lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-615/63

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 09.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-615/63
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1033
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-615/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.03.20121-12-615/18Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.11.20121-12-615/24Tartu Ringkonnakohus19.12.20121-12-615/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.01.20141-12-615/44Tartu Ringkonnakohus27.02.20141-12-615/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse aeg ja koht

09.04.2015, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-12-615

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe

Prokurör

Enn Pustak

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kaitsja

Andrus Repnau

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P .U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.U , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 23.10.2005 ja lõpp 21.04.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.04.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Vabastada P .U tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, millest esimeseks kuueks (6) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada P .U suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 , 4, 7, 8, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end Töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.

P.U vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, P.U-le , kaitsjale ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 10 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 23.10.2005. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung P. Utaotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Elama kavatseb kinnipeetav hakata xxxx ning tööle kavatseb asuda xxxx. Võlanõudeid kavatseb esialgu kohtutäituriga arutada, et kas saaks neid maksta ning samas elu elatud. Peale sotsiaalprogrammide läbimist ja oma elu analüüsimist on kinnipeetav jõudnud seisukohale, et suhe alkoholi ja narkootikumidega on kategooriline ei. Kinnipeetav avaldas, et ta on suuteline alluma kriminaalhooldusele ning täna ja praegu peaks kohus teda uskuma, sest ta on õppinud oma vigadest. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda isegi vanglas. Teda vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 15.03.2013 kohtuotsusega KarS § 121 alusel Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust. Arvestades kinnipeetava kuriteo asjaolusid, isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavaid tingimusi hinnates ei ole prokuratuur endiselt veendunud, et kinnipeetav suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kaitsja palus rahuldada taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ära kandnud enamuse oma karistusest. Ta on käitumisega näidanud, et suudab karistust kandes korralikult käituda ning ka ringkonnakohus on varasema vabastamise küsimuse otsustamisel märkinud, et kinnipeetava käitumises on positiivseid muutusi. Kaitsja leidis, et varasemate õigusrikkumiste ületähtsustamine on lubamatu ning isiku varasem elukäik ei saa olla peamiseks aluseks otsustamaks tema tingimisi mitte vabastamist. Kinnipeetaval on

vabanedes võimalus asuda tööle. Kaitsja asus seisukohale, et kinnipeetav on teinud varasemast tõsised järeldused ja suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et P.U saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg-le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav P.U-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav viibib käesoleval hetkel avavanglas, mis tähendab, et vangla on usaldanud isikut piisavalt, et võimaldada tal töötada väljaspool vanglat. Kinnipeetav asub vabanedes elama kinnipeetava emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse. Nimetatud korter vastab elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Kinnipeetav omandas vangistuses xxxx eriala ning tal on ka sel erialal võimalik vabaduses tööle asuda xxxx . Kinnipeetava lähedased on valmis isikut vabaduses toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Arvestades, et kinnipeetaval on K-Raha andmetel tasumata võlanõudeid 14662,58 eurot, siis peaks töö olemasolu, vabanemisfondis olev 1170 eurot ning lähedaste materiaalne toetus tagama kinnipeetavale esmase toimetuleku vabaduses. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning vangla hinnangul osales kinnipeetav programmis aktiivselt, kodused tööd olid alati tehtud ning oli teadlik oma tugevates ja nõrkadest külgedest. Samuti läbis kinnipeetav Eluviisitreeningu, mis omas kinnipeetava jaoks pigem kinnistamise ja kordamise eesmärki, sest enamus probleeme oli kinnipeetav enda jaoks lahti mõtestanud enne programmi. Vangla on iseloomustanud kinnipeetavat kui isikut kelle puhul ei ole täheldatud kuritegelikke hoiakuid. Kinnipeetav tunnustab ühiskonnas kehtivaid reegleid ning püüab oma käitumist korrigeerida vastavalt sellele. Kohus leiab, et kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni määratud karistusaja lõpuni. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et P. U kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 ls 1 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.