Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. märtsi 2015 määrus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Petrov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Maakohtu määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD:
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 30.09.2013 otsusega tunnistati A. Petrov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendades saadi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõistetud karistusega ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 kuu 6 päeva vangistust. Samuti tunnistati A. Petrov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ning KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendades saadi 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 30.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 kuu 6 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja kandmist alates 10.04.2013. Karistusaeg lõpeb 14.05.2015.
2.09.02.2015 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav A. Petrovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohus 12.03.2015 määrusega kohaldas A. Petrovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. KarS § 87 1 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustati A. Petrovi järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mh täitma kohustust otsida endale elukoht kahe nädala jooksul vabanemisest alates ja
teavitada elukoha andmed vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 75 lg 2 pde 2, 21, 4 alusel määrati temale lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele mitte hiljem kui kahe nädala jooksul vabanemisest. 3.1 Maakohus tuvastas, et formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud ja pidas selle määramist põhjendatuks. Kohtumääruse motiivid on kokkuvõtlikult alljärgmised. 3.2 A. Petrovi on varasemalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Süüdimõistetu varasem elukäik ja suur hulk kriminaalkaristusi näitavad temal väljakujunenud kuritegelikku käitumisviisi. A. Petrovi valikuid ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega. Isik ise peab ennast elukutseliseks vargaks, mistõttu tõenäosus, et ta jätkab vabanedes kuritegude toimepanemist, on väga suur. Ka karistuse kandmise jooksul ei ole A. Petrovi käitumine olnud kinnipidamiskoha korrale vastav. Distsiplinaarkorras karistati teda viimati 16.01.2015 vanglaametniku loata ruumi sisenemise ja ruumis viibimise eest. Enne seda 22.10.2014 vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest. Negatiivne suhtumine ja ametnike korralduste täitmata jätmine karistuse kandmise ajal näitavad, et kuritegelik käitumine on A. Petrovi elustiiliks, ta väärtustab seda ja ei tunnista ühiskonna norme. 3.3 Kohus leidis, et A. Petrovi varasemast käitumisest ja väljakujunenud tõekspidamisest tulenevate riskide maandamiseks ning tema õiguskuulekusele suunamiseks on vajalik tema üle täiendava kontrolli teostamine. Käitumiskontrolli tuleb kohaldada 1 aastaks koos KarS § 75 lg 2 p-de 2, 22, 4 alusel määratavate lisakohustustega. Kohus märkis veel, et kuigi A. Petrovil puudub vabanemisel elukoht, ei välista see karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. A. Petrovi tuleb kohustada otsima endale elukoht kahe nädala jooksul vabanemisest.
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Petrov, kes taotleb kohtulahendi tühistamist ja palub jätta käitumiskontrolli tema suhtes kohaldamata. Tema argumendid on järgmised. 4.1 Esmalt selgitab A. Petrov, et maakohtu istungil keeldus ta esitatud küsimustele vastamast, kuna ei tahtnud rääkida oma terviseprobleemidest. Ta põeb mitmeid haigusi, on invaliid ja tema töövõimekaotuse protsendiks on 70. Tema sõltuvus narkootilistest ainetest tuleneski sellest, et ta kasutas neid valuvaigistitena. Siinkohal rõhutab A. Petrov, et vanglas loobus ta metadooni tarvitamisest, kuigi sellega kaasnesid valud. Ta jättis maha ka suitsetamise. Samuti on ta vanglas läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja eluviisitreeningu. 4.2 A. Petrov vabaduses tööleminekut võimalikuks ei pea. Ta tohib tõsta vaid kergeid esemeid ja väsib seistes kiiresti. Isegi kui eeldada, et ta mingi ime läbi leiab enda jaoks sobiva töö, siis invaliidsuse tõttu on töötasu suurus piiratud. Samuti ei ole tal elukohta. Kohus märkis, et ta peab elama asuma Narva, aga seal ei ole tal mitte kedagi. Kõik tema tuttavad on Tallinnas ja ta ei tea, kelle juures ta peatub. Ilmselt hakkab ta elama erinevate tuttavate juures. Eluruumi üürimiseks tal raha ei ole. Esimene pensioniraha ei tule enne kahte kuud, kuna enne peab ta koostama vajalikud dokumendid, avama pangaarve ja ajama korda muud formaalsused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A. Petrovi suhtes on põhjendatud. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhistustega ja seoses kaebuse väidetega lisab täiendavalt ka omapoolsed seisukohad.
6.Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed eeldused tulenevad KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2. Kuivõrd vastavas osas maakohtu seisukohti määruskaebuses vaidluse alla ei seata, ringkonnakohus nimetatud eeldustel ei peatu ja võtab tulenevalt kaebuse väidetest kohe seisukoha A. Petrovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalse aluse täidetuse osas.
7.Materiaalseks aluseks on prognoos, et esineb arvestatavaid kahtlusi, et süüdimõistetu paneks vabaduses viibides toime uusi raskeid kuritegusid. See tulevikuennustus tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal (KarS § 87 1 lg 1 p 3). Ehk teisisõnu, karistusjärgse käitumiskontrolli määramise aluseks on hinnang, et süüdimõistetu vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimisel. Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha isikuga tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks, ennetamaks seeläbi tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja leiab samuti, et A. Petrovi suhtes on põhjendatud pärast Harju Maakohtu 30.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid, s.o järgnevat. 8.1 A. Petrovi on kriminaalkorras karistatud seitsmeteistkümnel korral ja ka vangistuses viibib ta juba kümnendat korda. Peamiselt on teda karistatud varavastaste ja vägivaldsete isikuvastaste süütegude eest. Viimasel korral pani ta toime aga ka rahvatervise vastu suunatud kuriteo, s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise. Kuritegude ajendiks on materiaalse kasu saamine ning ühiseks soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Mõistetud karistused ei ole A. Petrovi käitumisele seni mingitki mõju avaldanud ja tema varasem elukäik näitab ilmekalt, et kuritegelik käitumine on kujunenud süüdimõistetu elustiiliks. 8.2 Hinnates A. Petrovi vangistusaegset käitumist tuleb tõdeda, et kehtivast korrast kinnipidamisest ei ole ta motiveeritud olnud siingi. Süüdimõistetul on kümme kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on saadud vähem kui kolm kuud tagasi. Ringkonnakohus märgib, et vanglas maksvusel olevad käitumisnormid on aluseks seal valitsevale korrale samamoodi, nagu vabaduses kehtivad normid aitavad tagada ühiskonna toimimist. Fakt, et isik ei suuda olemasolevatest käitumisnormidest kinni pidada ja rikub vanglas kehtivaid reegleid korduvalt, iseloomustab tema hoolimatut suhtumist kehtivasse korda üleüldiselt. 8.3 Ringkonnakohus leiab, et positiivseks ei saa pidada ka A. Petrovi vabanemisjärgseid elamistingimusi. Kindlat elukohta tal ei ole. Enda sõnade kohaselt läheks süüdimõistetu Tallinnasse, kus elaks tõenäoliselt erinevate tuttavate pool. Samuti puudub A. Petrovil töökoht ning süüdimõistetu ütlustes ei ole täheldatav ka motivatsioon selle leidmiseks. Kuivõrd A. Petrov on korduvalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamiseks ja tema tutvusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest (sealhulgas kuriteokaaslastest), siis kindla elu- ja töökoha puudumine ning tuttavate pool elamine on vaadeldavad täiendavate ohunäitajatena A. Petrovi kuritegeliku käitumise jätkumisel.
8.4 Arvestades eelmärgitut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et A. Petrovi puhul on uute kuritegude toimepanemise oht suur, mistõttu tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud ning vajalik.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Petrovil vabaduses elukoha puudumine ei välista tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Sellel põhjusel käitumiskontrolli kohaldamata jätmine oleks vastuolus KarS § 871 mõttega, mis seisneb uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Olukorras, kus esinevad kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alused ja vangistuses viibinu riskikäitumise ohtu suurendab lisaks temal elukoha puudumine, ei esine mingitki mõistlikku põhjust, miks võimalik mõjutusvahend kohaldamata jätta. Maakohus on õigesti märkinud, et nimetatud takistust saab kõrvalda süüdimõistetu kohustamisega leida endale elukoht hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest alates. Väär on A. Petrovi väide, nagu oleks maakohus kohustanud teda elama asuma Narva. Kohus on selgesõnaliselt märkinud, et elukoha leidmisel on A. Petrov kohustatud viivitamatult teavitama oma aadressi vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. Seega on süüdimõistetul vabadus valida elukoht temale meelepärases ja kõige sobilikumas haldusüksuses, mille alusel määratakse ta siis kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Ringkonnakohus leiab, et A. Petrovile vastava kohustuse panemine vähendab tema vabanemisel esinevaid võimalikke riske. Ringkonnakohus märgib veel, et A. Petrovil on koostöös kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga võimalik pöörduda vastavate MTÜ-de poole, milliste kaasabil saab teatud perioodi jooksul turvakodus viibida. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja ametipositsioon, kuna kriminaalhooldusseaduse § 26 lg 1 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtulahendis märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.
10.A. Petrov on määruskaebuses rõhutanud sotsiaalprogrammide ja eluviisitreeningu läbimist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Petrov on vangistuse kandmise ajal tegelenud kuriteoriskide maandamisega, ei ole vangla poolt koostatud iseloomustuse ega kohtutoimiku materjalide pinnalt võimalik järeldada süüdimõistetust lähtuva uue kuriteoriski maandatust.
11.Apellatsioonikohus, eeltoodut silmas pidades, on seisukohal, et KarS § 871 kohaldamise alused on täidetud ning A. Petrovi suhtes on võimalik ja tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Maakohus on pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule ka järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele mitte hiljem kui kahe nädala jooksul vabanemisest. Ka ringkonnakohus peab nimetatud kohustusi vajalikeks. Keelatud ainete käitlemise ja tarvitamise keelamine aitab vähendada kuriteoriski. Töökoha olemasolu või töötukassa kaudu abi saamine loob väljavaated süüdimõistetu paremaks resotsialiseerumiseks, aitab ära hoida riskikäitumist ja võimaldab elukoha muretsemist.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule (KarS § 87 1 lg 4). KarS § 3314 kohaselt kontrollnõuete või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise
eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
13.Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.