Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Z.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.02.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 ja § 64 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.04.2013 ja lõpp 13.10.2015. Kinnipidamisasutuses Z.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetav elas enne vangistust oma õe juures. Vabanemise korral asub elama samale aadressile xxx. Kinnipeetaval on algharidus, põhihariduse omandamist ei pea vajalikuks. Väidetavalt läbis töötukassa kaudu ehitaja kursused. On nõus eriala õppima. Vanglas õpib riigikeelt A2 tasemel. Kinnipeetav on töötanud ametlikult 3 kuud. Mitteametlikult lühiajaliselt erinevatel ehitustel. Vanglas on nõus töötama vaid valikulistel töökohtadel, hetkel on vormistatud koristajana. Enne vahistamist oli arvel töötukassas. Kinnipeetavat on 14 korda karistatud varavastaste kuritegude eest. Isik tunnistab, et varastas selleks, et elada ja vahel harva narkootikume osta. Toimetulekut vabaduses mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav väidab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks kunagi olnud probleemiks. Samas on teda kaks korda karistatud Alkoholiseaduse §70 alusel (viimati 2010 oktoobris). Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 1998. kanepiga, seejärel läks üle amfetamiini, heroiini ja moonivedelikule. Kõige sagedamini tarvitas 2004, kus süstis igapäevaselt moonivedelikku. Viimased aastad on väidetavalt süstinud fentanüüli ca 3 korda aastas (viimati 2012 talvel). Probleemi antud valdkonnas ei näe. Vangistuseajal koostöös inspektorkontaktisikuga töötas individuaalselt narkootikumide käsitletavatel teemadel, samuti osales ka Anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Väidab, et praegu ei tunne huvi narkootikumide vastu, võib süstida näiteks kord kvartalis. Oli kaalutud võimalus suunata isikut sõltuvusravile, kuid isik keeldus. Kuritegelikule teele asus juba nooruses ja sel ajal omandatud väärtushinnangud ning hoiakud mõjutavad teda ka praegu. Arvestades kinnipeetava arvukaid õigusrikkumisi, ei ole tema senised väärtushinnangud olnud kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega. Isik ei näe endal süüd, pigem süüdistab enda ebaõnnestumistes teisi, kordab samu vigu, ei ole eelmistest karistustest enda jaoks järeldusi, keskendub ainult headele tulemustele. Motivatsioon muutusteks on olemas, aga nõrk. Z.S on vangistuse jooksul osalenud järgmistes taasühiskonnastavates tegevustes: alates 14.08.2013 õpib riigi keelt; alates 10.01.2014 osaleb Anonüümsete narkomaanide tugigrupis; alates 03.04.2014 individuaaltöö inspektor-kontaktisikuga narkootikumide käsitletavatel teemadel; alates 01.06.2014 vormistatud tööle koristajaks. Z.S on kriminaalkorras karistatud 18 korral ning vanglakaristust kannab 6dat korda. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74%. Riskiprotsent on kõrge, mistõttu Viru vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma õe xx xx juurde aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on neljatoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud majaga. Käesoleval ajal elavad majas xx xx koos oma abikaasaga ja kahe alaealise lapsega. xx xx töötab ning on nõus Z.S vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt.

Kinnipeetaval on algharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Z.S kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Karistusregistri andmetel on Z.S 17 korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Tema kriminaalne käitumine on püsinud muutusteta alates 1995.a. Prokuröri abi Sigrid Nurm ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Z.S taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Z.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.S-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvust ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Z.S nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Z.S on kriminaalkorras karistatud 18 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Teda on karistatud nii reaalse vangistusega (6 korda) kui ka tingimisi vangistusega ning ta oli allutatud käitumiskontrollile. Tema ennetähtaegse vabastamise korral ei ole tagatud temal alalise sissetulekuallika olemasolu enda ülalpidamiseks kuna puudub garantii alalise töökoha olemasolu kohta. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Z.S-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Z.S-ile määratud katseajad ei olnud tulemuslikud, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Z.S uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus. Alaealise lapse olemasolu, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning varasemal katseajal uue kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.S-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.