik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud määruskaebuse ning kaitsjate vastustega leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
44.Esmalt toob kohtukolleegium välja, et asjas pole sisulist vaidlust selles, et tegemist on keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mille menetlemise kestus on nii kohtueelses kui ka kohtus keskmisest ajamahukam, milliseks arvamuseks annab alust selle rahvusvaheline mõõde. Samuti on selles esitatud tõendite maht keskmisest suurem. Määruskaebuse esitaja toob välja ka, et tõlkekoormus oli kohtueelsel menetlusel suur ning ka maakohus on kohtumenetluses tõlke korraldamisega seonduvat pidanud asjaoluks, mis kriminaalasja ja selle menetlemise keerukamaks muudab. Seejuures on olnud ka problemaatiline mh ka pädeva tõlgi leidmine. Kriminaalkolleegium
9(13)
nõustub seisukohaga menetluse keerukusest ja mahukusest, aga ka kaitsjate poolt väljatooduga, et sellest hoolimata ei tohi menetlus ületada mõistlikku aega.
45.Kuigi maakohus on oma määruses leidnud, et käesolevas asjas on viivitatud menetlusega nii kohtueelses, kui kohtumenetluses, ringkonnakohus kriitikaga, mis puudutab kohtueelse menetluse tempot, ei nõustu. Nagu kaebaja välja toob, moodustati asja uurimiseks Eesti ja Rootsi uurimisasutuste vahel uurimisrühm, st tegemist on rahvusvahelise mõõtmega kriminaalasjaga. Mõistetavalt võib riikidevaheline koostöö kohtueelset menetlust mõningal määral pikendada, kuid käesolevas kriminaalasjas tehti sellised menetlustoimingud enne, kui menetlus süüdistatavaid mõjutama hakkas, st mõistliku menetlusaja hindamisel see eraldi tähendust selles osas ei oma. Kuigi maakohus on toonud välja, et kohtueelne menetlus seisis alates 2020. a märtsist, on prokuratuuri poolt maakohtule esitatud seisukohas väljatoodud ajateljest nähtav, et veebruaris 2020 kuulati üle isikuid, juunis lõpetati ühe isiku suhtes kriminaalmenetlus ning pärast seda praktiliselt kohe anti toimiku koopia kaitsjatele, misjärel viidi läbi kaks ekspertiisi kaitsja taotlusel. Nendest viimane valmis 2021. a aprillis ning süüdistusakt esitati kohtule 03.06.2021. Maakohus küll tagastas selle neli kuud hiljem, kuid ringkonnakohus saatis asja maakohtule menetlemiseks, milline määrus jõustus Riigikohtu määrusega 11.01.2022. Seega ei ole kohtukolleegiumi hinnangul olnud kohtueelses menetluses sellise pikkusega seisakuid, mille pinnalt saaks väita, et menetlusega oleks põhjendamatult viivitatud.
46.Maakohtu hinnangul on alust olla kriitiline ka prokuratuuri käitumise osas kohtumenetluses. Nii on välja toodud mitmete kohtuistungite (22 istungi) edasilükkamise vajadus tulenevalt prokuröri tegevusest kohtumenetluses, mis päädis lõpuks prokuröri kõrvaldamisega. Samas on maakohus avaldanud kriitikat ka kaitsja M. Gaveri osas. Nimelt arutati 06.05.2022 eelistungil istungite ajakava. Maakohtu seisukoha kohaselt oleks saanud alustada istungitega 2023. a jaanuaris. M. Gaver märkis, et tema on hõivatud Tallinna Sadama asja menetlusega kuni 12.05.2023. Samuti oli 2023. a mai kuus hõivatud ka kaitsja M. Kairjak. Nii määrati algselt istungipäevad perioodile 05.06.2023 – 11.01.2024. Olenemata aga sellest, et kohus arvestas väga suures osas kaitsja M. Gaveri graafikuga, millise asjaolu tõttu asuti asja arutama sisuliselt neli kuud hiljem, kui kohtu poolt esimesena välja pakutud võimalus, osales istungitel M. Gaveri asenduskaitsjana hoopis K. Lumiste. Seega ei toimunud kohtumenetluses asja sisulist arutamist enam kui aasta jooksul (süüdistusakti tagastamise määruse jõustumisest 11.01.2022 kuni esimese kokkulepitud istungini 05.06.2023) nii maakohtu kui ka kaitsjate hõivatuse tõttu.
47.Kuigi maakohus toob määruses uuesti välja prokuröri kõrvaldamisega seonduvad asjaolud, leiab ringkonnakohus, et need ei ole mõistliku menetlusaja hindamisel sellise tähendusega, et neile tuleks nii suurt tähelepanu pöörata. Kokkuvõtvalt tuleks lihtsalt võtta arvesse, kui palju sellega seonduvalt lükati istungeid edasi või mis oli periood, mille jooksul ei olnud võimalik asja arutada. Maakohtu määruses avaldatud kronoloogia kohaselt on maakohtu hinnangul prokuröri tegevuse tõttu jäänud ära või varem lõpetatud kokku sisuliselt 22 istungit. See päädis 11.01.2024 määrusega, millega maakohus prokuröri menetlusest kõrvaldas ning kohustas prokuratuuri teatama hiljemalt 26.01.2024, kes esindab riiklikku süüdistust asjas. 11.04.2024 jätkus asi uue prokuröri osavõtul. Seega viivitus prokuröri tegevuse, tema taandamise ja uue prokuröri asjasse määramisega oli ca 10 kuud. Kusjuures selle aja jooksul asja vastavalt võimalusele menetleti, st polnud olukorda, kus üldse mitte ühtegi toimingut ei tehtud, istungeid ei peetud. Kohtukolleegium nõustub siinkohal kaebuse esitajaga selles, et menetlusosalisele ei saa ette heita seaduses lubatud võimaluste kasutamist (nt taandamistaotluse esitamist), kui seda ei tehta eesmärgiga menetlust venitada. Seejuures pole maakohus tegelikult isegi väitnud, et prokuröri poolt taandamistaotluse esitamise eesmärgiks võis olla menetluse venitamine. Seega puudus vajadus ka seda menetluse lõpetamise kontekstis eraldi rõhutada. Eelnevast tulenevalt märgib kohtukolleegium, et kohtumenetluses on küll olnud viivitusi, kuid need on olnud tingitud nii maakohtu kui ka kaitsjate graafikutest ja prokuratuuri tegevusest. Seega ei saa väita, et oleks alust mõnele menetlusosalisele heita ette 10(13)
menetluse venitamist. Samuti ei saa öelda, et just riigivõimu tegevus on see, mis on põhjustanud menetluses selliseid pause, mis annaks teha etteheiteid.
48.Maakohus on toonud kriminaalasja mõistliku menetlusaja möödumisega lõpetamise üheks põhjenduseks selle, et võib tekkida vajadus vahetada välja üks rahvakohtunik tema tervisest tuleneva võimetusega istungitest osa võtta. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa see olla aga praegu aluseks menetluse lõpetamiseks. Esiteks pole rahvakohtuniku vahetus hetkel objektiivselt aktuaalne. Maakohus on välja toonud menetluse jätkamisega kõigest hüpoteetilise takistuse. Pole teada, milline on see tervisest tulenev takistus, mis ei võimalda rahvakohtunikul istungitel osaleda, seega ei saa ringkonnakohus ka välistada, et vastav takistus võib tulevikus ära langeda, st tema tervis paraneda. Pole selge, miks maakohus leiab, et ainus võimalus on pelgalt tervise halvenemine. Vähetähtis pole aga seegi, et olukorras, kus maakohus väidab, et pole võimalik osaleda kohtuistungitel, siis tegelikkuses on kohtuistungeid jäänud asjas tõenäoliselt väiksemas mahus, kui neid seni ära peetud. Pärast seda peaks kohus siirduma nõupidamistuppa, kus ei ole rahvakohtuniku füüsiline kohalolu ka vajalik. Nõustuda saab ka kaebajaga selles, et isegi, kui rahvakohtuniku väljavahetamise vajadus tekib, ei tähenda see automaatselt, et kogu menetlust tuleks täiemahuliselt korrata. Seejuures toovad kaitsjad välja, et prokuratuuri seisukoht sellest, et menetlust ei pea täies mahus kordama, on oletuslik, millise seisukohaga saab iseenesest nõustuda, kuid märkida tuleb siinkohal, et ka maakohtu väide rahvakohtuniku võimalikust vahetamise vajadusest on samuti oletuslik. Seetõttu tulebki lähtuda olukorra hindamisel praegusest reaalsest olukorrast.
49.Asjakohane on riigiprokuröri tähelepanek, et vaidlustatava määruse tegemisel tühistatud 10 kohtuistungiga oleks tõenäoliselt olnud võimalik ära uurida veel esitamata tõendid ja alustada süüdistatavate ristküsitlemist. Nüüd, kui maakohus istungid tühistas, leitakse vaidlustatud määruses, et uusi istungiaegu ei saa määrata enne 2026. a sügist seoses kohtu eesistuja puhkuse ning temal menetluses olevate teiste kohtuasjadega, kus mh on isikuid ka vahi all. Ringkonnakohus on juba enda lahendis nr 1-18-10465 selgitanud, et kuigi kohtul on keeruline menetleda paralleelselt mitut kohtuasja, ei saa kohus eelistada üht asja teisele. Maakohtu määruses on seejuures kord märgitud, et menetluses olevad vahialustega kohtuasjad on keerukad ja mahukad, samas hiljem seda seisukohta uuesti avaldades enam välja ei tooda. Märgitud on seejuures, et istungite ajad on määratud kuni 2026. a juulikuuni. Samas on maakohus ise toonud välja, et käesolevas kohtuasjas enne sügist istungeid määrata ei saa. Seega ei peaks viidatud teised menetluses olevad asjad käesoleva asja menetlemist takistama, kuna ajaliselt nende istungid maakohtu praeguse plaani kohaselt ei kattu. Kuigi maakohtu hinnangul ei ole võimalik asjas lahendini jõudmise aega ette näha seonduvalt võimalusega, et selle menetlust alustatakse uues koosseisus, pole see praegusel hetkel aktuaalne ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimatu, et juhul, kui asja menetletakse edasi efektiivselt, jõutakse maakohtus lahendini lähiajal. Maakohus ise on avaldanud, et otsuse tegemiseks kuluks minimaalselt neli kuud. Olukorras, kus on teada, et menetlusaeg on veninud niigi erinevate asjaolude tõttu, võib olla maakohtul võimalik seda menetlust efektiivselt juhtides senist venimist omalt poolt heastada ja jõuda otsuseni mõistliku aja jooksul. Kuigi maakohus ise toob välja, et peab kaitsjate hinnangut sellele, et jõustunud lahendini jõutakse kahe aasta jooksul, arvestades ka ringkonnakohtu ja Riigikohtu koormust, liialt optimistlikuks, peab kohtukolleegium nõustuma pigem kaitsjate seisukohaga. Vaieldamatult on maakohtu menetlus kriminaalasjas kõige mahukam, järgmised kohtuastmed lahendavad asja esitatud kaebuste piires ning praegusel hetkel pole põhjust väita, et kõrgemate astmete kohtute koormusest tulenevalt ei peaks olema võimalik asja lahendada mõistliku aja jooksul. Seejuures on asjakohane tuua võrdluseks, et väga mahukad kohtuasjad on ringkonnakohtus saanud lahendatud reeglina vähem kui aasta jooksul pärast kaebuste laekumist. Käesoleva asja puhul ei ole tegemist mahult võrreldava kohtuasjaga, st nii süüdistatavate arv kui asjas esitatud tõendite hulk on oluliselt
11(13)
väiksem. Samuti on menetluse jätkudes võimalik erinevatel kohtutel mõistliku menetlusaja möödumist ise hinnata ja menetlus lõpetada, kui selleks peaks vastavad asjaolud esinema.
50.Kaebuses ei nõustuta maakohtu etteheitega sellest, et menetlusosalised ei ole pidanud vajalikuks põhjendada avalikku menetlushuvi. Esmalt toob riigiprokurör välja, et on selles osas avaldanud kokkuvõtva seisukoha maakohtule esitatud kirjalikus vastuses. Teisalt aga on maakohtu vastav argument arusaamatu. Menetlusosalistel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti, kuid see ei tähenda, et neil oleks kohustus esitada põhjendusi küsimustes, milles on kaalutlusõigus kohtul. Asjaolu, et prokuratuur on esitanud asjas süüdistusakti, on iseenesest kinnituseks sellest, et avalikku menetlushuvi peetakse piisavaks. Prokurör on aga toonud määruskaebuses välja nõustumisväärse väite, et vaieldamatult kaasneb rahapesukuriteoga ka avalik huvi, sest riigi ülesanne on takistada kuritegeliku raha sattumist majandusse ja rahandussüsteemi. Lisaks suurendab avalikku huvi asjaolu, et süüdistuse kohaselt on kuriteol rahvusvaheline mõõde. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb võtta mh arvesse ka kuriteo raskust (RKKK 3-1-1-109-15) süüdistatavatele heidetakse ette esimese astme kuriteo toimepanemist. Samas ei ole kaebaja arvestanud, et avalik menetlushuvi ajas väheneb. Küll aga leiab kohtukolleegium, et arvestades etteheidetava teo iseloomu ja mõju ühiskonnale, tekitatud väidetava kahju suurust (enam kui 1,1 miljonit eurot), saab ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et praeguseks ei ole avalik menetlushuvi vähenenud sedavõrd, et see toetaks menetluse lõpetamist mõistliku aja möödumise tõttu.
51.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et käesolevalt oleks asjakohane viidata Riigikohtu lahendi nr 1-17-3371 p-s 60 väljatoodule, kus on avaldatud, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel peab olema äärmiselt erandlik. Nimelt oli selles kaasuses olukord, kus kohus lõpetas omal algatusel kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu siis, kui kõige töö- ja ajamahukam osa kriminaalmenetlusest - kohtueelne menetlus ja kohtulik uurimine ning kohtuvaidlus esimese astme kohtus - oli läbitud, samuti oli valminud kohtuotsus. See olukord ei ole aga võrreldav käesoleva kriminaalasja seisuga, milles pole veel lõpetatud kõikide tõendite uurimist. Seega ei saa lähtuda põhimõttest, et menetluse lõpetamine peaks olema äärmiselt erandlik, vaid eelnevalt väljatoodust, seda meedet tuleks kohaldada viimase abinõuna.
52.Samas tuleb arvesse võtta, et süüdistatavate vara on arestitud. Kuigi määruskaebuses seda ei käsitleta, on see kahtlemata asjaolu, millele tuleb samuti hinnang anda. Märkida tuleb siinkohal, et arestitud ei ole kõigi süüdistatavate vara, vaid süüdistatavad A. Viilupile ja J. Erikssonile kuuluv sularaha. Kindlas summas sularaha arestimine ei koorma isikuid kohtukolleegiumi hinnangul praegusel hetkel ebaproportsionaalselt. Lisaks on arestitud ka LYNXEU Invest OÜ-le kuuluvad pangakontodel olevad rahalised vahendid, sõidukid ning vallasvara (peamiselt erinevad mündid) ning Post Partner OÜ pangakontodel olevad rahalised vahendid. Kuigi nende süüdistatavate osas on varasid arestitud väärtuselt ja arvuliselt rohkem, kui füüsilisest isikutest süüdistatavatelt, ei ole samas arestidega ettevõtete majandustegevus täielikult takistatud. Maakohtuga saab küll nõustuda selles, et süüdistatava staatuses olemine on iseenesest frustreeriv ning nimetatud süüdistatavate omandiõigust on piiratud, kuid eelnevast tulenevalt ei anna see ringkonnakohtu hinnangul täiendavat kaalu maakohtu otsustusele menetlus lõpetada.
53.Ringkonnakohus on ka lahendis nr 1-18-10465 rõhutanud ja toonud välja vastava kohtupraktika, milles on avaldatud, et menetluse mõistliku aja möödumisega lõpetamine on viimane abinõu. Kuigi maakohus märgib, et on sellest teadlik, ei analüüsi maakohus oma määruses, kas mõistliku menetlusaja rikkumist oleks võimalik muude meetmetega heastada. Nii on ringkonnakohus eelviidatud lahendis ka toonud välja lahendid, kus on küll nenditud, et isikute õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kuid sellegipoolest ei ole mitte menetlust lõpetatud, vaid korvatud rikkumine näiteks karistuse kergendamisega. Menetluse lõpetamine tuleb mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui süüdistatava karistuse 12(13)
kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav (RKKK nr 1-17-10050). Seejuures on Riigikohtu lahendis nr 1-20-2143 on toodud välja, et kohus peab veenvalt põhjendama, miks ei saa rikkumist heastada muul seaduses nimetatud viisil. Seega pole kohus korrektselt põhjendanud enda otsustust kriminaalmenetlus lõpetada, kuna on üksnes sedastanud, et lõpplahendi jõustumine leiaks aset niivõrd kauges tulevikus, et süüdistavate õiguste rikkumist ei saa kõrvaldada teisel moel. Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt toonud välja, miks ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille kohaselt oleks lõpplahendi jõustumine praegusel hetkel nii kauge tuleviku perspektiiv, ei saa ka väita, et süüdistatavate õigusi rikutaks niivõrd intensiivselt, et selle heastamine teiste meetmetega oleks kindlasti välistatud. Võimaliku rikkumise intensiivsust vähendab seejuures ka asjaolu, et süüdistatavate suhtes ei ole kohaldatud kohtumenetluse ajaks ühtegi tõkendit.
54.Kaebaja on lisaks vaidlustanud maakohtu seisukoha tõlkekulude hüvitamise osas. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule tagasi, siis see küsimus hetkel ei oma sisulist tähendust, mistõttu ei peatu kohtukolleegium sellel eraldi.
55.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lgst 2, § 341 lg-st 3 rahuldab ringkonnakohus riigiprokuröri esitatud määruskaebuse, tühistab vaidlustatud kohtumääruse täies ulatuses ning saadab kriminaalasja samale kohtukoosseisule kohtumenetluse jätkamiseks.
56.Süüdistatav I. Wallsi kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste on esitanud ringkonnakohtule taotluse määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on menetluskulude suuruseks 401,76 eurot, mis hõlmab endas maakohtu määrusega tutvumist (60 min), ringkonnakohtu korraldava määrusega tutvumist (10 min), määruskaebusega tutvumist (40 min), määruskaebusele seisukoha koostamist (150 min) ja seisukoha viimistlemist ning esitamist (10 min). Ringkonnakohus märgib taotlusega seonduvalt, et „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ regulatsioon määruskaebemenetlust puudutavas osas on kohtu hinnangul puudulik, kuna ei reguleeri olukorda, kus määruskaebuse on esitanud mitte riigi õigusabi osutav kaitsja, vaid vastaspool. Ringkonnakohus leiab, et analoogia korras tuleb kaitsja toiminguid, mis on seotud vastaspoole määruskaebusega tutvumisega ning oma seisukohtade esitamisega, tasustada analoogiale tuginedes korra § 7 lg 1 alusel: riigi õigusabi osutavat kaitsjat tuleb kohelda ühetaoliselt sõltumata sellest, kas ta on määruskaebuse esitaja või vastaspool. Seega on nende toimingute eest makstava tasu ülemmäär 216 eurot. Kaitsja poolt taotletav summa ületab tasu ülemmäära. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt tehtud toimingud iseenesest põhjendatud ning seega saab pidada ülemmäärale vastavat 216 euro suurust tasu mõistlikuks. Nimetatud suummale lisandub käibemaks, st mõistlikuks ja hüvitamisele kuuluvaks kaitsjatasu suuruseks kokku on 267,84 eurot. Tulenevalt KrMS § 185 lg-st 2 ja § 187 lg-st 1 jääb kaitsjatasu riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.