lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-615/44

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 27.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-615/44
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
27.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
986
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-615/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.03.20121-12-615/18Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.11.20121-12-615/24Tartu Ringkonnakohus19.12.20121-12-615/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.01.20141-12-615/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.03.20151-12-615/63Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-615

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-615

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu G.J määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 27. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.G. Jtunnistati Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõisteti talle liitkaristuseks 10 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistust kandmise alguseks loeti 23.10.2005 ja karistus lõpeb selle täielikul ärakandmisel 21.04.2016.
2.
08.01.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohtu 27. jaanuari 2014 määrusega jäeti G. J talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Hetkel kannab kinnipeetav karistust vanglas toime pandud vägivallakuriteo eest. Vaatamata varasematele karistustele on G. J jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda isegi vanglas.
3.2.Kuigi G. -il J puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda kogu vanglasoleku ajal distsiplinaarkorras karistatud kokku 10 korral, kusjuures viimane distsiplinaarkaristus on seotud vägivalla kasutamisega teise kinnipeetava suhtes. Kuigi G.J-ile määratud distsiplinaarkaristused on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda.
3.3.G. J on avaldanud soovi käituda edaspidi õiguskuulekalt. Kinnipeetav on vangistuses õppinud, töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme. Süüdimõistetu omab lähedaste toetust ning ta on seadnud eesmärgiks vabaduses leida tööd ja hoiduda kriminaalsete tuttavatega suhtlemisest. Siiski ei võimalda teda iseloomustavad negatiivsed asjaolud G.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava vabastamine oleks antud hetkel ennatlik, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G. J , kes palub tühistada Viru Maakohtu 27.01.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.G.J leiab, et vangistus on t eda muutnud ning ta on asunud õiguskuulekale teele. Kustunud distsiplinaarkaristused iseloomustavad üksnes kinnipeetava varasemat elukäiku, kuid isik on asunud paranemise teele ning kehtivad karistused distsipliini rikkumise eest tal puuduvad. Ka vangla usaldab G. J-i , kuna süüdimõistetu kannab enda karistust avavanglas.
4.2.Kinnipeetav on omandanud hariduse ja leidnud töö. Vabanemisel on G.J -il võimalus asuda elama üürikorterisse. Vabanemisfondis olev raha võimaldab süüdimõistetul leida kriminaalhoolduse nõuetele vastava elamispinna. Seega ei tohiks elukoha puudumine tingida tema vabastamata jätmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G. J ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja G.J tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
7.Kolleegium peab positiivseks, et G. J on vangistuses tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega. Kinnipeetav on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, omandanud eriala ja osalenud tööhõives nii vanglas kui ka väljaspool vanglat. Praegu omandab G.J ehituse eriala Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja töötab XXX OÜ-s. Ehitusettevõte on esitanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et kinnipeetavale on töölepingu alusel tähtajatult tagatud töö XXX OÜ-s. G.J-il on säilinud suhted enda perekonnaga ning lähedased lubavad süüdimõistetut toetada ka tema ennetähtaegsel vabanemisel. Elukohana võib kõne alla tulla kutsehariduskeskuse üliõpilaskodu, mis otsustab isiku sinnalubamise alles vabanemisel. Samas kinnitab G .J , et vangistuses teenitud raha eest on tal võimalik üürida ka kriminaalhoolduse nõuetele vastav korter. -2-

Isik on avaldanud soovi asuda õiguskuulekale teele ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

7.1.Samas leiab ringkonnakohus, et mõni KarS § 76 lg 3 esitatud asjaolu võib tulenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest osutuda kaalukamaks ning omada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suuremat mõju. Praegusel juhul on nii maakohus kui ka ringkonnakohus seisukohal, et sellisteks faktoriteks on G. J puhul kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema varasem elukäik, millest tulenevalt leiab ka ringkonnakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
8.Asjaolu, et G .J -i on kokku üheksal korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures kuriteod on muutunud järjest ühiskonnaohtlikumaks, süvendab kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustundega ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna G. J-ile ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust kaaskinnipeetava suhtes toime pandud vägivallakuriteo eest vanglakaristuse kandmise ajal, mis oli talle mõistetud raske vägivallakuriteo eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Kohtu ülesanne on saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti karistuse kandmise ajal, ei ole aktsepteeritav ning isikut, kes hoolimata varasematest karistusest jätkab vägivallakuritegude toimepanemist, ei vabastata üle kahe aasta enne tema poolt karistuse ärakandmist. Kuigi G. J on enda käitumist parandanud ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, iseloomustavad ka tema varasemad distsipliinirikkumised isiku elukäiku. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus oluliseks, et G.J on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo.
9.Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu käesoleval ajal üles G.J-i iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja vangistuses uue vägivallakuriteo toimepanemine.
9.1.Samas möönab kolleegium, et G. J käitumises on näha positiivseid muutusi. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval jätkata individuaalse täitmiskava täitmist ja töötamist, et maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti hoiduda ka edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
27.jaanuari 2014 määrus muutmata ja G. J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

-3-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.