Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.05.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava N.Z kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 01.04.2014. a kohtuotsusega tunnistati N.Z süüdi KarS § 114 p 5 - § 22 lg 3 järgi ning kohaldades KarS § 60 sätteid, mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Õigeks mõisteti N.Z KarS § 114 p 1 - § 22 lg 3 järgi. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust osaliselt (2 aastat ja 8 kuud) täitmisele, kui N.Z 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Koheselt pärast kohtuotsuse jõustumist kuulub reaalselt ärakandmisele 4 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 3 päeva eelvangistust (03.-05.10.2011.a.) Vangistuse alguseks loetakse vangistuse kandmisele ilmumise päev. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2012. a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 10. mai 2012. a otsus osas, millega maakohus jättis N.Z-ile mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramata KarS § 74 alusel. Tehti uus otsus, millega määrati N.Z-ile mõistetud 3-aastane vangistus reaalselt ärakandmisele. KarS § 68 lg 1 alusel N.Z poolt eelvangistuses viibitud aeg - 3 päeva, arvata karistusaja hulka, määrates N.Z-ile 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tehti Harju Maakohtu 10. mai 2012.a otsuse resolutsioonis täpsustus ja loeti N.Z süüdimõistetuks KarS § 114 p 5 - § 22 lg 3 järgi KarS § 114 p 1 - § 22 lg 3 asemel. Muus osas jäeti Harju Maakohtu 10. mai 2012. a otsus muutmata.

Karistuse algus oli 15.04.2013.a ja karistuse lõpp on 11.04.2016.a. N.Z kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses paikneb noorte osakonnas, kus töötab, läbis riigikeele kursused A2, B1 tasemel, osales sotsiaalprogrammides „Eluviisi treening“, „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglast vabanemisel asub elama ema juurde Tallinnasse, soovib jätkata õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis. Vanglast vabanemisel on isiku lähedased valmis teda toetama. N.Z kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel on kinnipeetaval olemas elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. N.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab N.Z tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p2 (mitte tarvitama alkoholi), p 2' (mitte tarvitama narkootilisi aineid), p 7 (mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega, v.a. lähisugulased) alusel. Ühtlasi teatab, et menetlus kriminaalasjas nr 14922000021, milles N.Z-ile oli esitatud kahtlustus KarS § 121 järgi, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 17.12.2014 lõpetatud KrMS § 203' lg 6 alusel leppimise tõttu. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.Z arvamuse, leiab, et N.Z võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.Z isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1-korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab oma 1. vangistust. Kinnipeetavat on karistatud raske eluvastase kuriteo – mõrva toimepanemise eest, kus ta osales kaasaaitajana, kuid kuriteo ettevalmistamisel oli tal kaassüüdimõistetutega võrreldes väiksem roll. N.Z oli koos kaassüüdimõistetuga isikuks, kelle tegevuse kaudu kogu sündmuste käik üldse alguse sai ning kelle aktiivsel kaasabil kannatanu metsa meelitati. Kuigi N.Z-ist ei sõltunud see, kui intensiivselt ja milliste vahenditega kannatanu suhtes vägivalda kasutati, toetas ta tapmisele eelnenud ja järgnenud ajal ning oma kohalolekuga sündmuskohal T.Z-i ja N. Sokolovi tegevust tapmise realiseerumisel, ehk osutas füüsilist ja vaimset kaasabi KarS § 22 lg 3 tähenduses. See kuritegu annab aimu, et N.Z oli väärastunud ja kuritegelik ettekujutus raha teenimise võimalustest - nimelt otsis ta võimalust „materiaalse abi“ saamiseks internetis tutvumisteenuse kaudu. Kinnipeetav vangistuses töötab, osales sotsiaalprogrammides ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. N.Z pani küll toime väga raske kuriteo, kuid kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest suurema osa ära kandnud, ärakandmata osa on alla 11 kuud vangistust. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammid, milles osales aktiivselt. Ta peab oluliseks mitte suhelda varasemate tuttavatega ning oma vaba aja mõtekat sisustamist, näiteks töötamisega ja õppimisega. Kohus usub, et vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud

kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning oma senist kriminaalset hoiakut muuta, kinnitab ka tema kahetsus kuriteo toimepanemisest ning on arvamusel, et edaspidi peab sõpru hoolikamalt valima. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on N.Z olemas kindel elu- ja töökoht ning tema lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka N.Z, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa N.Z edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.