Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. aprilli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Sergei Klimaševski ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrus muutmata ning Sergei Klimaševski ja tema kaitsja Rainer Objarteli määruskaebused rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Sergei Klimaševskilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
4.Sergei Klimaševskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Klimaševski 1-09-11463 menetluskulud“.
5.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Klimaševski mõisteti Harju Maakohtu 17. märtsi 2010. a otsusega süüdi KarS § 185 lg 3, § 121 ja § 136 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati S. Klimaševski karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aeg 16. veebruar 2009. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16. veebruaril 2018 ja võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal 16. veebruaril 2015.
2.Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrusega jäeti S. Klimaševski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas nii elu- kui ka töökoht ja vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kohtu hinnangul kaalukamad. Tegemist on isikuga, kes kannab karistust muu hulgas raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, mille eest võib isikule mõista ka eluaegse vangistuse. Arvestades talle mõistetud vangistuse pikkust ning selle ärakandmata osa, riivaks tema vabastamine käesoleval hetkel ühiskonna õiglustunnet. 2.2 S. Klimaševskil on distsiplinaarkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 2. novembri 2006. a määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 väljendanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ega kehtestatud nõudeid järgida. 2.3 Kuigi isikul oleks vabanedes olemas töökoht, on ta pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tegemist on isikuga, kes on teeninud raha ebaseaduslikul teel ka siis, kui tal oli ametlik töökoht ja sissetulek. Seega on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et S. Klimaševski jätkab vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et tegemist on isikuga, kes on vangistuses viibides keeldunud majandustöödest. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kuni 24%. Kohtu hinnangul on tegemist arvestatava riskiga, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja S. Klimaševski vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Maakohtu määrus ei ole piisavalt motiveeritud. Kohus on jätnud arvesse võtmata positiivsed asjaolud, mis toetavad S. Klimaševski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Sealhulgas ei arvestanud kohus S. Klimaševski poolt reaalselt ära kantud karistusaja pikkust, kinnipeetava isikut, tema käitumist vangistuse jooksul ja väljaspool kinnipidamisasutust kinnipeetavat eesootavaid elutingimusi ning võimalusi süüdimõistetu elu korraldamiseks kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Seoses ühiskonna õiglustundega märgib kaitsja, et karistus, mida isikule kohaldatakse, peab olema kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga, sh süüdlase isiku ja kuriteo raskusega. Praegusel juhul on S. Klimaševskit tõepoolest karistatud raske kuriteo eest ja talle on mõistetud selle eest karistus, milles väljendubki ühiskonna hukkamõist sellele kuriteole sõltumata sellest, et antud koosseis näeb ette ka raskema karistuse, sh eluaegse vangistuse. See, kui vangistusest vabaneb isik, kelle suhtes on karistus oma eesmärgi täitnud, ei saa riivata ühiskonna õiglustunnet. Ühiskonna õiglustunne ei saa olla aluseks isiku kinnipidamisele, vaid selleks on karistuse eesmärk. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et Tartu Maakohtu 18. märtsi 2015. a määrusega vabastati
tingimisi ennetähtaegselt S. Klimaševski kuriteo kaasosaline A. Suhotski, keda on erinevalt S. Klimaševskist ka varem vangistusega karistatud. S. Klimaševski aga pole varem kriminaalhooldusele allutatud olnud. 3.2 Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Klimaševski valmis koostööks kriminaalhooldusametnikuga, vanglaametnikega suhtlemisel on viisakas ning mõistab seda, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui ka vastutust. Vangla toetab S. Klimaševski tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosust madalaks. S. Klimaševskil ei ole diagnoositud alkoholi- ega uimastisõltuvust. Käesolev vangistus on tema esimene ning kriminaalhooldusele teda varem allutatud ei ole. Vangistuses on kinnipeetav täitnud täitmiskava ning läbinud hulgaliselt erinevaid tegevusi, sh õppinud eesti keelt, loobunud suitsetamisest, osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, omandanud keevitaja eriala ja omandab hetkel haridust Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassis. Samuti on ta käinud psühholoogi juures, osalenud muusikaringis ning mängib korvpalli ning abiellunud karistuse ajal oma sõbrannaga. 3.3 Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Klimaševskit on vangistuse kandmise ajal ühel korral, s.o 19. augustil 2014 ukse omavolilise sulgemise eest karistatud distsiplinaarkorras noomitusega. Kaitsja arvates ei ole kohus hinnanud selle rikkumise raskust ja toimepanemise asjaolusid. Kahtlemata peab kinnipeetav järgima vangistuses viibides kehtestatud reegleid, kuid kinnipeetav selgitas, et ta ei teadnud, et ust sulgeda ei tohi ning pani rikkumise toime ettevaatamatusest. Tegemist ei ole seega rikkumisega, mis välistaks isiku ennetähtaegse vabastamise või seaks kahtluse alla tema suhtes kriminaalhoolduse teostamise edukuse. 3.4 S. Klimaševski avaldas kohtuistungil veendumust, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Ta tahab vangistuse kandmiselt vabanedes minna tööle ning jätkata õpinguid Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Enda sõnul teadvustab S. Klimaševski kuritegude toimepanemise riskitegureid. Kriminaalhooldaja järelevalve all viibimine distsiplineeriks teda ning aitaks kaasa tema taasühiskonnastumisele. S. Klimaševski vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik asuda tööle XXX OÜ-sse ventilatsiooniseadmete monteerijana. Eeltoodu näitab, et kinnipeetav on huvitatud oma elujärje parandamisest ning soovib oma elu korda seada. S. Klimaševskil on vanglajärgseks eluks püstitatud reaalsed eesmärgid asuda tööle, teenida elatist, toetada oma abikaasat ja viimase last ning jätkata õpinguid. Kinnipeetava hõivatus tööga maandaks oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski, jätaks isikule vähem tegevusetut aega ning tagaks perele igapäevavajaduste katmiseks vajaliku sissetuleku.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu ise, taotledes samuti määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.1 S. Klimaševski arvates on kohus alusetult eiranud vangla ja kriminaalhooldaja arvamusi, kes toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Just vangla ja kriminaalhooldus on need, kes oskavad kõige objektiivsemalt hinnata vangistatu senist elukäiku. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on hinnatud madalaks, s.o 24%. Aastaid vangis viibinud isiku resotsialiseerumine on väga raske ja pikaajaline protsess. Seda enam on õigustatud lähenemine, et isikut tuleks võimalikult pikalt iseseisva eluga toimetulekus aidata. Selliseks aitajaks ongi kriminaalhooldaja. Argumendid, millistel maakohus jättis süüdimõistetu vabastamata, ei muutu olematuks ka 2 aasta ja 10 kuu pärast, mil saabub karistusaja lõpp. Siis aga vabaneb S. Klimaševski vangistusest ilma igasuguse toetuseta ja sellisel juhul on ka uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrgem kui siis, kui ta vabaneks kriminaalhooldaja järelevalve alla. 4.2 S. Klimaševski märgib, et on vangistuses läbinud riigikeele B2 kursused ja omandanud keevitaja eriala, samuti läbinud Agressiivsuse asendamise treeningu. Hetkel omandab ta
keskharidust. Kõik see näitab ilmekalt, et S. Klimaševski on motiveeritud täitma individuaalset täitmiskava. Vangistuse jooksul on S. Klimaševski tasunud kõik võlad. Vabanemisel on tal olemas garanteeritud töökoht. Ka see näitab, et ta on oma eelnevast elust vajalikud järeldused teinud ja asunud korraldama oma rahaasju selliselt, et elada vastavalt oma võimalustele. Rahaliste kohustuste tasumine iseloomustab süüdimõistetu soovi elada edaspidi seaduskuulekalt. Samuti juhib süüdimõistetu kohtu tähelepanu sellele, et ta on vanglas viibides abiellunud. Ka see on pannud teda oma elu üle järele mõtlema ja motiveerib teda õiguskuulekalt elama. 4.3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks S. Klimaševskile võimaluse näidata, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. S. Klimaševski on veendunud, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. S. Klimaševski juhib tähelepanu ka sellele, et Tartu Maakohtu
18.märtsi 2015. a määrusega vabastati tingimisi ennetähtaegselt S. Klimaševski kuriteo kaasosaline A. Suhotski. Hinnates A. Suhotskit iseloomustavaid asjaolusid, ilmneb karm ebaõiglus. Nimelt on A. Suhotskit vangistuses kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud ja ta on korduvalt kandnud vabaduskaotuslikku karistust. Väärteokorras on teda karistatud 27 korda. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Suhotski narkosõltlane. Kõik need asjaolud kogumis näitavad, et S. Klimaševski väärib A. Suhotskist märksa enam võimalust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vangistus on täitnud oma eesmärgi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Klimaševski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
6.Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei võimalda S. Klimaševski varasem elukäik teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ehkki reaalses vangistuses viibib isik esmakordselt, on teda kriminaalkorras karistatud kahel korral. S. Klimaševski kannab karistust nooremale kui kaheksateistaastasele isikule narkootilise aine edasiandmise, kehalise väärkohtlemise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Varem on teda karistatud avaliku korra rikkumise eest, mille ta pani toime vägivalda kasutades. Seega on S. Klimaševski kuriteod muutunud raskemaks, mis annab tunnistust sellest, et isiku varasem karistus ei avaldanud talle piisavat paranduslikku mõju ja mingeid järeldusi ta sellest enda jaoks ei teinud. Sellist kahtlust süvendab kinnipeetava iseloomustuses märgitu, mille kohaselt ei tunnista S. Klimaševski oma süüd ja väidab, et kuritegu, milles ta süüdi tunnistati, on fabritseeritud. Seega ei näe S. Klimaševski põhjust oma käitumist muuta. Ehkki kinnipeetava poolt oma süü tunnistamine ei ole tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks, iseloomustab see kohtu hinnangul siiski tema suhtumist ja karistuse eesmärkide saavutamist. Olukorras, kus süüdimõistetu jätkuvalt ei tunnista toimepandud süütegu ega näe selles oma süüd, puudub kohtul alus uskuda, et kantud karistus oleks tema senist käitumist ja mõtlemist muutnud. Järelikult puudub ka alus arvata, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei jätkaks S. Klimaševski kuritegude toimepanemist ja alustaks uut seaduskuulekat elu.
7.Kohus ei eita, et S. Klimaševski on vangistuses astunud samme oma elu muutmiseks ja varasemate vigade kordamise vältimiseks. Nii on ta omandanud vangistuses keevitaja eriala, käib alates 1. septembrist 2014 Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassis, osales riigikeele kursustel ja läbis Agressiivsuse asendamise treeningu. Vabanedes on S. Klimaševskil olemas garanteeritud töökoht ja rahalisi nõudeid tema vastu ei ole. Samas töötas S. Klimaševski ametlikult ka enne vangistust, ent pani sissetuleku olemasolule vaatamata kuriteo toime rahalise kasu saamise eesmärgil. Seetõttu ei veena S. Klimaševskit positiivselt iseloomustavad asjaolud kohut veel selles, et ta ei jätkaks vabaduses oma endist eluviisi. Ringkonnakohus rõhutab, et arvestades S. Klimaševski veel kanda jäänud karistusaja pikkust, on kohtul võimalik tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendada ka edaspidi. Seega tuleb S. Klimaševskil praegusel ajal jätkata vangistuse kandmist, et kinnistada positiivseid muutusi oma mõtlemises ja käitumises ning näidata, et ta on tõepoolest kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ega jätka vabanedes oma varasemat käitumist.
8.Seoses määruskaebustes tehtud viidetega S. Klimaševski kaasosalise A. Suhotski vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele ja sellest lähtuvale ebaõiglusele, rõhutab ringkonnakohus, et kohus lahendab iga kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust individuaalselt, hinnates konkreetselt seda isikut iseloomustavaid asjaolusid. Järelikult ei tekita kaastäideviijate puhul ühe kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine teisele kinnipeetavale õigustatud ootust, et kohus peaks samasugusele järeldusele jõudma ka tema puhul.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
10.S. Klimaševski kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele poolteist tund, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel S. Klimaševski kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.