lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-11463/113

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 28.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-11463/113
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1141
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-11463/18Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.03.20101-09-11463/33Tallinna Ringkonnakohus20.09.20101-09-11463/83Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.11.20121-09-11463/87Tartu Ringkonnakohus10.12.20121-09-11463/118Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.11.20131-09-11463/126Tartu Ringkonnakohus06.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-11463

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksandr vandeadvokaadi vanemabi määruskaebus

Suhotski Kalju

kaitsja Kutsari

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Suhotski kaitsja Kalju Kutsari määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama Asjaolud

1.Aleksandr Suhotski tunnistati Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega süüdi KarS § 185 lg 3 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati A. Suhotski süüdi ka KarS § 121 järgi, mõistes karistuseks 3 kuud vangistust, ning KarS § 136 lg 2 järgi, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses alates 16.02.2009 viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.2009. 03.10.2013 kohtuistungil taotles A. Suhotski enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 03.10.2013 määrusega jäeti A. Suhotski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
1-09-11463/232
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
18.03.2015
1-09-11463/256Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.04.2015
1-09-11463/263Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.04.2015
1-09-11463/269Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.05.2015
1-09-11463/274Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.06.2015
1-09-11463/290Viru Maakohus Rakvere kohtumaja29.06.2016
1-09-11463/303Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.05.2017

Esimese astme kohtu määruse sisu

2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu A. Suhotski ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt.
2.1.A. Suhotski vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistasid kuritegude toimepanemise asjaolud – narkootiliste ainete käitlemisega põhjustati täiskasvanud isikute poolt grupiviisiliselt toimepandud kuritegudega alaealistele hulgaliselt erinevaid kannatusi nii füüsilises kui ka vaimses mõttes ning sellise käitumise eesmärgiks oli narkootiliste ainete käitlemisele kallutamine. Kokku 4-l korral kriminaalkorras karistatud A. Suhotski avaldas 03.10.2013 kohtuistungil, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud narkosõltuvus.
2.2.Maakohus märkis, et grupiviisiliselt toimepandud I ja II astme kuritegude rasked asjaolud ja 9st aastast vangistusest ära kantud pool karistusaega ei ole vastavuses ära kantud karistusajaga 4 aastat ja 7 kuud vangistust, pidades seda liiga lühikeseks, arvestades toimepandud kuritegude rohkust ja raskeid asjaolusid.
2.3.Eeltoodut arvestades ei piisanud maakohtu hinnangul A. Suhotski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamiseks üksnes sellest, et tal on vabaduses olemas elukoht ja töökoht, toetavad lähedased, ning et ta on vangistuses töötanud ja õppinud (lõpetas 11. ja 12. klassi, õppis riigikeelt), samuti osalenud sõltlastele mõeldud spordiprogrammis ja toetava tegevusena Vabastavas hingamises ja joogas, sotsiaalprogrammides 12 sammu ja Eluviisitreening ning käesolevalt omandab tisleri kutset. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.A. Suhotski kaitsja ei nõustu maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning taotleb maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, kinnipeetava elektroonilisele valvele allutamisega.
3.1.Kaitsja leidis, et maakohus, kirjeldades A. Suhotski poolt toime pandud kuritegude iseloomu ja hinnates seda äärmiselt raskeks, on jätnud tähelepanuta, et süüdimõistetule määratud karistus on väiksem KarS § 185 lg 3 keskmisest sanktsioonist ning KarS § 121 ja § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõistetud karistused loeti kaetuks raskema karistusega. Seega ei hinnanud kriminaalasja sisuliselt lahendanud kohus A. Suhotski tegusid erakordselt rasketeks ning tema isikut selliseks, et talle tulnuks mõista keskmisest raskem karistus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu maakohtu järeldus, et ainuüksi A. Suhotski poolt toime pandud tegude iseloom välistab tema ennetähtaegse vabastamise.
3.2.Kaitsja hinnangul pole maakohus pööranud piisavalt tähelepanu süüdimõistetu käitumisele karistuse kandmise ajal ning tema suhtumisele toime pandud kuriteosse. A. Suhotski on tõepoolest varem karistatud, kuid kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et ta on viimase karistuse kandmise ajal tunnistanud oma narkosõltuvust ning asunud tõsiselt selle probleemiga tegelema. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on A. Suhotski osalenud sotsiaalprogrammides ja omandanud elukutse. Elektroonilise järelevalve all viibides oleks A. Suhotski kriminaalhooldusametniku kontrolli all ning oht sattuda uuesti karistust kandma peaks A. Suhotskit motiveerima narkosõltuvusest vabanemisega jätkama.
3.3.Lisaks märkis kaitsja, et A. Suhotskil on olemas perekond, kelle juurde tal on võimalik elama asuda. Süüdimõistetul on reaalne võimalus asuda tööle ning saada vahendeid enda ning perekonna ülalpidamiseks. Seega on A. Suhotskil olemas igapäevaseks eluks piisav sissetulek ning tööle asudes oleks ta lähedaste pideva kontrolli ja järelevalve all. Kinnipeetav on kinnitanud, et ta on kursis töökohal esitatavate nõuetega ning ta suudab tööülesandeid täita. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tõenäoline, et A. Suhotski puutuks elektroonilise valve all viibides kokku kriminaalkorras karistatud isikutega, jääks ilma püsivast sissetulekust, satuks uuesti sõltuvusse narkootilistest ainetest ning paneks sel põhjusel toime uusi kuritegusid. -2-

3.4 Kaitsja määruskaebusele on lisatud täiendus, milles A. Suhotski väljendab kahetsust oma tegude pärast, lubab edaspidi õiguskuulekalt elada ning palub kohtul ennetähtaegset vabastamist, kuna tema lapsed ja naine vajavad teda. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Suhotski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A. Suhotski tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Suhotski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuigi A. Suhotski käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning teda vabanemisel eesootavad elutingimused on head, ei võimalda kinnipeetava varasem elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud tema ennetähtaegset vabastamist. A. Suhotski on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks; kannab teist reaalset vangistust; käesoleval ajal kannab karistust raske rahvatervisevastase, isikuvastase ning vabadusvastase süüteo sooritamise eest. Kinnipeetavat iseloomustavate andmete põhjal leiab ringkonnakohus, et tema puhul esineb suur risk vabanemisel katseaja tingimusi rikkuda ja uusi kuritegusid toime panna. Võttes arvesse, et isiku narkootiliste ainete tarvitamise sagedus enne vangistust oli üks kuni kaks korda nädalas, võib A. Suhotski pöörduda tagasi oma harjumuspärase käitumismustri juurde. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Suhotski ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.
6.Ringkonnakohus arvestab, et A. Suhotski tegeleb vangistuses narkosõltuvuse probleemiga ning on arendanud oma keeleoskusi. On positiivne, et süüdimõistetu on vanglas analüüsinud oma senist käitumist ja tahtnud kujundada uusi hoiakuid, osalenud sotsiaalprogrammides ning tegelenud oma haridustaseme tõstmisega, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks elukoht ja toetav perekond. Samas leiab kohus, et see ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus ei ole kohtule esitatud materjalide põhjal veendunud, et A. Suhotski käitumises ja hoiakutes aset leidnud positiivsed muutused oleksid jõudnud muutuda püsivaks. Kohtu hinnangul tuleb A. Suhotskil karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning õiguskuuleka käitumise harjumuse omandamisega edasi tegeleda.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid A. Suhotskit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A. Suhotski kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk -3-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.