Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Taotlus Süüdimõistetu
Viru Maakohus
Jätta Viru Vangla taotlus kinnipeetava G.P ́i karistuse vähendamise otsustamiseks rahuldamata ning temale 21.02.2014 kohtuotsusega nr 1-13-11426 mõistetud karistus muutmata. Saata kohtumäärus G.P ́ile, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud G.P on Viru Maakohtu 21.02.2014 kohtuotsusega süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 27.08.2013 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. 15.01.2015 edastas Viru Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks G.P suhtes tulenevalt KarS § 5 lg 2. Kohtu seisukoht 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”;
KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab käesoleva seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega ning lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. Vastavalt KrMS § 432 lg 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui § 432 lg 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 35 sätestab, et kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. G.P kannab Viru Maakohtu 21.02.2014 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi mõisteti talle karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud vangistust Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 199 lg 2 p 4,8 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Süüdistusest nähtub, et KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava süüteoga on põhjustanud kahju 406 euro väärtuses ja seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarS 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS §218 lg 4) ning jätkuvalt on tegemist kuriteoga. Seega G.P tegu on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud otsuse puhul. Viru Maakohtu 21.02.2014 otsusega mõistetud karistus on liidetud Viru Maakohtu 27.08.2013 otsusega, millega G.P tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi karistati 4 kuulise vangistusega. Kuna süüdistus KarS § 199 järgi sisaldab süstemaatilisuse tunnust, siis ei oma tähtsust kahju suurus ning antud juhul jääb kvalifikatsioon samaks. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 266 kohaselt (1) Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vähemalt teist korda; 2) vägivallaga või 2-1) näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või
3) grupi poolt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus, – karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Alates 01.01.2015 kehtib KarS § 266 redaktsioon, mille kohaselt: (1) Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui: 1) see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega; 2) see on pandud toime vägivallaga; 3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või 4) see on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Süüdistusest nähtub, et G.P tegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav Kars § 266 lg 2 p 1 järgi, ehk tegu on jätkuvalt kuriteoga. Karistusmäär on jäänud samaks. Seetõttu ei kuulu karistus antud juhul vähendamisele. Viru Maakohtu 27.08.2013 otsusega mõistetud karistus liideti Tartu Maakohtu 27.03.2013 otsusega, millega G.P tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. Kuna süüdistus KarS § 199 järgi sisaldab süstemaatilisuse tunnust, siis ei oma tähtsust kahju suurus ning antud juhul jääb kvalifikatsioon samaks. Tartu Maakohtu 27.03.2013 otsusega mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega, millega G.P oli süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuulise vangistusega, millest arvati maha 3 päeva eelvangistust. Kuna süüdistus KarS § 199 järgi sisaldab süstemaatilisuse tunnust, siis ei oma tähtsust kahju suurus ning antud juhul jääb kvalifikatsioon samaks. Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu 21.11.2011 otsusega, millega G.P oli süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 1,4,8,9 järgi ning karistati 2 kuulise vangistusega. Kuna süüdistus KarS § 199 järgi sisaldab süstemaatilisuse tunnust, siis ei oma tähtsust kahju suurus ning antud juhul jääb kvalifikatsioon samaks. Viru Maakohtu 21.11.2011 otsusega mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu 05.04.2011 otsusega, millega G.P oli süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 8 kuulise vangistusega. Kuna süüdistus KarS § 199 järgi sisaldab süstemaatilisuse tunnust, siis ei oma tähtsust kahju suurus ning antud juhul jääb kvalifikatsioon samaks. Viru Maakohtu 05.04.2011 otsusega mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu 28.01.2009 otsusega, millega G.P oli süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega1 aasta, millest arvati maha 3 päeva eelvangistust. Süüdistusest nähtub, et KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava süüteoga on põhjustanud kahju vähemalt ühes episoodis üle 200 euro väärtuses ja seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarS 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS § 218 lg 4) ning on jätkuvalt tegemist kuriteoga. Seega G.P tegu on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse
ülempiiri. Seega puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud otsuse puhul. Lähtudes ülaltoodust ei ole alust liitkaristuse vähendamiseks. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava G.P karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks jätta rahuldamata.
Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.