Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-615

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. novembri 2012 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu M.P kaitsja Monica Meristo määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 13. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.P kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud M.P mõisteti Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 10 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.10.2005 ja lõpp 21.04.2016 . Viru Maakohtu 13.11.2012 määrusega jäeti M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohu s leidis, et M.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu määruse kohaselt on M.P-d üheksa korda kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt kandnud reaalset vangistust. Varasemalt on M.P-d karistatud kahel korral raske isikuvastase kuriteo (eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise) ja varavastaste kuritegude (muuhulgas röövimiste) toimepanemise eest. M.P on olnud kahel korral

kriminaalho olduse all ning viimasel katseajal pani ta toime uue varavastase kuriteo. Praegu kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise eest, mille pani toime vanglas karistust kandes. Eeltoodust nähtub maakohtu hinnangul, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole M.P puhul eesmärki täitnud, ta ei ole uute kuritegude toimepanemisest hoidunud, mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole ning võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õigusku ulekalt. Maakohu s tõi välja, et vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Rikkumise iseloom näitab maakohtu hinnangu l, et M.P ei ole vangistuse ajal oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et vabanedes ei võta ta oma käitumist kontrolli alla. Maakohu s märkis, et ka Riigikohtu praktika kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistu sest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohu s pidas positiivseks, et M.P on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, omandanud kutseharidussüsteemis keevitaja eriala ning teeb alates 14.05.2012 majandustöid. M.P-l on ka isikuttõ endav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 18.07.2016. Vabanedes on M.P-l võimalus elama asuda õe O.K. ja tema pere juurde, kus 3-toalises korteris elav ad kinnip eetava õde, tema elukaaslane ja nende 2 last. Töökoha garant eerib kinnipeetavale OÜ F. Maakohtu määruse kohaselt töötab kinnipeetava õde ametlikult, viimase elukaaslane teeb juhutö öd ning neil on võimalus M.P-d alguses vajadusel ka majanduslikult toetada. Enne vangistust oli kinnipeetav maakohtu määruse kohaselt tegevuseta ja tarvitas alkoholi. Maakohu s leidis, et arvestades M.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (rasked isikuvastased kuriteod – eluohtliku tervisekahjustuse tekitamin e), korduvaid karistusi (korduvad vara- ja isikuvastased kuriteod), tema käitumist vangistuses viibid es (distsiplinaarkaristus vägivalla kasutamise eest ja kriminaalkaristus vägivallateo eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus varavastane kuritegu), ei ole tema enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnan gul näitab M.P käitumine vanglas, et ta ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontroll i all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Maakohus märkis, et soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul esialgu hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Maakohtu hinnangul oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud ja juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Maakohus leidis, et eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti saaks tema ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi (raskete kuritegude toimepanemine alkoholijoobes) ja narkootikumide (väärtegu NPAS § 15 ́1 alusel) tarvitamine ning suured rahalised nõuded summas XXX eurot suurendavad omakorda M.P puhul uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohtu määruse kohaselt lõpeb M.P karistusaeg 21.04.2016, seega on ärakandmiseks veel ligi 3,5 aastat, mis on maakohtu hinnangul väga p ikk aeg. Seetõttu ei oleks maakohtu hinnangul süüdimõistetu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et isik, kes on pannud toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus, riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ning süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. -2-