Kohtulahend

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

lg 1 alusel 8 kuud ja 11 päeva, karistus loeti kantuks; 26.06.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta. ÜKT tundidest tehtud 286 tundi, tegemata 72 tundi.

Väärteokorras karistatud korduvalt Leelo Viil Sergei Akimov, isikukood 36606180309, elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, töötab mitteametlikult, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 16.10.2012.a. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh viimati: - 30.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses. ÜKT tunnid tehtud. Väärteokorras karistatud korduvalt Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

(kakskümmend neli) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Aleksandr Balõginile selles, et tema ööl vastu 03.03.2012, viibides XXXkorteris lõi tema ja XXX vahel puhkenud isiklikku laadi konflikti käigus XXX jalaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse-hematoomi parema silma ümber. Seega Aleksandr Balõgin, teise inimese tervise kahjustamisega löömise tulemusena pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksandr Balõginit selles, et tema, olles 18.09.2009.a. karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi, ööl vastu 11. maid 2012. aastal, viibides Tallinnas, Viru tänaval, lähenes alkoholijoobes kannatanule XXX ja võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas tema pükste tagataskust väärtust mitteomava rahakoti, milles oli sularaha summas 150 eurot, juhiluba kannatanu nimele ja kaks krediitkaarti. Aleksandr Balõgin peeti kinni turvatöötaja poolt ning kannatanule tagastati rahakott, kuid rahakotist puudus 150 eurot. Samuti tema 17.06.2012.a. varahommikul kella 06.00 paiku Tallinnas, Viru tn ja Pärnu mnt ristil, tegutsedes grupis koos Aleksei Petroviga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid magava kannatanu XXXkotist mobiiltelefoni Sony Xperia S väärtusega 280 eurot ja rahakoti väärtusega 30 eurot, milles oli sularaha summas 100 eurot, kannatanu isikut tõendavad dokumendid, kliendikaardid ja pangakaardid, kokku vara 410 euro väärtuses. Aleksei Petrov võttis kannatanu kotist kannatanule kuluvad asjad, samal ajal Aleksandr Balõgin jälgis ümbruskonda ning pidas valvet, et keegi nende tegevusele peale ei satuks. Varastatud pangakaartide abil püüdis Aleksei Petrov Aia 5 Tallinnas asuvast sularahaautomaadist 17.06.2012 kell 06:12 ja 06:13 välja võtta sularaha, kuid valesti sisestatud pin-koodi tõttu automaat konfiskeeris kaardid. Samuti tema 02.07.2012.a. varahommikul Tallinnas, Viru tänaval asuva Hesburgeri juures võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu XXXmobiiltelefoni Nokia väärtusega 200 eurot, milles oli Zen sim-kaart väärtusega 5 eurot ja Saunalahti sim-kaart väärtusega 4,90 eurot, kokku vara väärtuses 209,90 eurot. Samuti tema ajavahemikul 21.12.2012 kella 19.00st kuni 22.12.2012 aasta kella 16.30ni tungis valdaja tahte vastaselt akna lõhkumise teel sisse Tallinnas, aadressil XXXasuvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu XXXkuuluvad Makita puurvasara maksumusega 207.60 eurot ning Black&Decker lööktrelli maksumusega 96 eurot, tekitades vargusega kokku kahju summas 303.60 eurot ning akna lõhkumisega kahju summas 1248.70 eurot. Samuti tema 25.12.2012.a. Tallinnas, Aia 7 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Kaubahall Rimi, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis riiulilt Leiburi saia Trimm väärtusega 1,12 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna Aleksandr Balõgin oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega Aleksandr Balõgin, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Aleksei Petrovile selles, et tema, olles 13.03.2012.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, 17.06.2012 varahommikul kella 06.00 paiku Tallinnas, Viru tn ja Pärnu mnt ristil, tegutsedes grupis koos Aleksandr Balõginiga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas magava kannatanu XXXkotist mobiiltelefoni Sony Xperia S väärtusega 280 eurot ja rahakoti väärtusega 30 eurot, milles oli sularaha summas 100 eurot, kannatanu isikut tõendavad dokumendid, kliendikaardid ja pangakaardid, kokku vara 410 euro väärtuses. Aleksei Petrov võttis kannatanu kotist kannatanule kuluvad asjad, samal ajal Aleksandr Balõgin jälgis ümbruskonda ning pidas valvet, et keegi nende tegevusele peale ei satuks. Varastatud pangakaartide abil püüdis Aleksei Petrov Aia 5 Tallinnas asuvast sularahaautomaadist 17.06.2012 kell 06:12 ja 06:13 välja võtta sularaha, kuid valesti sisestatud pin-koodi tõttu automaat konfiskeeris kaardid. Samuti tema, olles 26.06.2012.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi, taas 30.09.2012.a. öösel kella 02:50 paiku Tallinnas, Viru tn1/ Vene tn nurgal, tegutsedes grupis koos Sergei Akimoviga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas avalikult, kuid vägivalda tarvitamata alkoholijoobes kannatanu XXX pükste tagataskust rahakoti väärtusega 10 eurot, milles oli sularaha 10 eurot müntides ja 1200 Norra krooni (30.09.2012 kursiga 162,80 eurot), samuti kannatanu juhiluba ja pangakaardid, põhjustades kannatanule kokku varalise kahju summas 182,80 eurot. Nimetatud rahakoti võttis kannatanu taskust Sergei Akimov, kes andis selle koheselt edasi Aleksei Petrovile, kes eemaldus sellega sündmuskohalt. Samuti tema 09.04.2013.a. kella 23.00 ajal Tallinnas, aadressil Viru 24 asuvas pubis Shamrock, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule XXX kuuluva käekoti maksumusega 60 eurot, mille sees oli rahakott maksumusega 40 eurot, sularaha 60 eurot (50-eurone kupüür ja mündid), 500 Norra krooni ehk 66.80 eurot, juhiluba, DNB panga krediitkaart ja deebetkaart, tekitades kannatanule kahju summas 226.80 eurot. Seega Aleksei Petrov, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda tarvitamata, grupi poolt ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Petrovi süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ning inimeselt suures koguses narkootilist ainet fentanüüli (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele), kokku üle 0,0013g puhast fentanüüli ning eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet fentanüüli hoidis ta enda juures kuni 10.04.2013.a., mil teda kell 02.00 ajal Tallinnas, Viru tn 24 juures kahtlustatavana politseiametnike poolt kinni peeti. Aleksei Petrovi juurest leiti ja võeti ära 15 fooliumvoldikut pruunika pulbrilise ainega. Seega Aleksei Petrov, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Sergei Akimovile selles, et tema, olles 30.08.2010.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, uuesti 30.09.2012 öösel kella 02:50 paiku Viru tn1/ Vene tn nurgal, tegutsedes grupis koos Aleksei Petroviga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas avalikult, kuid vägivalda tarvitamata alkoholijoobes kannatanu XXXpükste tagataskust

rahakoti väärtusega 10 eurot, milles oli sularaha 10 eurot müntides ja 1200 Norra krooni (30.09.2012 kursiga 162,80 eurot), samuti kannatanu juhiluba ja pangakaardid, põhjustades kannatanule kokku varalise kahju summas 182,80 eurot. Nimetatud rahakoti võttis kannatanu taskust Sergei Akimov, kes andis selle koheselt edasi Aleksei Petrovile, kes eemaldus sellega sündmuskohalt. Seega Sergei Akimov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

17.06.2012 varahommikul Viru tänava ja Pärnu mnt ristil XXXmobiiltelefoni ja rahakoti vargus (Aleksandr Balõgin ja Aleksei Petrov): kannatanu XXXütlused (I kd, tl 158-161, tõlge tl 162-163); Elisa Eesti AS liitumisleping nr XXX, arve ja liitumislepingu lisa (I kd, tl 164167); kannatanu XXX allkirjaleht (I kd, tl 168); asitõendite vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fototabeliga (I kd, tl 221-229); Swedbank vastus päringule 17.07.2012 (I kd, tl 243); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 249-252); äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (I kd, tl 253-255); tunnistajate XXXja XXXütlused koos lisadega (I kd, tl 256257, 258-264/); 13.03.2012.a. Harju Maakohtu otsus Aleksei Petrov suhtes (I kd, tl 269-270); kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (I kd, tl 182-184, 185-187, tõlge tl 188); kahtlustatav Aleksei Petrovi ütlused (I kd, tl 214-216, tl 217-219). 02.07.2012 varahommikul Viru tänaval XXXkuuluva mobiiltelefoni vargus (Aleksandr Balõgin): kannatanu XXXütlused (II kd, tl 74-76, 77- 80); tunnistaja XXXütlused (II kd, tl 84-87, tõlge tl 88); asitõendi vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fototabeliga (II kd, tl 89-92); XXX allkirjaleht (II kd, tl 93); Kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (II kd, tl 95-97).

25.12.2012 varguse katse Aia 7 Tallinnas asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Kaubahall Rimi (Aleksandr Balõgin): tunnistaja XXXütlused (I kd, tl 3); kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (I kd, tl 9-11). Ajavahemikul 21.12.2012-22.12.2012.a. vargus XXX, Tallinn asuvast korterist (Aleksandr Balõgin): kannatanu XXXütlused (III kd, tl 2-3, 4-5, lisad 6-9); tunnistaja XXXütlused (III kd, tl 14); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, tl 16-30); ekspertiisimäärus ning ekspertiisiakt nr 13E-GE0137 (III kd, tl 35-38); tunnistaja XXXütlused (III kd, tl 46-47); ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III kd, tl 61-66/); kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (III kd, tl 57-60); 09.04.2013.a. varguse episood Tallinnas, Viru tn 24 ning KarS § 184 lg 1 (Aleksei Petrov): kannatanu XXXütlused (III kd, tl 75-76); tunnistaja XXXütlused (III kd, tl 79-80); ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt 13E-AN0460 (III kd, tl 103); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, tl 105-106); kahtlustatav Aleksei Petrovi kinnipidamise protokoll (III kd, tl 115); kahtlustatav Aleksei Petrovi ütlused (III kd, tl 120-123).

Akimovile (3.7.) ning episoode, milles on süüdistus esitatud Aleksei Petrovile (3.8., 3.9.) ja otsustab karistamise küsimuse (4) ning lahendab tsiviilhagid (5).

meesterahvast, kes suundus koos seltskonnaga Tammsaare pargi poole. Järgnes meesterahvale, võttis tema parempoolsest taskust rahakoti. Turvatöötaja pidas kinni, ütles, et nägi, kuidas rahakoti varastas. Enne turvatöötaja poolt kinni pidamist viskas rahakoti maha, mille taksojuht üles korjas. Ütles ka turvatöötajale, et taksojuht rahakoti võttis, mille peale taksojuht raha parapeti peale pani. Raha võttis märkamatult ise parapeti pealt ära ning pani taskusse. Turvatöötaja võttis maast rahakoti; 2) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli ta tööl 11.05.2012 kell 01:05 AS G4S Eesti turvatöötajana Viru hotelli väliterrassil. Nägi, kuidas meesterahvas varastas soome rahvusest meesterahva tagataskust rahakoti ja suundus hotelli poole. Osa rahakotis olevast sularahast pani endale taskusse, ülejäänud osa jääb kätte. Tunnistaja pidas meesterahva kinni, kes püüdis seejärel põgeneda. Meesterahvas viskas rahakoti ja sularaha maha. Raha, mille meesterahvas maha viskas lendas takso poole. Võib öelda, et seal oli umbes 300-400 eurot, põhiliselt 20-eurostes kupüürides. Kannatanu rahakott oli turvatöötajate käes nii kaua, kuni tuli politsei. Osa rahast oli meesterahvas jõudnud enda rahakotti panna. Isik toimetati turvakontrolli. 3) kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt ööl vastu 11.05.2012 viibis Tallinna vanalinnas, tarvitas alkoholi. Avastas, et tema pükste tagataskust oli varastatud rahakott, milles oli 150 eurot, juhiluba tema nimele, Nordea krediitkaart, OP panga krediitkaart. Rahakoti sai tagasi, sularaha mitte; 4) asitõendi vaatlusprotokolliga (videosalvestis CD-plaadil) koos fototabeliga, millest nähtub, et 11.05.2012 kell 00:51:28 on G4S logoga jopet kandev mees kinni pidanud nokamütsis mehe. Meesterahvas püüab end vabastada. Kell 00:52:56 paneb mees nokamütsiga midagi endale selja taha. Turvatöötaja ja mees tõuklevad omavahel, mille tagajärjel kukuvad nokamütsiga mehel maha valget värvi väikesed paberid. Kell 00:52:57 tuleb takso poolt tumedates riietes meesterahvas, kes kummardab ning võtab maast valge väikese paberi. Kell 00:53:00 mees nokamütsiga näitab takso poole ning koos liigutakse takso juurde, kus turvatööaja võtab maast väikesed valged paberid. Kell 00:53:30 võtab mees nokamütsiga midagi maast, Kell 00:53:39 turvatöötaja koos nokamütsiga mehega liiguvad hotelli peaukse poole ning kaovad vaateväljast. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr Balõgini poolt võõraste vallasasjade (rahakoti koos sularahaga) äravõtmine. A. Balõgini objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – nägi meesterahvast, võttis taskust rahakoti – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

4) asitõendi (mobiiltelefon Nokia 5228) vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, milles vaadeldi M. Sepale kuuluvat mobiiltelefoni. Sim-kaart telefonis puudus; 5) XXX allkirjalehega, mille kohaselt on M. Sepp talle kuuluva mobiiltelefoni kätte saanud 09.08.2012.a. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr Balõgini poolt võõra vallasasja (mobiiltelefoni) äravõtmine. A. Balõgini objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis maas lebava mobiiltelefoni, et see hiljem pandimajja viia – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

ning uuris, kas neil on Black&Deckeri trelli. Näitas talle trelli, mis kioskis oli, see ei töötanud. Naisterahvas väitis, et trell on temalt üleeile varastatud. Kohale tuli politsei, kes võtsid trelli kaasa. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr Balõgini poolt võõraste vallasasjade (puurvasarate) äravõtmine. A. Balõgini objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – sisenes akna lõhkumise teel korterisse, võttis kaks kohvrit trellidega – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

dokumentidega. Telefoni sai tagasi. Kätte saadi ka tema rahakott, kuid see oli rikutud, seda tagasi ei tahtnud; 5) Elisa Eesti AS liitumislepinguga nr XXX, millest nähtub, et mobiiltelefon Sony Xperia S imei-koodiga XXX kuulub kannatanu XXX; 6) kannatanu XXXallkirjaleht, millest nähtub, et kannatanu on 18.06.2012 politseijaoskonnast kätte saanud talle kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia S; 7) äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga, mille kohaselt esitati tunnistaja XXXile äratundmiseks Aleksei Petrov (foto nr 2) koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. Äratundja selgitas, et fotol nr 2 olev meesterahvas on sama, kes 17.06.2012 varahommikul enne kella 06:00 Viru tänava otsas, Hesburgeri juures varastas magava mehe arvutikotist esemeid. Tunneb isiku ära vanuse, juuksevärvi, kehaehituse, näojoonte, pilgu ning nina ehituse järgi; 8) asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, mille kohaselt on asitõenditena vaadeldud kannatanule kuuluvat rahakotti, musta värvi mobiiltelefoni Sony Xperia S ja Swedbank Tavidi valuutavahetuse kviitungit, mille väljaandmise aeg on 17.06.2012 kell 06:16:52; 9) Swedbank vastusega päringule, mille kohaselt on XXXlt varastatud rahakotis olnud kahe pangakaardiga Aia 5 Tallinnas asuvast sularahaautomaadist 17.06.2012 kell 06:12 ja 06:13 püütud välja võtta raha, kuna pin-kood oli vale, siis automaat konfiskeeris kaardid. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr Balõgini ja Aleksei Petrovi poolt võõraste vallasasjade (rahakott, mobiiltelefon) äravõtmine. Kohtuistungil tunnistasid nii Aleksandr Balõgin kui ka Aleksei Petrov end neile inkrimineeritavates kuritegudes süüdi. Süüdistatav Aleksandr Balõgin ei ole eeluurimisel antud ütlustes süüd tunnistanud. Küll aga tunnistab ta viibimist 17.06.2012 öösel Tallinna Vanalinnas. Kella 04:00 ajal kohtus Viru tänaval Aleksei Petroviga. Läks üksi Aia tänavale, kus märkas põlenud maja juures valget värvi kilekotti, mille sees 3 või 4 mobiiltelefoni ja fotoaparaat. Asjad pani endale taskusse. Alekseile asjadest ei rääkinud. Tema peeti Coca-Cola Plaza juures kinni. Süüdistatav Aleksei Petrov ei ole samuti eeluurimisel antud ütlustes süüd tunnistanud. Samas tunnistab Aleksei Petrov, et viibis koos Aleksandr Balõginiga 17.06.2012 kella 04:00 paiku Tallinna vanalinnas. Kella 05-06 ajal läksid A. Balõginiga oma teed, ta peeti kinni politseitöötajate poolt. Tema esemete hulga ei olnud Swedbank Tavidi Valuutavahetuse tšekki, selle leidsid politseitöötajad maast. A. Balõgini ja A. Petrovi eeluurimisel antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja XXXütlustes, mille kohaselt XXX ise nägi, kuidas üks mees magava kannatanu kotis midagi otsis ja teine meesterahvas samal ajal pisut eemal sündmuskohal silma peal hoidis. Tunnistaja on ära tundnud ka ühe süüdistatava (Aleksei Petrovi), kes kannatanu kotist asjad võttis (I kd, tl 253-255). Tunnistajate XXXja XXXütlustest nähtuvalt on A. Balõgini juurest leitud kannatanu XXX kuuluv mobiiltelefon Sony Xperia S. Kriminaalasjas on kogutud usaldusväärne tõendite kogum, mis kinnitavad A. Balõgini ja A. Petrovi süüd 17.06.2012 episoodis. Tunnistaja XXXütlustest nähtub – nägi, kuidas üks meesterahvas lähenes magavale kannatanule ja võttis tema kotist midagi, teine mees jälgis olukorda kõrvalt, lahkusid sündmuskohalt - et A. Balõgin ja A.Petrov tegutsesid varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

temaga rääkima, et raha on kadunud. Petroviga kohtusid hiljem Karu baari juures, kus Petrov andis talle rahatasku tagasi; 2) süüdistatava Aleksei Petrovi ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 30.09.2012 öösel sai kokku vanalinnas Sergei Akimoviga. Nende ees tuigerdasid purjus välismaalased. Tänaval oli veel inimesi. Kui olid kellestki möödunud andis Sergei talle rahakoti, ütles, et hoiaks. Ei olnud Sergeiga kokkulepet, et Sergeid ootama jääb. Andis hiljem rahakoti Sergeile; 3) kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt tarvitasid öösel alkoholi. 30.09.2012 kella 03:20 paiku liikus linnas koos tuttavatega ning tundis, kuidas tema pükste tagumisest taskust tõmmati välja rahakott. Pööras ringi ja nägi enda selja taga seismas kahte meesterahvast. Pidasid meesterahvad kinni, kuid nende juurest rahakotti ei leidnud. Rahakotis oli tema juhiluba, Bn-Bank deebetkaart ja Euro Gold krediitkaart ning sularaha 10 eurot müntides ja 1200 Norra krooni. Kokku vargusega tekitatud kahju summas 160 eurot; 4) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 30.09.2012 öösel juhtimiskeskuses videovalves. Märkas kahte taskuvarast Sergei Akimovit ja Aleksei Petrovilt ja hakkas neid jälgima. Märkas, kuidas Sergei Akimov Viru tn 1/ Vene tn nurgal varastas midagi ühe meesterahva parempoolsest tagataskust ning andis varastatud eseme Aleksei Petrovile, kes lahkus sündmuskohalt; 5) asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, millest nähtub, et 30.09.2012 öösel viibisid Aleksei Petrov ja Sergei Akimov koos Tallinna vanalinnas. Kell 02:52:00 on kaamera pildist näha, kuidas S. Akimov oma parema käega võtab kannatanu pükste tagataskust rahakoti. S. Akimov liigub seejärel kannatanust mööda. On näha, kuidas S. Akimov annab A. Petrovile rahakoti ning pöördub siis ümber ja tuleb kannatanu ja naisterahva suunas tagasi. Aleksei Petrov kaob kaadrist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Sergei Akimovi ja Aleksei Petrovi poolt võõra vallasasja (rahakott) äravõtmine. Sergei Akimovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis purjus mehe tagatasust välja kaardihoidja ja andis edasi Aleksei Petrovile – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. Aleksei Petrovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – Sergei andis talle rahakoti, millega ta põgenes ja hiljem Sergeile tagasi andis – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

istunud meesterahvas, kelle pubist välja saatis. Umbes tunni aja pärast tuli nimetatud meesterahvas pubi juurde tagasi ning küsimise peale näitas, kuhu käekoti visanud oli. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksei Petrovi poolt võõraste vallasasjade (käekott koos selle sisuga) äravõtmine. A. Petrovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – sisenes pubisse, võttis istmelt käekoti, lahkus – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus.

narkootilise

aine

mõju

Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H. Drummer, „The Forensic Pharmacology of Drugs of Abuse. Great Britain“, 2001). Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava Aleksei Petrovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – omas fentanüüli enda tarbeks – nähtub, et isik on teo toime pannud kavatsetult. Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Petrov on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Aleksei Petrovi tegevus nimetatud episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi, kui narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Süüdistatavate poolt omastamise eesmärgil äravõetud esemed (vallasasjad) ei kuulunud süüdistatavale, seega olid nende jaoks võõrad. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist (KarS Komm 2009 § 199, komm 31.2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Aleksandr Balõgini karistusregistri teatisest (I kd, tl 12-14; 171-177; II kd, tl 103-106; III kd, tl 68-72) ja kohtuotsusest (I kd, tl 15-16) nähtub, et A. Balõginit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati A. Balõginit 18.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 2 a 9 k 5 p. Vabanes pärast karistuse kandmist 28.02.2012.a. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks neli varguse episoodi ja üks varguse katse episood kümne kuu jooksul, seega on süüdistatav A. Balõgini puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. A. Balõgini tegevus XXX, Tallinn korteris tuleb kvalifitseerida kui sissetungimisega võõraste vallasasjade äravõtmine (KarS § 199 lg 2 p 8), kuivõrd A. Balõgin tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt kannatanu XXXkorterisse (episood 3.5.). Süüdistatav A. Balõginil ei olnud luba A. Alaniidu korterisse sisenemiseks. A. Balõgin on ka ise tunnistanud, et sisenes korterisse akna lõhkumise teel. A. Balõgini tegevus neljas varguse episoodis ja ühes varguse katse episoodis tuleb

kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, kui grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Aleksei Petrovi karistusregistri teatisest (I kd, tl 194-209; II kd, tl 35-42; III kd, tl 126-133) ja kohtuotsustest (I kd, tl 269-270; II kd, tl 43-45; III kd, tl 139-141) nähtub, et A. Petrovi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati A. Petrovi 13.03.2012.a. Harju 13.03.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel 8 kuud ja 11 päeva, karistus loeti kantuks (I kd, tl 269-270). Samuti karistati A. Petrovi 26.06.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta. ÜKT tundidest tehtud 286 tundi, tegemata 72 tundi (II kd, tl 43-45; III kd, tl 139-141). Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks kolm varguse episoodi aasta jooksul, seega on süüdistatav A. Petrovi puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. A. Petrovi tegevus 30.09.2012.a. episoodis tuleb kvalifitseerida kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasja äravõtmine. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3. trükk. Juura, 2009, lk 537). Asitõendi vaatlusprotokolli fototabelist nähtub, et tänaval liikusid ka teised inimesed lisaks kannatanule ja tema sõpradele ning Sergei Akimovile ja Aleksei Petrovile. Ka kannatanu XXX on andnud ütlusi (II kd, tl 2-5), et tundis, kuidas tema pükste tagumisest taskust tõmmati välja rahakott, mispeale pööras ringi ja nägi enda taga kahte noormeest, kuid nende juurest rahakotti ei leidnud. Nähtuvalt süüdistatava Sergei Akimovi ütlustest (II kd, tl 61-64) tuli meesterahvas tema käest küsima, et kas tema võttis tema rahakoti. Süüdistatava Aleksei Petrovi ütluste kohaselt (II kd, tl 46-49) oli Olde Hansa juures vanalinnas veel teisigi inimesi kõndimas. Seega A. Petrov sai aru, et kannatanu võis teda näha ning samuti võisid A. Petrovi teo õigusvastasusest aru saada teised süüteokohal viibivad isikud (s.o. tänaval liikuvad inimesed). Seega on 30.09.2012 episood A. Petrovi poolt toime pandud avalikult. A. Petrovi tegevus kolmes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi, kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis ning süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. S. Akimovi karistusregistri teatisest (II kd, tl 56-58) ja kohtuotsusest (II kd, tl 59-60) nähtub, et S. Akimovit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati S. Akimovit 30.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses. ÜKT tunnid tehtud. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks üks varguse episoodi, seega on süüdistatav S. Akimovi puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. S. Akimovi tegevus ühes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi kui isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupis võõra vallasasja äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. S. Akimovi tegevus 30.09.2012.a. episoodis tuleb kvalifitseerida kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasja äravõtmine põhjendustel, millised on toodud Petrovi teo

kvalifitseerimisel samas episoodis. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Balõgin, A. Petrov ja S. Akimov on süüvõimelised ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Aleksandr Balõgin süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. Aleksandr Balõgin süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksandr Balõginile liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva, s.o. 11.05.2012.a., 17.06.2012.a. – 18.06.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 7 (seitse) päeva, millise karistusaja algust arvestada alates Aleksandr Balõgini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.12.2012.a. Aleksei Petrov KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Eelnev vabaduskaotuslik karistus ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on kolme episoodiga. Kohus hindab A. Petrovi süüd varguste toimepanemisel keskmiseks. A. Petrovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. A. Petrovi karistati 26.06.2012.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga. Juba mõne kuu möödudes, s.o. üldkasuliku töö tegemise ajal on süüdistatav toime pannud uue kuriteo. Seega ei ole A. Petrovi puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. KarS § 184 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette ühe kuni kümneaastase vangistuse. Seega on isiku suhtes ainuvõimalik kohaldada karistusena vangistust. Tulenevalt ära võetud narkootilise aine kogusest ja asjaolust, et see oli soetatud isiklikuks tarbimiseks, hindab kohus süüd väikeseks. A. Petrovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. 17 06.2012 episood on toime pandud enne tema suhtes kohtuotsuse tegemist 26.06.2012, millist asjaolu tuleb arvestada karistuse mõistmisel.

Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi (17.06.2012 toime pandud episood) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o 26.06.2012.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 (kuus) kuud, millest on reaalselt ära kantud 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva. Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksei Petrovi liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o. 17.06.2012.a. – 18.06.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, Harju Maakohtu 30.09.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (ühe) kuu ja 6 (kuue) päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja ärakandmist Aleksei Petrovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 10.04.2013.a. Sergei Akimov Sergei Akimov on varem korduvalt karistatud, sh on korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on ühe episoodiga. Kohus hindab S. Akimovi süüd varguse toimepanemisel keskmiseks. S. Akimovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. S. Akimovit karistati viimati 30.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses. Üldkasulik töö on tehtud. Kohtu hinnangul on S. Akimovit võimalik karistada vangistusega sanktsiooni miinimumi lähedases määras. Arvestades, et isik on toime pannud ühe kuriteo

episoodi ning suutnud eelmise kohtuotsuse tegemise järgselt üldjoontes elada seaduskuulekat elu, ei pea kohus vabaduskaotusliku karistuse ära kandmist otstarbekas. Samas ei ole kohtu hinnangul võimalik isiku suhtes katseaega kohaldada ilma kontrollnõudeid määramata. S. Akimov on võimalik karistusest tingimisi vabastada allutamisega käitumiskontrollile.

Sergei Akimov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta Sergei Akimovile mõistetud tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Akimov ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Sergei Akimovit järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada Sergei Akimovile määratud 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.09.2013.a.

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. KrMS § 38 lg 3 kohaselt tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Asjas on esitatud tsiviilhagid varalise kahju, milline tuleneb kaotsi läinud vara maksumusest või asja parandamise kuludes, nõuetes. 4.1 XXXpoolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt 09.04.2013 kella 23:00 paiku varastati Tallinnas, Viru tn 24 ära sularaha, juhiload ja rahakott kokku väärtusega 166.80 eurot. Nimetatud teo toimepanemises on esitatud süüdistus Aleksei Petrovile. Aleksei Petrov tunnistab tsiviilhagi võttes selle õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel tuleb XXX tsiviilhagi rahuldada. Aleksei Petrovilt välja mõista kannatanu XXX kasuks 166.80 eurot (sada kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), milline summa tuleb tasuda XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Danske Bankis. Harju Maakohtu 30.aprilli 2013.a. kohtumäärusega kriminaalasjas 1-13-3695 (13230104339) XXXtsiviilhagi tagamiseks arestitud Aleksei Petrovile kuuluv sularaha summas 106.20 eurot (mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole) arvata otsuse täitmise käigus nimetatud tsiviilhagi katteks. 4.2 XXX poolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt ajavahemikus 21.12.2012 kella 19.00 - 22.12.2012 16:30 oli Tallinnas XXXkorterisse akna lõhkumise teel sisse tungitud ning varastatud järgmised esemed: Puurvasar firmalt Makita- rohelist värvi plastikkohvris, ostetud 2012.a, väärtus 207,60 eurot. Eritunnuseks oli see, et üks padrun ei lukustunud korralikult. Puurvasar Black & Decker KD985KA- QS- musta värvi plastikkohvris, ostetud 2012,a, väärtus 96 eurot. Vargusega tekitatud varaline kahju 303,60 eurot. Lõhutud aken läheb maksma 1434,70 eurot. Varaline kahju kokku 1738,30 eurot. Nimetatud teo toimepanemises on esitatud süüdistus Aleksander Balõginile. Puurvasar (lööktrell) Black & Decker asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas. OÜ Tim Tam Õigusabi on esitanud vastuväite selles, et nimetatud lööktrell kuulub talle. Arvestades asjaolu, et varastatud trell võib olla säilinud, ei ole põhjendatud selle maksumuse välja mõistmine tekitatud kahjuna. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluse erisusi arvestades asub kohus seisukohale, et XXX tsiviilhagi 96 euro nõudes (puurvasarara väärtus) tuleb jätta KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata. Aleksandr Balõgin tunnistab tsiviilhagi võttes selle õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Aleksandr Balõginilt välja mõista XXX kasuks 1642, 30 eurot.

krediitkaart ja sularaha 150 eurot. Rahakoti koos dokumentidega sai kannatanu tagasi, kuid varastatud on 150 eurot. Nimetatud teo toimepanemises on esitatud süüdistus Aleksander Balõginile. Aleksandr Balõgin tunnistab XXX tsiviilhagi osaliselt märkides, et kogu raha võeti temalt ära siis, kui ta kinni peeti. Nimetatud seisukohta asjas kogutud tõendid ei toeta – Balõgin võttis kannatanult ära rahakoti ning turvatöötaja eest põgenemise käigus viskas selle ja sularaha maha. Sularaha lendas takso poole. Kannatanu rahakott väljus tema valdusest Balõgini teo tulemusena. Isegi juhul kui osa rahast oleks läinud kaduma, on tekitatud kahju kohustatud hüvitama Aleksandr Balõgin. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süü puudumist VÕS 53 ptk tähenduses ei ole tõendatud. Eeltoodu alusel tuleb XXX tsiviilhagi rahuldada. Aleksandr Balõginilt välja mõista kannatanu XXXkasuks 150 eurot (sada viiskümmend eurot), milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele. Harju Maakohtu 19.juuni 2012. A. kohtumäärusega kriminaalasjas 122301066209 XXXtsiviilhagi tagamiseks arestitud Aleksandr Balõginile kuuluv sularaha summas 130 eurot (mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole) arvata otsuse täitmise käigus nimetatud tsiviilhagi katteks.

XXXtsiviilhagi rahuldada. Aleksei Petrovilt ja Sergei Akimovilt välja mõista solidaarselt kannatanu XXXkasuks 160 eurot (sada kuuskümmend eurot), milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele.

Süüdistusaktis märgitud asitõenditega, millised asuvad asitõendite hoidlas, otsustab kohus alljärgnevat: - Plastmasskohver koos Black&Dekker lööktrelliga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, jätta kuni omandisuhte selgumiseni Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi. - Penoplasti tükk jalatsijälje fragmendiga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Aleksei Petrovilt ära võetud 15 fooliumvoldikut (tühjad), mis pakendatud tualettpaberisse, paberkotti ja ümbrikusse, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - A.Miltšakovile kuuluv katkine rahakott, mille tagastamist kannatanu ei soovinud, mis asub PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinn, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Aleksei Petrovilt ära võetud hallist metallist ketiosad, pakendatud ümbrikku- asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, KrMS § 126 lg 3p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Petrov, 1-13-5299, menetluskulud“. Sergei Akimovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 388, 80 eurot (kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Petrov, 1-13-5299, menetluskulud“.

Kohus juhindus KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, § 315, § 238 sätetest.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.