Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1.juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-11463
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. aprilli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksandr Korsunov, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 27. aprilli 2015. a määrus muutmata ning Aleksandr Korsunovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
narkokuriteo eest, mis oli toime pandud alaealise suhtes. Nimetatud kuriteod on toime pandud Harju Maakohtu 31. jaanuari 2007. a otsusega kohaldatud katseajal. Selle otsusega karistati A. Korsunovi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o samuti esimese raskusastme narkokuriteo eest. Varasema käitumiskontrolli ajal on esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. 2.2 Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Korsunovil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud töötamisest keeldumise eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrusele asjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Arvestades A. Korsunovi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei vastaks tema käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna ja kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks seega ennatlik. Soodusteguriteks A. Korsunovi poolt kuritegude toimepanemisel on olnud nii grupi mõju kui ka sõltuvusainete tarbimine. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul narkoprobleemid, varasemad kuriteod on pandud toime narkojoobes või on need olnud seotud narkootikumide käitlemisega. Kinnipeetava suhtlusringis on kuritegeliku minevikuga inimesed. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et vangistuses olles suhtleb kinnipeetav telefoni teel käesoleva kuriteo kaasosalise Aleksandr Suhotskiga. 2.3 Positiivne on A. Korsunovi puhul see, et tal on vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Samuti on positiivne asjaolu, et isikul puuduvad võlgnevused. Samas kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada.
Vabanemisel on A. Korsunovil olemas elukoht, vastutusrikas töökoht ning perekonna toetus. A. Korsunovil on olemas reaalselt teostatavad tulevikuplaanid. Ta on loonud perekonna, kelle nimel on valmis pingutama. Ta on 43-aastane ega soovi oma ülejäänud elu raisata. A. Korsunov abiellus vangistuses ja võttis sellega vastutuse oma abikaasa ees asuda elama õiguskuulekat elu. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja omandab alates 1. septembrist 2014 abikoka eriala. Süüdimõistetu palub kohtult võimalust tõestada, et ta on end muutnud ning on võimeline raskustele vaatamata elama seaduskuulekalt.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.