Margus Palmsaare süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2025. a otsus
Apellandid
Lääne Ringkonnaprokuratuur, prokurör Liisi Kisler Süüdistatava kaitsja Kristjan Lee
Süüdistatav
Margus Palmsaar, isikukood 36912110330, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, tlk 136
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2025. a otsus osaliselt, osas millega maakohus kergendas kooskõlas KrMS § 306 lg 1 p-ga 6 1 Margus Palmsaarele KarS § 320 lg 1 järgi mõistetud 8 kuu pikkust vangistust 4 kuu võrra.
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Jätta Margus Palmsaare kaitsja apellatsioon rahuldamata ja rahuldada prokuratuuri apellatsioon.
4.Määrata Advokaadibüroo LMP Tartu esinduse advokaadile Kristjan Leele makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Margus Palmsaarele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 373,32 eurot ja jätta see summa Eesti Vabariigi kanda.
Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esitatud süüdistus.
1.Süüdistuse kohaselt andis M. Palmsaar 26. septembril 2019. a kell 08.24 - 09.52 Pärnumaal asuvas XXX talus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX rakendatud tunnistajana tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta teadvalt valeütlusi. M. Palmsaar ütles ülekuulamisel, et X käis 24. septembril 2019. a kella 07.00 paiku XXX talu tiikidest püütud ja sumpadesse pandud vähke võtmas ning ta andis Xle kaasa vähkide püüdmiskohta tõendava saatelehe. Tegelikult X tol hommikul vähke võtmas ei käinud ja M. Palmsaar talle saatelehte ei andnud. M. Palmsaare sõidukist 24. septembril kella 10.00-10.20 Tallinna Sadama Dterminali tollikontrollis leitud vähid olid püütud Saaremaal asuvast Leisi jõest. Maakohtu otsus.
2.Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2025. a otsusega tunnistati M. Palmsaar KarS § 320 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 8 kuud. Seda karistust kergendati KrMS § 306 lg 1 p 6 1 alusel kriminaalasjas mõistliku menetlusaja ületamise tõttu 4 kuu võrra. Kandmisele kuuluv 4 kuu pikkune vangistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult kohaldamata tingimusel, et M. Palmsaar ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusega määrati kindlaks ka menetluskulud ja nende jaotus. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.Süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud. 3.1 Pärnu Maakohtu 10. veebruari 2023. a otsusest nähtub, et 24. septembril 2019. a kella 10.00-10.20 toimunud tollikontrollis leiti Soome Vabariiki suunduva X autost 305 jõevähki, mis olid püütud vähipüügi keeluajal Leisi jõest Saaremaal. 3.2 M. Palmsaare ütlused olid X kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude seisukohalt olulised. Tunnistaja väidetega üritati kinnitada X kaitseversiooni mille kohaselt püüdis ta 24. septembri 2019. a tollikontrollis leitud vähid sama päeva hommikul kell 07.00 XXX talus asuvast M. Palmsaare hobikasvandusest. 3.3 Süüdistuse väidet, et M. Palmsaar andis tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi, kinnitavad nii kirjalikud tõendid kui ka tunnistaja X ütlused. Nendest tõenditest nähtub, et X ja M. Palmsaar ei kohtunud ega saanudki 24. septembri 2019. a varahommikul XXX talus kohtuda, sest samal ajal oli X sootuks teises kohas. 3.4 M. Palmsaare ütlused, et ta ei andnud valeütlusi, ei ole usaldusväärsed ning nendega pole võimalik asja lahendamisel arvestada. Kui vaadata ütlusi, mis süüdistatav andis tunnistajana, siis on ta väga üksikasjalikult kirjeldanud seda, mida ta vahetult nägi ja tajus. Sellise sisuga ütluste valguses pole usutav süüdistatava selgitus, et tegelikult kirjeldas ta tol korral ainult seda, mida ta eeldas ja/või arvas. Süüdistatava viide puukborrelioosist tingitud mäluhäiretele on tõendamata.
3.5 Põhjendatud pole kaitsja seisukoht, et M. Palmsaare ülekuulamisel rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kuna süüdistatav on kinnitanud protokolli õigsust oma allkirjaga, ei ole õige M. Palmsaare väide, et ülekuulamisprotokollis kajastatud ütlused on moonutatud või valed.
4.M. Palmsaarele ette heidetud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 320 lg 1 järgi. 4.1 Objektiivne koosseis on täidetud, sest X kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud M. Palmsaar valetas öeldes, et ta andis 24. septembri 2019. a kella 07.00 paiku Xle XXX talus asunud sumpadest jõevähke ning nende püüdmise asukohta kinnitava saatelehe. 4.2 Subjektiivne koosseis on täidetud, sest M. Palmsaar kirjeldab ja avab tunnistajana antud ütlustes õige mitut tõele mittevastavat fakti ning see räägib kavatsetusest KarS § 16 lg 2 mõttes. 4.3 Kuna M. Palmsaare tunnistajana antud ütlused olid sisult konkreetsed ja ei sisaldanud endas eeldusi ja asjaolusid, mida võiks kuidagi teisiti tõlgendada, ei ole õige kaitsja seisukoht, et M. Palmsaar ei teadnud süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid KarS § 17 lg 1 mõttes. 4.4 M. Palmsaare kaitsja tõstatatud küsimused õigusvastasusest ja süüd välistavatest asjaoludest pole asjakohased. Kaitsja ei sisustanud oma viidet KarS §-le 31 lg 1 ning M. Palmsaare võimalik keelueksimus KarS § 39 järgi pole tõendatud – süüdistatav esitas tunnistajana mitu valefakti ning tegi seda teadlikult.
5.Kriminaalasjas on ületatud mõistlikku menetlusaega. 5.1 Kaitsja väide, et mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema M. Palmsaare tunnistajana ülekuulamisest 26. septembril 2019. a, ei ole õige, sest selline arusaam ei põhine kehtival kohtupraktikal. 5.2 Prokuröri väide, et M. Palmsaare jaoks hakkas mõistlik menetlusaeg kulgema tema kahtlustatavana ülekuulamisest 22. augustil 2023. a, pole samuti põhjendatud, sest mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema 2019. a lõpust. Selleks ajaks teadis menetleja kindlalt, et tunnistajana üle kuulatud M. Palmsaar valetas ning viimane pidi oma heale tuttavale Xle kahtlustuse esitamise tõttu mõistma, et tema ütlusi tõe pähe ei võeta. 5.3 M. Palmsaare kriminaalasi KarS § 320 lg1 järgi pole tõenduslikult ja õiguslikult keerukas ning olukorras, kus mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema 2019. a lõpust, pidanuks M. Palmsaare kriminaalasi olema kohtusse saatmiseks valmis hiljemalt 2022. a lõpp või 2023. a alguses. Järelikult on kriminaalasjas ületatud mõistlikku menetlusaega.
6.M. Palmsaare karistus. M. Palmsaare süü on suur, sest ta pani kuriteo toime kavatsetult ning tema ütlused sisaldavad õige mitut valefakti. M. Palmsaare karistust kergendavaid asjaolusid ei ole, raskendavaks asjaoluks on valeütluste andmine X poolt toimepandud süüteo varjamiseks KarS § 58 p 9 mõttes. Kohaseks karistuseks KarS § 320 lg 1 järgi on 8 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel mõistliku menetlusaja ületamise tõttu 4 kuu võrra kergendada. Kandmisele kuuluva 4 kuu pikkuse vangistuse võib ajafaktorit silmas pidades jätta KarS § 73
lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui M. Palmsaar ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja apellatsioon.
7.Maakohtu otsuse vaidlustas M. Palmsaare kaitsja, kes taotleb Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2025. a süüdimõistva otsuse tühistamist. Kaitsja palub teha uus otsus, millega mõista M. Palmsaar KarS § 320 lg 1 järgi õigeks ja jätta maakohtu menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. 7.1 Apellant taotleb alternatiivselt:
Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2025. a otsuse tühistamist M. Palmsaarele mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendatakse süüdistatavale mõistetud karistust 1-3 kuuni või mõistetakse mõistlikus suuruses rahaline karistus ringkonnakohtu äranägemisel. Mõistetav karistus tuleks jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata minimaalseima võimaliku katseajaga. Menetluskulud tuleks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu jätta täielikult või valdavas osas Eesti Vabariigi kanda.
Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2025. a otsuse tühistamist menetluskulude osas. Kaitsja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega jäetakse mõistliku menetlusaja ületamise tõttu maakohtu menetluskulud täielikult või valdavas osas Eesti Vabariigi kanda.
7.2 Apellatsioonimenetluse kulud palub kaitsja pärast nende kindlaks määramist jätta Eesti Vabariigi kanda. 7.3 Apellatsioonis esitatud taotlusi põhjendab kaitsja kokkuvõtlikult nii.
8.M. Palmsaare tunnistajana ülekuulamisel rikkus menetleja kriminaalmenetlusõigust. Tunnistaja koju minek teda eelnevalt teavitamata ning ütluste protokollimine nii, et tunnistajale esitatavaid küsimusi kirja ei panda, pole korrektne. Üldjuhul kutsutakse tunnistaja menetleja juurde siiski kutsega. Vaatamata asjaolule, et M. Palmsaar oli koostööaldis, tekkis tal ootamatust külaskäigust tingitud ärevus. Sellises olukorras pole välistatud, et midagi olulist läks n-ö tõlkes kaduma või pandi ekslikult kirja. Küsimuste kajastamata jätmine annab alust kahtlusteks, et ütlusi kirja pannud menetleja võis M. Palmsaare vastuseid valesti tõlgendada. M. Palmsaare ütlustega on tõendatud, et ta ei lugenud ütlusi läbi, vaid need loeti talle ette. Järelikult ei saa kuidagi välistada võimalust, et protokoll ei kajasta ütluste sisu õigesti. M. Palmsaare ütlustega on tõendatud, et ta lähtus tunnistajana ülekuulamisel Xga tehtud kokkulepetest ning kirjeldas seda, mida ta nende põhjal eeldas. Järelikult on protokollis sisalduvad ütlused selle kohta, et süüdistatav kohtus Xga 24. septembri 2019. a hommikul ning kõik sellega seonduv, moonutatult kirja pandud.
9.Maakohus eksis subjektiivse koosseisu sisustamisel. 9.1 Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et M. Palmsaar pani KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult. Maakohtu väide on tõenditega sisustamata. Kohtu tähelepanekust, et tahtluse raskeimale vormile viitab väidetavate valefaktide paljusus, ei piisa.
9.2 Ütluste lahknemine tõenditest, millele tuginedes tuvastati X süü, ei tähenda veel seda, et M. Palmsaar andis tunnistajana teadvalt valeütlusi. Kriminaalasjas on M. Palmsaare ja X ütlustega tõendatud, et X võis käia XXX talu sumpadest vähke võtmas ning X pidi 24. septembri 2019. a hommikul küll tulema, kuid ei jõudnud seda teha. Sealjuures kinnitavad X ütlused selle kohta, et tollikontrollis leitud vähkide hulgas võis olla M. Palmsaare kasvandusest püütuid, kaudselt M. Palmsaare arusaama, et X autost leitud vähid võisid pärineda XXX talu sumpadest, mis olid pealegi 24. septembri 2019. a hommikul ka tühjad. Seega võiski M. Palmsaar eeldada, et X käis hommikul vähke võtmas nii, nagu neil kokkulepe oli. Tsiteeritud ütlusi silmas pidades ei ole kuidagi võimalik väita, et M. Palmsaar andis tunnistajana kavatsetult valeütlusi. M. Palmsaar rääkis heas usus asjaoludest nõnda nagu tema aru sai. Sel põhjusel süüdistatav ei pidanudki võimalikuks ning veelgi vähem teadis või seadis eesmärgiks, et annab tunnistajana valeütlusi. Lisaks on antud juhul tegu n-ö mälupõhiste ütlustega – M. Palmsaar rääkis seda, mida ta X eelnevast käitumisest ja lubadustest mäletas ning eeldaski, et kui sump oli tühi, siis järelikult X käis neid võtmas. Tuvastatud asjaolud võimaldavad väita, et M. Palmsaar võis äärmisel juhul anda valeütlusi ettevaatamatusest KarS § 18 lg-te 1 ja 2 mõttes. Arusaama, et tõele mittevastavad väited võivad põhineda ka heauskse inimese tahtmatult tekkinud eksimustel, tähelepandamatuse, juhusliku keelevääratuse või vaimse väsimuse tõttu jpm, toetab ka erialakirjandus.
10.M. Palmsaar oli koosseisueksimuses KarS § 17 lg 1 mõttes. M. Palmsaar ei kontrollinud menetlejale avaldatud eeldust, kas X ka tegelikult tol hommikul vähke võtmas käis. Kuigi süüdistatav oli tähelepanematu ja hooletu protokollis sisalduvate moonutatud asjaolude suhtes, mis oleks võinud eksimuse välistada, ei andnud ta valeütlusi tahtlikult või kavatsetult.
11.M. Palmsaar võis eksida õigusvastasust välistavas asjaolus kooskõlas KarS § 31 lg-ga 1. KarS § 31 lg 1 järgi ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.
12.Kriminaalasjas ületati mõistlikku menetlusaega. Maakohtu seisukoht, mis puudutab mõistliku menetlusaja ületamist, on nõustumisväärne. Arvestades, et kohtu hinnangul on kriminaalasi lihtsakoeline, oleks maakohus pidanud karistuse kergendamise asemel kriminaalmenetluse lõpetama. Kannatanuteta ja varalise kahjuta lihtsa kriminaalasja menetlemine enam kui 5 aastat, on selge märk riigivõimu tegevusetusest. Kriminaalmenetluse lõpetamine kooskõlas KrMS § 2742 lg 1 on kirjeldatud olukorras süüdistatava õigusi enim arvestav ja taastav meede.
13.M. Palmsaarele tuleks mõista leebem karistus ning maakohtu menetluskulud peaks vähemalt osaliselt kandma Eesti Vabariik. M. Palmsaare süü ei ole suur. Süüdistatav on olnud koostööaldis, ta ei ole menetlust mingilgi moel takistanud. Kergendavaid asjaolusid, teo kergust, isiku vanust ja minevikku arvesse võttes võiks talle mõista minimaalse, 1-3 kuu pikkuse vangistuse, mis tuleks KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata minimaalseima võimaliku katseajaga.
Mõistliku menetlusaja ületamise tõttu tuleks nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda kas täielikult või olulises osas (s.o 5070%) või kohtu äranägemisel mõistlikus ulatuses. Prokuratuuri apellatsioon.
14.Prokurör taotleb Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2025. a otsuse tühistamist osas, millega maakohus kergendas KrMS § 306 lg 1 p 6 1 alusel mõistliku menetlusaja ületamise tõttu M. Palmsaarele mõistetud 8 kuu pikkust vangistust 4 kuu võrra. Prokurör palub muuta tühistatud osas maakohtu põhjendusi ning teha uus otsus, millega mõista M. Palmsaarele KarS § 320 lg 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust. Prokuröri argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 14.1 Maakohus leidis, et M. Palmsaarele pidi olema arusaadav ja teada, et kui Xle esitatakse süüdistus, siis tema ütlusi ei peeta tõeseks ning sel põhjusel hakkas mõistlik menetlusaeg kulgema 2019. a lõpust. Xle esitati süüdistus 26. augustil 2022. a ning eeltoodu valguses jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, mis puudutab mõistliku menetlusaja kulgema hakkamist. 14.2 M. Palmsaare kriminaalasja ei saanud avalikustada ja kohtusse saata enne Xle lõpliku kahtlustuse esitamist. Maakohus rõhutas korduvalt X ja M. Palmsaare head läbisaamist ning seega oleks X M. Palmsaare kaudu saanud oma kriminaalasja materjalidele ligi enne lõpliku kahtlustuse esitamist. See oleks võinud kahjustada kriminaalmenetlust. X kriminaalasjaga ei viivitatud. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX oli varem lisaks Xle veel kaks kahtlustatavat ning lõplik kahtlustus esitati Xle 10. veebruaril 2022. a. Sealjuures lisandus varasemale, KarS § 361 lg 1 järgi esitatud kahtlustusele täiendav kahtlustus KarS §-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi. Kriminaalasi saabus prokuratuuri 29. märtsil 2022. a ning samal päeval tehti kriminaalasja materjalid kättesaadavaks ka kaitsjatele. Üldmenetluse süüdistusakt koostati 26. augustil 2022 ning 31. jaanuaril 2023. a anti X kohtu alla. Kriminaalasjas koostati kohtuotsus 10. veebruaril 2023. a ning see jõustus samal päeval. M. Palmsaare suhtes alustati kriminaalmenetlust 21. märtsil 2023. a ning süüdistatavale esitati 22. augustil 2023. a kahtlustus KarS § 320 lg 1 järgi. Kirjeldatud ajatelge vaadates ei ole mõistlikku menetlusaega rikutud. Silmas tuleb pidada ka seda, et menetleja tegeleb paralleelselt mitme kriminaalasjaga. Paraku on prioriteetsemad need asjad, mille raames riivatakse intensiivselt kahtlustatava ja/või süüdistatava põhiõigusi. 14.3 Maakohtu seisukohaga, et M. Palmsaar pidi oma elukogemuse põhjal aduma, et X suhtes kriminaalmenetluse jätkamine tähendas ühtlasi tema suhtes kuriteokahtluste tekkimist ja püsima jäämist, ei ole võimalik nõustuda. Isegi kui eeldada, et M. Palmsaar teadis, et X kriminaalasja pole pärast tema poolt ütluste andmist lõpetatud, ei saanud M. Palmsaar sellest veel järeldada, et menetleja oli teadlik, et ta andis valeütlusi. M. Palmsaar ei teadnud ega saanudki teada, miks pole menetleja X kriminaalmenetlust lõpetanud või millised tõendid menetlejal üldse – sh tema süü tõendamiseks – olemas on. Inimese teadmist selle kohta, et ta andis valeütlusi ei saa võrdsustada teadmisega, et tema suhtes toimetatakse kriminaalmenetlust. Tegelikult teab iga isik, kes on toime pannud kuriteo, et ta seda tegi ja võib kahtlustada sedagi, et politsei on teost teadlik. Samas ei saa olla selline teadmine ja kahtlus mõistliku menetlusaja alguse lähtepunktiks. Vastab tõele, et kohtupraktikas on jaatatud, et mõistlik menetlusaeg võib hakata kulgema ka muude ametivõimude rakendatud meetmete või toimingute tõttu, mis viitavad kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele ja mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda. Selliseid asjaolusid käsilolevas asjas ei ole. M.
Palmsaare elukohta ei otsitud pärast tema tunnistajana ülekuulamist läbi, teda ei peetud kahtlustavana kinni vms. 14.4 Kuna kriminaalasjas tuleb mõistlikku menetlusaega arvestada alates M. Palmsaare kahtlustatavana üle kuulamisest 22. augustist 2023. a, on kriminaalmenetlus M. Palmsaare suhtes kestnud 1 aasta ja 7 kuud. See aeg ei ole ebamõistlikult pikk. 14.5 Kuigi kriminaalasi on olemuselt lihtsakoeline ja kuriteo toimepanemisest on möödunud teatav aeg, ei ole avalik menetlushuvi ära langenud. 14.6 Kokkuvõtlikult pole asjas mõistliku menetlusaja nõuet rikutud, maakohus kohaldas ekslikult KrMS § 306 lg 1 p 6 1 ning see eksimus tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis on aluseks maakohtu otsuse osalisele tühistamisele. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus.
15.Apellatsioonid esitanud prokurör ja kaitsja suulist menetlust ei soovinud. Taotlust suuliseks menetluseks ei esitatud ka KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus võttis apellatsioonid menetlusse ning kohtu pakutud võimalust esitada kirjalik seisukoht kasutas prokurör. Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile.
16.M. Palmsaare kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 16.1 Maakohus on otsuses jälgitavalt ja tõenditele viidates põhistanud seda, et M. Palmsaar andis teadvalt valeütlusi. Ütluste detailsusastme tõttu välistas maakohus põhjendatult võimaluse, et M. Palmsaar rääkis midagi üldist või oli ütlusi andes eksimuses. Fakt, et M. Palmsaar ei lugenud ise ütlusi läbi, vaid need loeti temale ette, ei muuda teadmist, et süüdistatava andis teadvalt valeütlusi. M. Palmsaar ei öelnud, et tema pole selliseid ütlusi andnud ning süüdistatav ei teinud protokolli õigsuse kohta ühtegi märkust. 16.2 Ütluste andmist eksimuses olles ei tõenda ka kuidagi kaitsja tsiteeritud X ütlused, et eelduslikult võis tema autos olla ka XXX talu vähke. Esiteks on X ütlus, mida kaitsja rõhutab, sisult segane. Teiseks pole võimalik mõista, kuidas peaks XXX talu vähkide olemasolu X autos tõendama M. Palmsaare eksimust. 16.3 Kaitsja väide, et M. Palmsaar võis tunnistajana midagi eeldada, on alusetu. X sõnul helistas ta M. Palmsaarele, kui ta tollis kinni peeti ja ütles, et ei tulnud sealt läbi. Seega jääb arusaamatuks, mil moel sai M. Palmsaar 2 päeva hiljem ütlusi andes eksimuses olla, kui X oli ise talle öelnud, et ta XXX talus ei käinud. 16.4 Maakohtul on õigus, et M. Palmsaare tunnistajana antud ütluste detailsusaste viitab selgelt, et tegu pole keelevääratusega, vaid süüdistatava tegevus oli teadlik ja eesmärgipärane. Kaitsja osundab, et uurijate külaskäik oli M. Palmsaare jaoks ootamatu, kuid uurimisasutus võib ise valida taktika mil moel ta menetlustoiminguid läbi viib. M. Palmsaar ei viidanud ühelegi takistusele miks ta ei saanud tunnistajana ütlusi anda ja seda ei nähtu ka tema ülekuulamise protokollist.
Mõistliku menetlusaja osas ajab kaitsja segamini kuriteo toimepanemise aja ning aja millal toimus tõendite kogumine ja aja millal algas kulgema mõistlik menetlusaeg. Ajavahemikku, mis jääb kuriteo toimepanemise ja isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamise vahele, menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse ei võeta, kuna kriminaalmenetlus ei alga kuriteo toimepanemisega. Kuriteo toimepanemise ja kriminaalmenetluse alustamise vahele jääval perioodil ei saa rääkida ka kriminaalmenetlusega kaasnevatest piirangutest isiku põhiõigustele (RKKK 3-1-1-57-11 p 14.3). M. Palmsaare puhul tuleb mõistliku menetlusaja alguspunktiks võtta tema kahtlustatavana ülekuulamise kuupäev, s.o 22.08.2023. 16.5 Kaitsja taotlus leevendada M. Palmsaarele mõistetud karistust, ei ole põhjendatud. Maakohtu argumentatsioon on veenev ja põhineb seadusel. Kriminaalasjas määrab süü suuruse süüdistatava valeütluste olulisus kriminaalasjas, milles ta tunnistajana üle kuulati ning tahtlus. Tõendamata on kaitsja väited, et süüdistatav oli koostööaldis ja aitas igati menetlusele kaasa. Ringkonnakohtu seisukoht.
17.Kolleegium jätab M. Palmsaare kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja rahuldab prokuratuuri apellatsiooni.
18.Maakohtu seisukoht, mis puudutab M. Palmsaare süüküsimust ja talle KarS § 320 lg 1 järgi mõistetud karistust, on veatu. Vaidustatud otsuses sisalduvaid asjakohaseid argumente kordamata märgib kolleegium vastuseks kaitsjale kooskõlas KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatuga järgmist.
19.Kaitsja väide, et M. Palmsaare ülekuulamisel 26. septembril 2019. a rikuti kriminaalmenetlusõigust, on ainetu. 19.1 M. Palmsaare 26. septembri 2019. a tunnistajana ülekuulamise protokolli 1 päises toodud andmete kohaselt viidi menetlustoiming läbi M. Palmsaare kodus, XXX talus ning ülekuulamist alustati kell 08.24. Iseenesest on õige kaitsja märkus, et praktikas on tavaks kutsuda tunnistaja uurimisasutusse ning antud juhul võiks süüdistatava kirjeldatud välist pilti vaadates - mitu menetlejat ilmub varahommikul etteteatamata tema koju - spekuleerida selle üle, et kirjeldatud moel viiakse pigem läbi kahtlustatava osavõtul planeeritud menetlustoiminguid. Samas ei ole käsiloleval juhul mitte mingisuguseid andmeid, mis võimaldaks väita, et menetleja ei käsitanud tol hommikul M. Palmsaart tunnistajana. 19.2 Prokuröriga on põhjust nõustuda, et menetlustaktika valik on uurimisasutuse privileeg, kuid mõistagi peab valitud meetod mahtuma kehtiva seaduse raamidesse. Kuivõrd kehtiv KrMS tunnistajale kutse saatmise kohustust ette ei näe ega reguleeri sedagi, kus kohas tunnistajat võib või ei või üle kuulata, jääb kaitsja viide võimalikule rikkumisele tagajärjetuks. Menetletava kaasuse kontekstis on menetlustoimingu läbiviimise kohast märksa olulisem, kas M. Palmsaarele selgitati (ja tagati) tunnistaja õigused ning kohustused. Kui vaadata 26. septembri 2019. a tunnistaja ülekuulamisprotokolli, siis selle päises on tunnistaja õigused ja kohustused ära toodud ning M. Palmsaar on oma allkirjaga kinnitanud, et talle neid ka tutvustati.2 Järelikult selgitati M. Palmsaarele sedagi, et kooskõlas KrMS §-s 66 lg 3 tunnistaja
tlk 26. vt uuesti tlk 26.
valeütlusi anda ei või. Kuigi M. Palmsaar on tuginenud ärevusele, halvale mälule ja väitnud, et talle pandi suunavaid küsimusi esitades n-ö sõnad suhu, pole ei süüdistatav ega tema kaitsja kordagi rõhunud asjaolule, et M. Palmsaar ei saanud aru, et ta peab rääkima tõtt.
20.Edasi on M. Palmsaar igale ülekuulamisprotokolli lehele antud allkirjaga kinnitanud selle sisu õigsust. Vastab tõele, et protokolli kohaselt ei lugenud M. Palmsaar kirjapandut oma silmaga üle, vaid see loeti talle ette, kuid sellele vaatamata pole põhjust väita, et sinna sai kirja midagi muud. Eeldatavasti ütluste ettelugemist kuulanud M. Palmsaar siiski üldjoontes mäletas, millest viimase ca 1,5 tunni3 jooksul menetlejaga juttu oli olnud ning kui too oleks talle dikteerinud moonutatud või sootuks teise sisuga ütlusi, ei ole usutav M. Palmsaare valmidus kinnitada, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi ning see on õige. Mis puudutab süüdistatava väidetavaid mäluhäireid, siis seda väidet on maakohus on korrektselt käsitanud aktiivse kaitseteesina. Olemasolevatest tõenditest4 ei nähtu, et M. Palmsaarel oleks lühi- või pikaajalise mäluga objektiivseid probleeme.
21.Ainetu on apellandi etteheide, et 26. septembri 2019. a protokollis pole ära näidatud menetleja küsimusi. Tunnistajale esitatavad küsimused tuleb KrMS § 155 lg 2 p 7 järgi protokollida üksnes tema ristküsitlemisel kohtus. Muul juhul neid üldjuhul ning kooskõlas KrMS §-ga 74 protokolli kirja ei pandagi. Lisaks on menetleja küsimused protokollis sisalduvatest ütlustest hõlpsasti välja loetavad. Nii näiteks on üpris ilmne, et M. Palmsaare ütlusele „Ma ei tea, mis X nende vähkidega teeb“ eelnes menetleja küsimus, mida X vähkidega teeb või lausele „Mina tean, et vähke oli umbes 300tk“ eelnes küsimus selle kohta, kui palju vähke võis sumbas olla. Süüdistatava väide selle kohta, et menetleja suunas teda soovitud tulemuseni, pole õige. Näiteks süüdistuse esemeks olevaid ehk 24. septembri sündmusi kirjeldanud ütluste plokk lõpeb protokollis lausega: „Lisaksin siia veel, et X käis vähkide järgi hommikul vara...“. Sõna lisaksin viitab asjaolule, et M. Palmsaarele anti vaba voli oma ütlusi soovi korral täiendada.
22.Kaitsja väidab läbivalt, et M. Palmsaare kohtus antud ütlustega on tõendatud, et tema tunnistajana antud ütlusi on valesti mõistetud ja tõlgendatud. Ringkonnakohtu arvates jäävad kõik sellekohased püüdlused tagajärjetuks. Kui kõrvutada M. Palmsaare ütlusi, mida too andis tunnistajana ja nüüd süüdistatavana maakohtus, on ilmne, et 26. septembril 2019. a andis M. Palmsaar oma ütlustes Xle kindlas kõneviisis alibi väites, et X püüdis 24. septembri 2019. a tollikontrollis leitud vähid samal hommikul XXX talus olevast kasvandusest. M. Palmsaare väited 26.09.2019 M. Palmsaare väited ristküsitlusel.6 tunnistaja ülekuulamise protokollis.5 X on hea tuttav, kellele ma vähke jagan. Ma X on hea tuttav. X on [vähid] Soome viinud, ei tea, mida X nende vähkidega teeb. seal on jälle mingi objekti lõpetamine või midagi ja seal töölistele. Täpset kuupäeva ei oska öelda, kuid millalgi X helistas eelmisel päeval [23. septembril], septembris helistas X ja küsis vähke. et tuleb hommikul läbi. Ma ütlesin, et jah, mul on vähid sumbas, tule ja võta. Teisipäeval, 24. septembri hommikul tuli X Hommikul ma vaatasin, et sump on tühi ja XXX tallu ja läks basseinide juurde, mis ma teadsin, et X käis. Kokkulepe oli, X pidi
M. Palmsaare ülekuulamisega alustati kell 08.24 ja menetlustoiming lõppes kell 09.52. eeskätt 26. septembri 2019. a tunnistajana ülekuulamise protokoll tlk 26-30.
tlk 26-30.
tlk 96-102.
asuvad kõrvalhoones. Täpsustan, et neid basseine ma kutsungi sumpadeks ja seal hoian vähke. X tuli üksi ja luges üksinda need vähid sealt basseinidest kastidesse. Mina olin üksi kodus ja basseinide juures vähke lugemas ei käinud. Mina tean, et vähke oli umbes 300tk. Andsin talle [Xle] kaasa veose saatelehe, et vähkide päritolu tõendada. Saatelehele panin kirja, et X on vähkide saaja. B andis vähid üle, vähkide kogust ei pannud. Uurija poolt minule näidatud saateleht ei ole sama saateleht, mille mina Xle koostasin. Lisaksin siia veel, et X käis vähkide järgi hommikul vara (kell võis olla kuskil 07.00 paiku). X on minu käest ka varasemalt ühel korral vähke saanud (sel suvel), aga siis oli vähke vähe.
tulema ja siis ma arvasingi, et X käis. Mina X hommikul ei näinud. Ei tea kui palju vähke sumpades oli. Ma olen ühe korra varem selle [saatelehe] andnud, aga selle ta ise võltsis. Seekord ei olnud mul talle isegi pandud, sest ma teadsin, et tal on see olemas ja mul ei ole vaja isegi seal olla. Ma teadsin, et ta [X] pidi tulema ja kui ma hommikul tõusin ja neid vähke seal ei olnud, siis ma eeldasingi, et X käis. Xle on ta korduvalt, küllaga vähke andnud.
Ülaltoodust nähtub tõsikindlalt, et inimene, kes 29. septembri 2019. a antud M. Palmsaare ütlusi (tagantjärele) tõlgendab ja nende sisu moonutab, on süüdistatav ise, mitte teda 26. septembril 2019. a üle kuulanud menetleja. Mõistagi kaasnes vajadus nii käituda arusaamisega, et X kriminaalasjas koguti teisigi tõendeid, mis tema ütlused ümber lükkavad.7
23.Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud KarS § 320 lg 1 subjektiivse koosseisu sisustamisel. Maakohtuga on põhjust nõustuda, et Xle kriminaalasjas valealibi andmine räägib kavatsetusest KarS § 16 lg 2 mõttes. Tahtluse sisustamisel ei saa mööda vaadata sellest, et 26. septembri 2019. a hommikul oli süüdistataval juba eelnev teadmine selle kohta, et Xl oli tollis vähkide tõttu sekeldusi. 8 Kaitsja viide X ütlustele, mis peaksid tema hinnangul toetama kaitseversiooni selles, et M. Palmsaar rääkis heas usus seda, mida ta mäletas ja eeldas, on ainetu. Tunnistaja ütlusi lugedes on selge, et ta üritab M. Palmsaare huvides viimase 26. septembri 2019. a kindlas kõneviisis räägitust diskreetselt, kuid paraku mitte kõige õnnestunumalt distantseeruda. Näiteks apellandi viide X ütlustele, mille kohaselt võiski tollikontrollis leitud vähkide hulgas XXX talu sumpadest enne 24. septembrit 2019. a võetud vähke ning see tõi kaasa vale tõlgenduse, ei haaku mitte kuidagi M. Palmsaare 26, septembril 2019. a kinnitusega, et ta oli Xle vähke andnud enne 24. septembrit 2019. a ainult ühe korra, suvel ja sel korral oli kogus väike.
24.Kaitsja viide võimalikule koosseisueksimusele KarS § 17 lg 1 mõttes jääb samuti tagajärjetuks. Kriminaalasjas esitatud tõendid ei võimalda väita, et M. Palmsaar arvas 26. septembril 2019. a siiralt, et see, mida ta räägib, ongi tõde. Maakohus on kohaselt öelnud, et valeütlused on läbimõeldud ja koosnevad mitmest tõele mittevastavast osisest, mis koostoimes pidid andma M. Palmsaare nägemuse järgi Xle alibi ehk tõendama, et too sai 24. septembri 2019. a tollikontrollis leitud vähid samal hommikul tema käest. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et M. Palmsaar pani teo toime kavatsetult, jääb tagajärjetuks kaitsja viide
nt tlk 41-44, 54-61, 62, 73-81. vt X ütlused tlk 94 selle kohta, et ta helistas M. Palmsaarele ja ütles, et ei saanud tollikontrollist läbi.
võimalikuke koosseisueksimusele KarS § 17 lg 1 mõttes – ainetu on öelda, et inimene ei saa mitte teada süüteokoosseisu asjaolu, mida ta teostab kavatsetult.
25.Maakohtul on õigus selleski, et apellant pole sisustanud oma viidet KarS § 31 lg-le 1. Apellatsiooniski piirdub kaitsja normi tsiteerimisega ning olukorras, kus apellant pole normi kohaldamise eeldusi ära näidanud, ei pea ringkonnakohus neid ise otsima.
26.Apellant taotleb alternatiivselt M. Palmsaarele mõistetud karistuse leevendamist nii, et karistada teda kas kergemaliigilise tingimisi karistusega või mõista vangistus vähemas määras. Kaitsja hinnangul õigustavad M. Palmsaare leebemat kohtlemist kergendavad asjaolud, milleks on koostöövalmidus ja menetlusele kaasa aitamine, väike süü, teo kergus, isiku vanus ja kehtivate karistuste puudumine.9
27.Ringkonnakohus maakohtu mõistetud karistuse revideerimiseks alust ei näe. Karistusliigi valikut on maakohus põhjendanud ning apellatsioonis pole ära näidatud, milles seisnes maakohtu kaalutlusviga. Maakohtu mõistetud vangistust peab kolleegium kohaseks. Süü suuruse on maakohus määratlenud etteheidetavat tegu sisustanud faktiliste asjaolude kaudu ning tuvastanud seejärel kergendavate asjaolude puudumise ja ühe raskendava asjaolu. Milles seisnes süüdistatava koostöö- ja kaasaaitamisvalmidus olukorras, kus süüdistatav oma tegu ei tunnista ega kahetse, kolleegium apellatsioonist välja ei loe. Apellandi viide M. Palmsaare vanusele jääb 1969. a sündinud inimese puhul arusaamatuks. Kehtivate karistuste puudumise kohta märgib ringkonnakohus, et normikuulekus on ühiskonnas kokku lepitut silmas pidades siiski oodatav käitumine, mitte erakordne asjaolu. Pealegi on maakohus kehtivate karistuste puudumist süüdistatavale mõistetud vangistust KarS § 73 järgi täielikult tingimisi kohaldamata jättes juba arvestanud.
28.Kõike eeltoodut silmas pidades jääb Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2025. a otsus M. Palmsaare süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 320 lg 1 järgi muutmata.
29.Vaidlustatud otsuses asus maakohus seisukohale, et kriminaalasjas riivati M. Palmsaare õigust mõistlikule menetlusajale. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, sest selles küsimuses soostub ringkonnakohus täielikult prokuratuuri argumentidega.
30.Kehtiva kohtupraktika järgi võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada lisaks pädeva asutuse ametlikule teatele selle kohta, et inimest kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda (RKKKm 3-1-1-53-15 p 9). Käsiloleval juhul sisustaski maakohus mõistliku menetlusaja kulgemahakkamise muu asjaoluga, milleks kohtu hinnangul on M. Palmsaare teadmine selle kohta, et ta pani toime kuriteo ning võimalik teadmine selle kohta, et seda teab X kriminaalasja tõttu ka menetleja.
31.Osas, mis puudutab inimese teadmist, et ta pani toime kuriteo ning kahtlusi või hirme, et tema poolt toime pandud kuriteost võib teada ka menetleja, pole kolleegiumil prokuratuurile suurt midagi lisada. Prokuröril on õigus, et teo toimepanemise hetk ja sellele järgnev toimepanija võimalik siseheitlus ja hirmud mõistliku menetlusaja kontekstis mitte kuidagi asjasse ei puutu.
vt apellatsiooni p 3.49-3.50.
32.Prokuröri viide X kriminaalasja võimalikule kahjustamisele on nõustumisväärne. Lisaks ei tarvitse olla kõige kohasem praktika, kus kriminaalasja kohtueelses menetluses üle kuulatud ja inimese süütust kinnitava isikulise tõendiallika suhtes käivitatakse KarS § 320 lg 1 järgi toimetatav kriminaalmenetlus enne n-ö põhiasjas lahendi jõustumist.
33.Maakohtu arutluskäiku selle kohta, et M. Palmsaar ja X olid head tuttavad ning seega võis M. Palmsaar midagi oletada X suhtes kriminaalmenetluse jätkamise tõttu, ringkonnakohus asjakohaseks ei pea. Kolleegiumi arvates on oluline selge teade või muu toiming, mis annab inimesele kindla indikatsiooni toimetatava kriminaalmenetluse kohta. Kolleegium ei näe, et maakohtu argumente toetaksid tõendipõhised faktid, mis kinnitaks, et antud juhul oli M. Palmsaare võimalik teadmine samaväärne ehk võrdsustatav olukorraga, kus inimene saab menetlejalt teate kriminaalmenetluse alustamise kohta. Prokuröril on õigus, et kindel teadmine saabus M. Palmsaare jaoks 22. augustil 2023. a, mil talle esitati kahtlustus ning ta kuulati kahtlustatavana üle. Sellest hetkest hakkaski kulgema mõistlik menetlusaeg.
34.Kriminaalasja edasist kestust hinnates vastab tõele tõdemus, et kriminaalasi pole ei keerukas ega mahukas. Sellele vaatamata pole kolleegiumi arvates põhjust öelda, et M. Palmsaare õigust mõistlikule menetlusajale on riivatud. Kohane on prokuröri märkus, et menetlejad, sh kohus, tegelevad paralleelselt mitme kriminaalasjaga. Süüdistatava soovil lahendati asi üldmenetluses, mis on enim aeganõudev menetlusliik. Kuivõrd ringkonnakohtu lahendi kuulutamise hetkeks pole menetlus kestnud kahte aastatki, ei ole hetkel veel vähimatki põhjust rääkida mõistliku menetlusaja riivest.
35.Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus prokuröriga, et maakohus kohaldas ekslikult KrMS § 306 lg 1 p 61 ning see eksimus tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mis puudutab mõistliku menetlusaja riive tuvastamist ja seda heastava meetme kohaldamist.
36.Kaitsja taotlus tühistada maakohtu otsus osas, mis puudutab menetluskulude jaotust, jääb rahuldamata. Apellant tugines paljuski eeldusele, et kriminaalasjas riivati M. Palmsaare õigust mõistlikule menetlusajale, kuid siin ringkonnakohus maakohtu seisukohta ei jaga.
37.Apellatsioonimenetluse kulude kohta märgib ringkonnakohus, et need tuleb kooskõlas KrMS §-de 337 lg 1 p 4 ja 185 lg 1 kohaselt kanda riigil. M. Palmsaare kaitsja esitas taotluse 373,32 euro riigi õigusabi kulu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni ning kulutas toimingutele 287 minutit ehk 4,7 tundi. Toimingud olid kolleegiumi arvates vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Määrata Advokaadibüroo LMP Tartu esinduse advokaadile Kristjan Leele makstava riigi õigusabi tasu suuruseks M. Palmsaarele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 373,32 eurot ja jätta see summa Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.