Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Nikolai Sokolov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-628 KarS § 114 p 5 järgi ja karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. Kohtuotsuse kohaselt loeti kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 02.10.2011. Kinnipeetava karistusaja lõpp 02.10.2023. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Nikolai Sokolovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Nikolai Sokolovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Positiivsete asjaoludena tõi prokurör välja erinevate sotsiaalprogrammide läbimise, riigikeele ja keskhariduse omandamise, lisaks mitme erialase koolituse läbimise. Positiivse asjaoluna tõi prokurör välja ka kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise. Nikolai Sokolovil on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht. Eeltoodust tulenevalt nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Nikolai Sokolovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Nikolai Sokolov selgitas kohtuistungil, et tegemist on tema esimese kriminaalkaristuse ja vangistusega. Soovib vabaneda enne tähtaega, sest ta on karistuse kandmise ajal muutunud ning käitunud korralikult. Kuriteo pani toime, kuna siis olid teistsugused põhiväärtused. Nüüd on esimesel kohal perekond. Vanasti hindas rohkem sõpru. Vabaduses on toetavad lähedased, kellega suhtleb telefoni teel ja kes käivad kokkusaamistel.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Nikolai Sokolov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud

2 (4)

(KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nikolai Sokolov on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja vanglas viibib ta esimest korda. Süüdimõistetu kannab karistust mõrva eest seoses röövimisega ja omakasu motiivil. Vangla iseloomustusest lähtuvalt oli kuriteo põhjuseks puudulikud probleemide lahendamise oskused, grupi mõju ja omakasu. Kui võtta arvesse vaid toimepandud kuriteo asjaolusid ja isiku süü suurust, ei oleks ennetähtaegne vabastamine ilmselt võimalik. Ennetähtaegse vabastamise üheks peamiseks sisuliseks eelduseks on aga isiku korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Nikolai Sokolovi puhul on see eeldus täidetud. Nikolai Sokolovi käitumist vangistuses saab pidada heaks. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on ta osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Läbiviijate tagasiside kohaselt oli kinnipeetav tundides aktiivne, sotsiaalselt avatud, motiveeritud kaasa töötama, arutlema ja ennast analüüsima. Kodutööd olid tehtud õigeaegselt ja korralikult ning motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks sõnades olemas. Kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud riigikeele B2 taseme ja keskhariduse, samuti nii puidupingitöölise kui ka ehitusviimistluse eriala. Käesoleval ajal õpib ta Tartu Rakenduslikus Kolledžis üldehitaja baaskursusel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Nikolai Sokolovi üldist käitumist vanglas saab pidada õiguskuulekaks. Positiivseks saab pidada ka Nikolai Sokolovi vabanemisjärgseid elutingimusi. Vanglast ennetähtaegse vabanemise korral soovib ta asuda elama xxxxx linna emale kuuluvasse korterisse. Vabaduses on kinnipeetaval lähedastena toeks ema, kasuisa, õde ja vend. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on suhted lähedastega head, pere külastab kinnipeetut tihti ja suheldakse ka telefonitsi. Perekonnaliikmed on iseloomustuse kohaselt valmis Nikolai Sokolovi igakülgselt toetama. Tal on võimalik asuda tööle kasuisale kuuluvasse ettevõttesse ehituse abitöölisena. Nikolai Sokolovi ema on avaldanud, et on võimeline poega majanduslikult toetama kuni viimane hakkab saama isiklikku sissetulekut. Seega saab kokkuvõtvalt öelda, et keskkond, kuhu Nikolai Sokolov vabanemisjärgselt asub, on igati tema vabanemist ja edasist hakkamasaamist toetav. Nikolai Sokolov on käesolevaks hetkeks ära kandnud valdava osa talle mõistetu vangistusest, käitunud korrektselt ning võttes arvesse tema vabanemisjärgseid elutingimusi ja lähedaste toetust, võiks esmakordselt vangistuses viibiva isiku allutamine kriminaalhooldusele olla pigem tulemuslikum, kui edasine vangistuses viibimine. Ennetähtaegse vabanemisega kaasnev käitumiskontroll peaks tagama süüdimõistetu käitumise üle piisavalt range kontrolli ning võiks aidata pärast pikka vangistuses viibimist kohaneda ühiskonnas kehtivate normidega. Arvestades süüdimõistetu hoiakuid ja suhtumist, võiks tal olla kõik eeldused selleks, et tema järgnev elukäik võiks kujuneda õiguskuulekaks. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud anda Nikolai Sokolovile võimalus jätkata ülejäänud karistuse kandmist vabaduses.

3 (4)

Kuna süüdimõistetul kanda jäänud vangistus on lühem kui 6 kuud, siis KarS § 76 lg 5 alusel tuleb katseaja pikkuseks määrata 6 kuud kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks tuleb süüdimõistetu allutada ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb määrata Nikolai Sokolovile täiendav kohustus pärast vanglast vabanemist asuma tööle kahe nädala jooksul või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Lisaks tuleb Nikolai Sokolovile KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata kohustus mitte suhelda endale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.