Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht XXX 10617)
vastu võlgnevuse
Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post) Kostja: G.U (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista G.U-lt
B2 Impact OÜ kasuks välja põhinõue 1154,39 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhinõue 25,61 eurot, intress 151,31 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 157,08 eurot.
4.Mõista G.U-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 1154,39 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
Jätta menetluskulud 84% ulatuses G.U kanda ja 16% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
6.Rahuldada B2 Impact OÜ taotlus menetluskulude rahalise kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks 335 eurot.
7.Mõista G.U-lt
suuruse
B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 281,40 eurot.
8.Mõista G.U-lt B2 Impact OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; etoimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 1180 eurot, intressi 151,31 eurot, viivise 157,08 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja nõue tuleneb hageja ja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, edaspidi krediidiandja) vahel 11.11.2023 sõlmitud krediidilepingust 1814748162262, krediidilimiidiga 1200 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 41% aastas, krediidi kulukuse
esialgse määraga 48,54%, krediidi kogukuluga 2438,70 eurot. Kostja arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx on krediit 1200 eurot väljastatud 11.11.2023. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 45,61 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 20 eurot, intressi katteks 25,61 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse, see on 10.01.2024 (tagasimakse 61,08 eurot), 10.02.2024 (tagasimakse 60,39 eurot) ja 10.03.2024 (tagasimakse 57,13 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu hoiatas krediidiandaja 11.03.204 teatisega, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel või selle tasumise osas muule kokkuleppele mittejõudmisel, ütleb krediidiandaja temaga sõlmitud lepingu üles 26.03.2024 seisuga. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 26.03.2024 seisuga.
3.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel 21.11.2024. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 05.12.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403 4 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
7.Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
8.Hageja on selgitanud, et laenutaotluste menetlemisel on laenusaaja teinud päringu creditinfo.ee maksehäireregistrisse, rahvastikuregistrile, taust.ee-le ja Maksu- ja Tolliametile ning on lähtunud kostja poolt esitatud infost. Hageja on esitanud kohtule kostja laenutaotluse (dtl 43). Kahjuks ei nähtu laenutaotlusest, kelle poolt, millal ning kellele on see esitatud. Lisaks ei ole võimalik selgeks teha, mida tähendavad laenutaotluses eurodes märgitud summad. Seega ei nähtu kohtule, et hageja oleks laenusaajalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks üldse mingisugust infot kogunud. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute (kõigi lepingute) sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Võlausaldaja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida krediidisaaja pangakonto väljavõtet sh. väljaminekuid ega kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangakonto väljavõtte
alusel. Krediidiandja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et ta on saanud laenusaaja väljaminekuid piisavalt põhjalikult kontrollida mõne muu andmebaasi kui laenusaaja pangakonto alusel. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et krediidiandja on laenu andes tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata, rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
10.Lepingu sõlmimise ajal so. 11.11.2023 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli 4%. Seega oleks hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
11.Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, esitas hageja ümberarvestuse. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
12.Lepingu nr 1814748162262 alusel sai kostja laenu 1200 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.12.2023-10.11.2028. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale 08.12.2023 45,61 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja viimane makse oli 08.12.2023, ning kostja pole võlgnevust siiani tasunud on hageja nõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Eeltoodust tulenevalt oli krediidiandjal alus lepingu uuesti ülesütlemiseks, mida krediidiandaja on ka teinud, öeldes lepingu uuesti üles 26.03.2024 seisuga (dtl 115). Kohus selgitab, et laenulepingut ei saa tagant järgi kehtivalt üles öelda alates 26.03.2024. Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi kehtivaks kättesaamisega (vt ka Riigikohtu 2-19-13673 p 25.5). VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi täitnud üle aasta on põhjendatud lepingu ülesütlemine ilma täiendava tähtaja andmiseta. Seega loeb kohus lepingu üles öelduks alates 07.01.2025. Alates sellest ajast on muutunud hageja kogu nõue kostja vastu sissenõutavaks. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhinõude 1154,39 eurot (1200-45,61) ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kuivõrd hageja ütles lepingu üles kohtumenetluses ei ole hagejal õigust nõuda sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
13.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 50 euro väljamõistmiseks.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 16% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 84% kostja ja 16% hageja kanda.
15.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Samuti on seadusega kooskõlas hageja menetluskulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses.
16.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 335 eurot (315+20). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 281,40 eurot (84%*335). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 281,40 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.