lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3963/36

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3963/36
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3963/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.05.20141-14-3963/18Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.10.20141-14-3963/29Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.02.20151-14-3963/30Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.02.20151-14-3963/40Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3963

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. veebruari 2015 määrus B.U (B.U) karistuse kandmisest tingimisi vabastamata jätmine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu B.U, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 26. veebruari 2015 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 06.05.2014 otsusega mõisteti B.U süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. Karistusaega arvestatakse alates 05.05.2014. Karistusaeg lõpeb 05.08.2015.
2.Viru Maakohtu 26.02.2015.a määrusega jäeti B.U tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kokkuvõtlikult jättis kohus süüdlase vabastamata seetõttu, et tegemist on 9 korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes viibib 5 korda vangistuses. Korduv karistus näitab, et isik ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi. B.U puudub vabanedes töökoht ning kuivõrd tal on tasumata nõudeid ja teda on karistatud mh varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on olemas oht, et B.U jätkab vabanedes materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Lisaks märkis kohus, et B.U on korduvalt pannud uusi kuritegusid toime katseajal ning eeltoodust tulenevalt ei vähendaks kriminaalhooldus uue kuriteo toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on hinnatud 30-36%, mistõttu oleks B.U vabastamine ennatlik. Vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus

märkis, et puuduvad distsiplinaarkaristused ja elukoht vabanedes iseloomustavad B.U positiivselt, ent isiku mittevabastamise asjaolud on kaalukamad.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Viru Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub vaidlustatud määruse tühistada ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. 3.1 B.U leiab, et määrus on tehtud kaalutluseta ning kohus ja prokurör ei süüvinudki enne istungit kohtule tema poolt saadetud pöördumisse, millele on lisatud dokumendid. Määrus tugineb B.U varasemale minevikule ning arvestamata on jäetud olulised asjaolud. Lisaks leiab B.U, et kohus ei süüvinudki ka kohtuasja arutamisse ning avas alles kohtuistungil esmakordselt pöördumise ja dokumendid, lasi seejärel vastata mõnele küsimusele, võttis mobiiltelefoni ja hakkas seda vaatama. 3.2 Kohtumääruses ei ole kirjas sedagi, et B.U on paigutatud avavanglasse, kuna kinnipidamisasutus oli seisukohal, et B.U ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning teda ei ole eesmärgipärane kinni hoida kinnises osakonnas. B.U leiab, et samahästi võiks ta ööbida kodus ja olla kriminaalhoolduse järelevalve all. 3.3 Kohus ei märkinud sedagi, et vangla ei saa hakkama kohtuotsuste täideviimisega. Nii on Tartu Maakohtu 06.05.2014 otsusega B.U-lt välja mõistetud igakuiselt 15. kuupäevaks 39,31 eurot riigituludesse aga vanglal selleks võimalusi ei ole. B.U saatis kohtunikule enne istungit tõendi, kus on näha tema töötasu. Nimetatud summast arvatakse maha tulumaks ja 70% vangistusseaduse alusel. B.U leiab, et ta ei ole kohustatud vabanema vanglast suuremate võlgadega riigi ees siis, kui vanglasse saabudes. Aga B.U ennetähtaegsel vabastamisel saaks ta täita nimetatud kohtuotsust, samuti ka elatist maksta, mis mõisteti välja Harju Maakohtu lahendiga nr 2-14-50448. 3.4 Kohus märgib, et B.U puudub garanteeritud töökoht. Samas on B.U alates 03.03.2015 töötuna arvel Töötukassas ja otsib tööd. 3.5 B.U ei nõustu sellega, et tema vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent (36%) on suurem kui mittevägivaldse kuriteo riskiprotsent (30%). Ta selgitab, et teda on küll kahel korral KarS § 121 eest karistatud, ent 8 aastat tagasi. 3.6 Kohus ei ole kaalutlenud sedagi, et vastavalt seaduse muudatusele muutus KarS § 329 kehtetuks ning praegusel ajal kannab B.U karistust vaid KarS § 424 järgi. Ta leiab, et kui teda ei oleks karistatud ka KarS § 329 järgi, oleks mõistetud karistus palju väiksem. 3.7 Arvestama peaks sedagi, et B.U-le mõistetud 15 kuust vangistusest on kantud 10 kuud ning kohus on jätnud põhjendamata, mida muudab 5 kuud vangistust. B.U leiab, et Eesti õigussüsteem on ebaõiglane ja toob näite lahendist, kus kohus karistas varem liikluseeskirju rikkunud isikut, kes sõitis purjuspäi surnuks 18-aastase tüdruku 5-kuuse vangistusega 1,5 aastase tingimisi karistusega ja peab ebaõiglaseks, et inimelu eest sai isik karistada 3 korda väiksemas määras kui tema. 3.8 B.U ei ole rahul, et mittevabastamist on põhjendatud vaid tema minevikuga. Lisaks kahtleb B.U , kas kohus oli objektiivne, sest enne teda vabastati ennetähtaegselt teine kinnipeetav, kes varasemalt samuti on kriminaalkorras karistatud ja on eiranud ka katseaja

tingimusi, eitas täielikult oma süüd ja ka süüdistus on sama, mis B.U. Siit tekib küsimus, miks kohus ei tuginenud samadele põhimõtetele, mis teise kinnipeetava vabastamisel. 3.9 Kohtu järeldustest võib aru saada, et kes kord seadust rikkus, see rikub seda ka edaspidi. B.U nii ei arva.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid.
4.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et isiku vabastamine, kelle kuritegelikku aktiivsust võib lugeda kõrgeks ja kes on kohtu poolt näidatud usaldust kuritarvitanud, pannes katseajal toime uusi kuritegusid, ei ole põhjendatud karistuse kandmiselt vabastada, kuna puudub veendumus, et ta on teinud varasematest karistustest järeldusi. 4.2 B.U on maakohtu määrusele ette heitnud piisava kaalutluse rakendamata jätmist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu - riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Maakohus on analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, sh 5 korral vangistusega, varavastaste kuritegude toimepanemise asjaolusid, mis koosmõjus võlanõuetega võivad suurendada uute kuritegude toimepanemise riski) kui ka positiivseid asjaolusid (elukoha olemasolu ning distsiplinaarkaristuste puudumine). Positiivsed asjaolud on B.U esitanud juba maakohtule (tlk 18-21) ning ka ringkonnakohus on B.U kirjaga tutvunud. Maakohus on sellele vaatamata sedastanud, et käesoleval juhul ei kaalu isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivset. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetul oli ka varem kindel elukoht ja ka töökoht, samuti teadis ta varem korduvalt karistatud isikuna, millised õiguslikud järelmid uue süüteo toimepanemisega kaasnevad, kuid see ei takistanud tal katseajal uut kuritegu toime panna. ning eiramast kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodud asjaolud kogumis seavad kahtluse alla ka B.U lubadused jätta minevik selja taha. 4.3 B.U väited kohtuotsuse täideviimisega seotud menetluskulude sissenõudmise, uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendi arvutamisega ning teiste kohtulahendite osas jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei kuulu B.U tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse esemesse. Siiski märgib kohus, et B.U on võimalik pöörduda kontaktisiku või vangla poole, et talle selgitataks riskiprotsendi kujunemise põhimõtteid. Samuti on ringkonnakohtul raske hinnata, kui põhjalikult maakohtu kohtunik süüvis B.U ennetähtaegse vabastamise materjalidesse. Ringkonnakohus märgib üksnes, et kohus ei saa ega peagi vastama isiku igale väitele, vaid analüüsima seaduses sätestatud formaalseid ja materiaalseid eeldusi ning tegema otsustuse siseveendumuse kohaselt. 4.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning ka tagajärgedega, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine ning leidnud, et isiku

ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.

5.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.